Obsah (17)

§ 273§ 1028§ 292§ 296§ 113§ 271§ 275§ 101§ 112§ 278§ 308§ 658§ 664§ 277§ 619§ 668§ 688

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-145

) § 113 lg 1 teises lause sätestad määras ning alusetult maksud maakleritasu 450 eurot. Kostja märkis, et ta tasaarvestab maakleritasu hageja nõudega.

1. Kuna hageja ei esitanud tähtaegselt oma nõudeid pärast lepingu lõppemist 2 kuu jooksul üürniku vastu, siis peab hageja tagastama kostja poolt makstud tagatisraha 450 eurot ja maksma sellelt intressi.
2. Kostja pidi tasuma lepingu sõlmimisel maakleritasu, vastasel juhul ei oleks ta saanud üürilepingut sõlmida. Selline kokkulepe on tühine

§ 273ja § 275 järgi.

Seega ei olnud kostjal tegelikult maakleritasu 450 euro maksmise kohustust, selle pidi maaklerile maksma hageja. Maaklerileping oli hageja ja maakeri vahel ning mingit maakleritasu maksmise kohustust kokku ei olnud lepitud. Kostja ei ole tellinud maaklerilt teenust. Hageja on alusetult maakleritasu näol kostja arvel rikastunud ja see tuleb tagastada

§ 1028järgi kostjale.

Maakleritasu nõude tasaarvestab kostja hageja nõudega.

1. Kostja palus jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja tegi takistusi üüritud ruumide kasutamisel. Üürileping sõlmiti tingimusel, et üüritud ruumides ei ole mööblit, seda ei ole märgitud lepingus ega ruumide üleandmisevastuvõtmise aktis. Samuti oli üürikuulutuses märge, et mööbli võimalus. Kostja esitas oma pretensioonid ja palus mööbli ära viia ja kuna hageja seda ei teinud, alandas kostja tagasiulatuvalt üüri kuus 100 eurot. Kostjal ei olnud kohustust tasuda kõrvalkulusid, mis ei ole seotud asja kasutamisega, sh akende pesu eest, mis ei ole tavapärane koridori ja hoone, lähiümbruse koristus (

§ 292). Ka ei pea kostja maksma juunis nõutud elektritööde kulu eest.

1. Alates 25.09.2018 ei olnud võimalik üüritud ruume kasutada, sest teine korteriomanik soovis tungida korterisse, tekitas kostjale kahju ja kostja oli sunnitud üüritud ruumist lahkuma, lisaks lülitas hageja
2. aasta oktoobris elektri välja ning ka seetõttu ei 3 2-19-14584 saanud ruume kasutada. Seega ei olnud kostjal kohusust tasuda alates 25.09.2018 ei üüri ega kõrvalkulusid (

§ 296lg 1).

1. Hageja ei saa nõuda võtmete maksumust ja selle vahetamise kulusid. Kostja kaitses oma vara, eelmine lukk oli riiulil ja kostja oleks selle tagasi vahetanud lepingu lõppedes, seega ei ole hagejal kahju tekkinud ning mingit seost ei ole üürniku tegevuse ja tekkinud kulude vahel. Maakohtu otsus ja põhjendused
2. Harju Maakohtu 12.02.2021 otsusega rahuldati hageja hagi kostja vastu osaliselt ning rahuldati kostja hagi hageja vastu. Maakohus 1) mõistis kostjalt hageja kasuks välja üürivõla 11,66 eurot, kõrvalkulud 37,68 eurot ja kahjuhüvitise 100 eurot; 2) mõistis hagejalt kostja kasuks välja tagatisraha 450 eurot, intressi 29,19 eurot, alusetult makstud maakleritasu 450 eurot ning alates 12.01.2019 võlgnetavalt tagatisrahalt viivise kuni selle tasumiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) tasaarvestas kostja maakleritasu nõude hageja nõudega kattuvas ulatuses, mille tulemusel mõistis hagejalt kostja kasuks välja alusetult makstud maakleritasu 300,66 eurot, tagatisraha 450 eurot ja intressi 29,19 eurot ning võlgnetavalt tagatisrahalt alates 12.01.2019 kuni selle tasumiseni viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus märkis, et otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Maakohus jättis hageja hagi menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda, kostja hagi menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda ning hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda.

1. Pooled ei vaidle järgneva üle: - kostja (üürnik) ja hageja (üürileandja) sõlmisid 23.03.2018 Padriku 7/4-4, Tallinn asuva eluruumi kasutamiseks üürilepingu tähtajaga 23.05.2020; - üürnik kohustus maksma üüri 450 eurot kuus ja kõrvalkulusid; - üürnik on maksnud 23.03.2018 tagatisraha 450 eurot; - üürileping lõppes 12.11.2018; - arvestuse kohaselt oleks üür perioodi 23.03.2018-12.11.2018 eest kokku 3460,65 eurot, üürnik on tasunud 2100 eurot; - hageja on nõudnud kostjalt kõrvalkulusid
2. aasta septembri eest 66,94 eurot,
3. aasta oktoobri eest 119,55 eurot ja
4. aasta novembri 12 päeva eest 56,94 eurot, kostja ei ole neid summasid tasunud; - perioodi 23.03.2018 - 12.01.2019 eest on tagatisrahalt 450 eurolt intress 29,19 eurot; - üürilepingut sõlmides tasus kostja maakleritasu 450 eurot maaklerile; - alandatud üür on igakuiselt 100 euro võrra väiksem.
5. Kuna pooled sõlmisid lepingu eluruumi kasutamiseks tasu eest ja üürnik pidi maksma ka kõrvalkulusid, siis oli poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping

§ 271tähenduses.

Maakohus viitas

§ 292lg-le 1, §-le 275, § 101 lg-le 3, §-le 296.

1. Hageja poolt asjas esitatud arvest nr 1810453156007 (15.10.2018, II kd, tl 18) nähtuvalt oli
2. aasta septembrikuu ja osaliselt oktoobrikuu eest tasumisele kuuluv summa 80,82 eurot, mille esitas AS ISS Eesti hagejale, ilma remondifondi makseta on see 66,94 eurot. Arve nr 1810453156007 (15.11.2018) järgi oli
3. aasta oktoobrikuu ja osaliselt novembrikuu eest tasumisele kuuluv summa 126,49 eurot, mille esitas AS ISS Eesti hagejale, ilma remondifondi makseta on vastav summa 119,55 eurot. Arvest nr 1812453156007 15.12.2018 (II kd, tl 22) nähtuvalt on
4. aasta novembrikuu ja osaliselt detsembrikuu eest tasumisele kuuluv summa 149,29 eurot, mille esitas AS ISS Eesti hagejale, ilma remondifondi makseta on vastav summa 142,35 eurot. Seega on novembrikuu 12 päeva kõrvalkulude suurus 56,94 eurot. Sisuliselt on hageja nõudnud kostjalt samade kulude eest tasumist, mida ta ise peab maksma talle osutatavate teenuste ja kulude eest teenusepakkujale. 4 2-19-14584
5. Lepingus kokku lepitud osaliselt kostja kohustusena selliste kulude kandmine, mis ei ole seotud asja kasutamisega või üürileandja poolt üürnikule vahendatava teenusega (vt lepingu p-d 2.4.1-2.4.5). Kostjal on kohustus tasuda hagejale vaid nende kulude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega ja üürileandja vahendatud teenusena. Need on kulud kasutatud elektri, vee, kanalisatsiooni, prügiveo ning kohtu hinnangul ka koristuskulude ja porivaipade puhastuse eest, mis on samuti otseselt seotud üüritud asja kasutamisega elamus. Lisaks on nendeks kuludeks, mida peab

§ 292

lg 1 tähenduses kostja tasuma üürileandjale tema poolt vahendatud teenuse eest, side, televisiooni, internetiteenuse kulud. Eeltoodu alusel on lepingu p 2.4.1-2.4.5 muud tingimused, mis kalduvad kõrvale kohtu poolt tuvastatud kohustuslikest tasumisele kuuluvatest kuludest,

§ 275

lg 1 järgi tühised, sest ei ole seotud üürnikupoolse asja kasutamise kuludega

292 lg 1 järgi või üürileandja poolt talle vahendatud teenusega.

1. Esitatud arvest nr 1810453156007 (15.10.2018, II kd, tl 18) nähtuvalt olid septembrikuus asja kasutamisega seotud kulud kokku 47,11 eurot, arve nr 1810453156007 järgi vastavalt 68,13 eurot ja arve nr 1812453156007 järgi vastavalt 86,23 eurot ja 12 päeva eest 34,49 eurot. Seega ei ole tõendatud ega põhjendatud hageja nõue saada kostjalt kõrvalkulude eest tasu septembrikuu eest 66,94 eurot,
2. aasta oktoobrikuu eest 119,55 eurot ja
3. aasta novembrikuu eest 56,94 eurot.
4. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta lülitas üüritud eluruumis
5. aasta oktoobris elektri välja, seda kinnitab ka tema enda esitatud arve nr 1810453156007 15.11.2018, millest nähtuvalt oli sellel ajal elektri kasutamine 0 kWh (II kd, tl 19). Seega ei olnud eluruumi võimalik kasutada
6. aasta oktoobris juba seetõttu, et elekter oli välja lülitatud. Kostja poolt üürikomisjonile esitatud kriminaalasja menetluse lõpetamise määrusega 18.02.2019 on tõendatud, et 25.09.2018 soovis korterisse tulla W ja kostja seda ei lubanud, mille tõttu tekkis nende vahel tüli/intsident. Määrusega on tõendatud, et kriminaalasi on kostja suhtes lõpetatud. Määrusest nähtuvalt tekitas W kostjale kehalisi vigastusi 25.09.2018 (II kd, tl 59-62). Kostja on esitanud W 27.09.20218 ekirja, mis on kostjale saadetud ja milles W nõuab korteri vabastamist, leides, et kostja viibib korteris ebaseaduslikult ning et tema kui kaasomanik ei ole üürilepingut heaks kiitnud (ÜVK, tl 60). Lisaks on ta saatnud kostjale samasisulise e-kirja 02.11.2018 (ÜVK, tl 61), nõudes ruumide vabastamist 05.11.
7. Hageja andis kohtule vande all seletusi, et vaidlusaluse üüritud korteriomandi teiseks omanikuks oli tema poeg ning et ta küsis pojalt nõusolekut üürilepingu sõlmimiseks ning poeg oli nõus üürilepingu allkirjastamisega. Hageja selgitas ka seda, et ta oli seletanud kostjale, et korteril on teine omanik. Lisaks seletas ta, et kostja ja hageja poja vahel oli konflikt. Eeltoodud seletusi, W e-kirju ja kriminaalmenetluse määruse sisu kogumis hinnates, leiab kohus, et asjas on tõendatud kostja väide, et 25.09.2018 avaldas teine korteriomanik soovi kostjale, et viimane korterit ei kasutaks ja tungis kostjale kallale. Lisaks on tõendatud, et teine omanik nõudis 27.09.2018 ruumi vabastamist, kuigi tegelikult oli ruumide kasutamine kooskõlastatud temaga vastavalt hageja seletustele. Seega tuleb teise omaniku poolt kostjale esitatud ruumide vabastamise nõuet, mille käigus tekkis konflikt ja kostja sai vigastusi, ja ka üürileandja poolt
8. aasta oktoobris elektri väljalülitamist, pidada üürileandja poolseks takistuste tegemiseks üürnikule üüritud ruumide kasutamiseks.
9. Üürileandja tegi

§ 296

lg 1 mõttes takistusi kostjale üüritud kasutamiseks alates 25.09.2018, kui nõudis teise omaniku sisse laskmist korterisse, järgnevalt korteri vabastamist ja kui sellele järgnes veel elektri väljalülitamine. Sellises olukorras on ilmne, et üürnik otsis järgnevat ohtu ja talle esitatud nõudeid tajudes endale uue eluruumi. Nii ei saa hageja nõuda kostjalt ka

§ 101

lg 3 ja § 296 lg 1 järgi kõrvalkulude tasumist alates 25.09.2018, kuivõrd selle olukorra on põhjustanud hageja 5 2-19-14584 ise. Kostja väitis, et kolis oma asjad korterist välja ja kuna asjas ei ole tõendeid, et kostja oleks novembrikuus saanud korteris elada, leiab kohus, et kostjal oli õigus keelduda kõrvalkulude tasumisest kuni lepingu lõppemiseni 12.11.2018, arvestades seda, et teine omanik nõudis ruumide vabastamist juba

1. novembriks
3. Kohus tuvastas, et arvest nr 1810453156007 (II kd, tl 18) nähtuvalt oli septembrikuus asja kasutamisega seotud kulud kokku 47,11 eurot. Kuivõrd kostjale tehti takistusi üüritud ruumide kasutamiseks alates 25.09.2018, siis on kõrvalkulude suurus 24 päeva eest vastavalt 37,68 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista (

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 292 lg 2).

Ülejäänud osas on hageja kõrvalkulude nõue põhjendamata ja jääb rahuldamata.

1. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid lepingut sõlmides kokku, et hageja annab eluruumi üürile kostjale ilma mööblita ning kas üürnik võis alandada seetõttu üüri, et ta ei saanud kasutada osa eluruumi seetõttu, et selles asus üürileandja mööbel.
2. Hinnates kirjalikku üürilepingut, üüritud asja kuulutust, samuti vara üleandmisevastuvõtmise akti sisu, kus ei ole ühtegi märget selle kohta, et eluruum antakse üürile koos mööbliga, samuti tunnistajate ütlusi ning viidatud e-kirju, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et tal oli soov saada asi üürile ilma mööblita ja selliselt ka tegelikult kokku lepiti ning lisaks lepiti kokku, et vaid esialgu, st kui leping sõlmiti, jäi mööbel sisse ja et see viiakse hiljem ära.
3. Üürilepingust ei nähtu märkeid selle kohta, kas üürnik saab ruumi üürile koos selles asuva mööbliga (lepingu p 1.1-1.4). Eluruumi üürile andmise aktist nähtuvalt mingeid andmeid mööbli kohta akti kantud ei ole (ÜVK tl 4-7, akt lk 8). Üüritud asja kuulutusest (II kd, tl 49) nähtuvalt antakse üürile vaidlusalune ruum ning kuulutusel on tehtud märge „mööbli võimalus“. Seega saab järeldada, et ruume on võimalik üürida erinevatel tingimustel, sealjuures, et lisaks on võimalik üürida mööblit. Kostja seletas vande all, et ta soovis saada üürile eluruumi ilma mööblita ja talle lubati asjad välja viia. Ta seletas, et kui hageja oleks andnud ruumid üürile mööbliga, pidanuks see olema hageja enda huvides märgitud ka lepingusse. Tunnistaja Q (maakler) ütles, et algselt ei soovinud kostja lepingut sõlmida, kuna ei olnud nõus, et ruum antakse üürile koos mööbliga, ja et üürikuulutusse jäi vaid ekslikult märge „mööbli võimalus“. Tunnistusest nähtuvalt arutati mööbli küsimust vähemalt kolm korda. Tunnistaja ütles, et lepingu allakirjutamise hetkel tõstatas kostja mööbli väljaviimise teema, kuid talle sai öeldud, et mööbel jääb korterisse. Tunnistaja ütluste kohaselt tekkis küsimus panipaiga kohta ja oli jutt, et kui tekib mingi vaba koht, siis pannakse võib-olla mõned mööbliesemed sinna, aga tollel hetkel kui leping sõlmiti, jäi asi nii nagu kokku lepitud - mööbel jääb paika. Kostja seletuste kohaselt tõstatas ta pärast lepingu sõlmimist teema, et mööbel on vaja välja viia ja üürileandja lubaski seda teha. Leping on sõlmitud poolte vahel 23.03.2018 ja kostja saatis hagejale 15.04.2018 e-kirja, milles ta palus esimesel võimalusel korterist ära viia hagejale kuuluvad asjad (kd II, tl 53). Märgitud e-kiri kinnitab kostja väidet, et kostja soovis saada eluruumi üürile ilma mööblita, sest see on saadetud hagejale vähem kui kuu pärast lepingu sõlmimist. Kostja väidet kinnitab kaudselt ka maakler Q ütlus, mille järgi lubati hiljem vaadata, kas saab panipaika midagi panna. Kohtu hinnangul olnuks mõistlik, et kui üürileandja annab eluruumi üürile koos mööbliga, eriti kui sellest oli korduvalt juttu, et siis fikseeritakse see ka lepingus, mida antud juhul ei ole tehtud. Kostja poolt ruumide vabastamise soovi kinnitab sõnumivahetus
4. aasta aprillist ja juunist (tl 54, 56) H-ga ja H ütlused istungil sellest, et leida ühist aega hagejaga asjade ruumidest väljakolimiseks. Seda kinnitavad ka kostja 16.09.2018, 25.09.2018 e-kirjad (II kd, tl 58, 68) ja 24.08.2018 e-kiri (ÜVK tl 10).
5. Maakohus viitas

§ 101

lg p-le 5 ja § 112 lg-le 1 ning märkis, et kostja võttis 6 2-19-14584 üürnikuna vastu mittetäieliku kohustuse ehk eluruumi koos mööbliga, kuigi kokkulepe oli, et ruumid antakse üürile ilma mööblita. Kostja on esitanud 24.08.2018 e-kirja hagejale, millest nähtuvalt alandas ta hinda 100 eurot ühe kuu kohta (ÜVK tl 10) ja tegi seda tagasiulatuvalt. Seega on asjas tõendatud, et kostja on teinud hinna alandamise avalduse hagejale kooskõlas

§ 112lg 2 esimese lausega.

Maakohus viitas

§ 296

lg-le 1 ja § 112 lg-le 3 ning märkis, et kostjal oli õigus hinda alandada alates lepingu sõlmimisest, sest üürileandja asju ära ei viinud. Kostja nõudis asjade äraviimist juba vähem kui kuu aega (aprill 2018) pärast lepingu sõlmimist ja selgitas, et tal ei ole asju kuskile panna. Kostja juhtis hageja tähelepanu takistustele (

§ 278) asja kasutamisel.

Kostja seletas, et kuivõrd ta ei saanud üüritud eluruumi täies mahus kasutada, st ei saanud ühte tuba kasutada, siis arvestas ta hinna alandamisel keskmist 1toalise korteri üürihinda kuus. Selliselt arvestas ta, et keskmiselt teeb see vaheks 100 eurot kuus. Hageja ei ole seda vaidlustanud ja sellise hinnavahe olemasolu tõendavad ka City24.ee väljavõtted 1-toaliste korterite turuüüri suuruse kohta (ÜVK tl 43-44). Seega on üür kuus hinna alandamise tulemusel 350 eurot ning vastab

§ 112lg 1 II lause mõttele.

1. Hinna alandamise tulemusel on kostja maksnud hagejale kokku üürilepingu perioodil 23.03.2018-12.11.2018 üüri 2100 eurot. Selliselt on kostja tasunud üüri 6 kuu (6*35=2100) ehk perioodi 23.03.2018-23.09.2018 eest. Üürileandjast tulenevalt ei saanud kostja alates 25.09.2018 eluruumi kasutada kuni lepingu lõppemiseni 12.11.
2. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt ka

§ 101

lg 3 ja § 296 lg 1 järgi üüri tasumist perioodi 25.09.2018-12.11.2018 eest, kuivõrd oli selle ise põhjustanud. 30. Arvestades seda, et 2100 eurot hõlmab üüri kuni 23.09.2018, on kostjal kohustus täiendavalt maksta üüri 24.09.2018 ehk ühe päeva eest, mis teeb 11,66 eurot (

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 271).

See summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud üürivõla nõudes jääb hagi rahuldamata.

1. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 100 eurot kahjuhüvitist seoses ukseluku vahetamisega.
2. Kostjal on õigus nõuda hagejalt 23.03.2018 tasutud tagatisraha 450 euro tagastamist, eeltoodud summalt intressi perioodi 23.03.2018 kuni 12.01.2019 eest summas 29,19 eurot ja viivist (

§ 308lg-d 2, 3, § 100, § 101 lg 1 p 1 § 108 lg 1, § 113 lg 1).

Hageja ei ole esitanud pärast üürilepingu lõppemist 12.11.2018 kahe kuu jooksul üürilepingust tulenevaid nõudeid kostjale. 33. Kostjal on õigus nõuda hagejalt maakleritasu summas 450 eurot tagastamist (

§ 1028lg 1, § 1027, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 273, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 84 lg 1). Q ütluste ja hageja vande all antud seletustega on tõendatud, et hageja ja maakler sõlmisid

§ 658järgi tasulise maaklerilepingu.

Lepiti kokku, et maakler nõuab maakleritasu kostjalt, kuigi maaklerlepingu kohaselt on käsundiandja (hageja) kohustus tasu maksta (

§ 664lg 1, § 658).

Seda, et maaklerleping oli sõlmitud hageja ja maakleri vahendusel, kinnitab ka kostja esitatud e-kiri 13.09.2018 (II kd, tl 58p), mille hageja saatis kostjale ja mille punkti 8 järgi nõudis hageja kostjalt asjade tagastamist ja maaklerile üleandmist. Seega ei tekitanud maaklerileping õigusi ja kohustusi kostjale. Kostja seletustega on tõendatud, et ta ei oleks saanud üürilepingut sõlmida, kui ta ei oleks täitnud maakleri nõuet maksta maakleritasu. 34. Arvestades, et kogu üürilepinguga seonduv käis hageja seletuste kohaselt maakleri vahendusel, siis tuleb maakleritasu nõuet pidada hageja nõudeks ja maaklerit hageja esindajaks üürilepingu sõlmimisel. Kuna maakler tegutses hageja huvides, siis saab teda lugeda hageja poolt määratud volitatud isikuks, kes võttis vastu kostja soorituse. Nõuet tasuda

§ 664

lg 1 järgi maakleritasu tuleb pidada hageja seatud tingimuseks üürilepingu sõlmimisel. Maakler täitis hageja nõudeid, kui küsis kostjalt maakleritasu, mille kostja täitis põhjusel, et muidu oleks jäänud leping sõlmimata. Kokkulepe, et 7 2-19-14584 kostja maksab enne lepingu sõlmimist maakleritasu on

§-st 273 tulenevalt tühine. Nii vastutab hageja

§ 1028lg 1 alusel kostja ees.

1. Kuna hageja hagi kuulus osalisele rahuldamisele, jäävad tema hagis poolte menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi tema enda kanda. Kuna kostja hagi kuulus rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kostja hagiga seotud menetluskulud hageja kanda.
2. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p-ga 10 kuulub lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas 10.03.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja nõude kostja vastu üürivõla 11,66 eurot ületavas osas ja kõrvalkulude võla 37,68 eurot ületavas osas rahuldamata ning rahuldas kostja hagi hageja vastu alusetult makstud maakleritasu 450 euro ja tagatisraha 450 euro ja intressi 29,19 euro nõudes. Hageja palub uue otsusega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja üüri eest võlgnevus 1348,99 eurot ja kõrvalkulude eest võlgnevus 205,75 eurot, jätta kostja hagi hageja vastu rahuldamata, tasaarvestada hageja nõue kostja vastu 450 euro tagatisraha ulatuses ning tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja 1104,74 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Maakohus on ebaõigesti lugenud pooltevaheliseks kokkuleppeks, et korter antakse üürile ilma mööblita. Maakohus on mööbli puudumise kokkulepet järeldanud liiga kitsalt vaid selle pinnalt, et seda ei olnud märgitud kirjalikus lepingus, üürikuulutuses ega vara üleandmise aktis. Lisaks ei nõudnud kostja osade mööbliesemete ära viimist, seega ei saa tuvastada kokkulepet, et korter antakse üürile ilma mööblita. Üürikuulutuse sisu eest ei vastuta üürileandja ning maakler on andnud ütlusi selle kohta, et sõnastus "mööbli võimalus" jäi sisse müügikuulutusest. Maakohus on jätnud hageja ja maakleri ütlused tähelepanuta ja on eelistanud kostja ütlusi ning ei ole seda põhjendanud.
5. Igal juhul ei saanud kostja

§ 112

lg 1 järgi hinda alandada, sest kostja ei jätnud endale õigust kohaldada

§-s 278 sätestatud õiguskaitsevahendeid. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-81-08 p-s 13 sedastanud, et

§-s 278 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine võib olla piiratud

§ 277lg 2 järgi.

Selle sätte kohaselt võib üürnik, kes asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kasutada

§-s 278 sätestatud õigusi üksnes juhul, kui ta jättis endale sellise õiguse asja vastuvõtmisel. Kolleegiumi arvates tuleneb

§ 277

lg-st 2, et üürnik saab

§-s 278 sätestatud õiguste kasutamise õiguse reserveerida ühepoolse avaldusega või peab leppima selles kokku üürileandjaga. Lepingu sõlmimisel ei teinud kostja avaldust puuduste kohta ega jätnud endale õigust puuduste kohta teatada. 40. Hinna alandamine 100 eurot ei ole põhjendatud. Hageja on hinna alandamisele vastu vaielnud (28.12.2020 teeside p. 1.10). Ka siis, kui kostja oleks olnud õigustatud hinda alandama

§ 112

lg 1 järgi, siis vastas ka mittekohase täitmise väärtus hinnale, millega kostja üüris 2-toalise korteri. Kostjal ei oleks enda sõnade kohaselt isegi 450 euro eest kuus olnud võimalik üürida 1-toalist korterit.

1. Maakohtu otsuse kohaselt on hinnavahe tõendatud City24 väljavõtetega. Otsusest ei selgu, mida tõendab City24 väljavõte Äigrumäel, Viimis vallas soklikorrusel asuva 1toalise korteri üürihind Tallinnas, Pirita linnaosas asuva korteri üürihinna suhtes. Lisaks ei selgu, mis alusel kohus leidis, et ühe toa kasutamine oli kostjal takistatud, sh ei selgu, milles konkreetselt ühe toa kasutamise takistus seisnes.
2. Kostja enda ütluste kohaselt lahkus ta korterist pärast 25.09.
3. Kostja jaoks ei saanud seega pärast seda kuupäeva elektrienergia puudumine olla korteri kasutamise takistuseks. Hageja 28.09.2018 üürilepingu ülesütlemisega kostja ei nõustunud. Seega 8 2-19-14584 kostja enda käitumine näitas selgelt, et tal ei esinenud mitte mingeid takistusi korteri kasutamiseks. Kostja ei teavitanud hagejat puudusest ega rakendanud seadusega ette nähtud õiguskaitsevahendeid. Kuna korteri kasutamise takistust ei olnud, ei olnud kostjal kuni üürilepingu lõppemiseni õigust keelduda üüri ja kõrvalkulude tasumisest.
4. Kuna hageja saab enda nõude kostja vastu tasaarvestada tagatisrahast, siis ei ole õige ka hagejalt tagatisrahalt intresside nõudmine kostja nõutud suuruses.
5. Hagejal ei ole kohustust tagastada maakleritasu. Maakohus leidis ekslikult, et hageja ja maakler sõlmisid tasulise maaklerlepingu, milles leppisid kokku, et maakleritasu tasub kostja. Maakleritasu aluseks oli kokkulepe maakleri ja kostja vahel, sest kostja sai teenuse. Maakohus on jätnud tähelepanuta

§-i 619. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§-i 273, mille järgi peetakse tühiseks kokkulepet, mis on sõlmitud üürileandja ja üürniku vahel, mitte kokkuleppeid, mille on sõlminud üürileandja kolmanda isikuga. Hageja ei nõustu ka sellega, et

§ 273mõistes maakleritasu oleks kokkulepe, mis ei ole seotud korteri kasutamisega.

Alusetu on maakohtu tuginemine

§-le 1028. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna maakler tegutses hageja huvides, siis saab teda lugeda hageja poolt määratud volitatud isikuks, kes võttis vastu kostja soorituse. Sellist volitust ei ole maakohus pooltega arutanud. Kui kostja leidis, et ta on maakleritasu tasunud alusetult, siis saab ta selle

§ 1028alusel sisse nõuda maaklerilt.

Maakleri sõnade kohaselt sai kostja temalt teenust, seetõttu nõudis maakler kostjalt tasu maksmist. Maakler on andnud ütlusi, et tasu kokkulepet tal hagejaga ei olnud. Maakohus ei ole tähele pannud

§ 664lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Vastuapellatsioonkaebus

1. Kostja palub 21.04.2021 vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 osas, millega jäeti hageja hagis kostja vastu poolte menetluskulud poolte endi kanda ja teha asjas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluskulud.
2. Maakohus rahuldas hageja nõudeid kokku 149,34 euro ulatuses (üürivõlg 11,66 eurot, kõrvalkulud 37,68 eurot ja kahju hüvitis 100 eurot). Seega on hagi rahuldamise määr 8,76%. Seega tuleks ka menetluskulude proportsioon selliselt jaotada (TsMS § 163 lg 1). Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta otsustas menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 mõte ei ole see, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda mistahes ulatuses hagi osalise rahuldamise korral. Hagi rahuldati väga väikses ulatuses.
3. See, et kostja peab hageja alusetu nõude tõttu sellele vastuvaidlemiseks kasutatud õigusabi eest ise tasuma, selle eest hüvitist saamata, on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5. Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hageja nõude kostja vastu üürivõla 11,66 eurot ületavas osas ja kõrvalkulude 9 2-19-14584 võla 37,68 eurot ületavas osas rahuldamata ning rahuldas kostja hagi hageja vastu ning menetluskulude jaotuse osas.
7. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja üüri võlgnevuse 1348,99 eurot ja kõrvalkulude võlgnevuse 112,05 eurot ning jätab kostja hagi hageja vastu rahuldamata.
8. Kõigepealt määratleb ringkonnakohus vaidluse ulatuse ringkonnakohtus.
9. Mõlemad pooled esitasid teineteise vastu rahalised nõuded. Hageja palus kostjalt välja mõista üürivõla 1360,65 eurot, kõrvalkulude võlgnevuse 243,43 eurot ja kahjuhüvitise 100 eurot.
10. Kostja palus hagejalt välja mõista tagatisraha 450 eurot, sellelt intressi perioodi 23.03.2018-12.01.2019 eest 29,19 eurot ning alates 12.01.2019 viivise tagatisrahalt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lause sätestad määras ning maakleritasu 450 eurot.

1. Maakohus rahuldas hageja nõude osalisel ja kostja nõude täielikult, mõistis kostjalt hageja kasuks välja välja üürivõla 11,66 eurot, kõrvalkulud 37,68 eurot ja kahjuhüvitise 100 eurot ning hagejalt kostja kasuks välja tagatisraha 450 eurot, intressi tagatisrahalt 29,19 eurot ning maakleritasu 450 eurot.
2. Maakohus tasaarvestas hageja tasunõuded kostja maakleritasu nõudega, mille tulemusena mõistis hagejalt kostja kasuks välja maakleritasu 300,66 eurot, tagatisraha 450 eurot ja intressi 29,19 eurot ning võlgnetavalt tagatisrahalt alates 12.01.2019 kuni selle tasumiseni viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras 57.

Maakohtu otsuse nõuete rahuldamise osas vaidlustas ainult hageja osas, milles hageja nõue jäi rahuldamata ja kostja nõue rahuldati. Seega osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude luku vahetuse tasu 100 euro nõudes, on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasikaebamata jõustunud.

1. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 17 loetletud vaidlustamata asjaoludest, mille maakohus on korrektselt tuvastanud.
2. Poolte vahel on vaidlus järgmistes küsimustes: 1) kas hagejal oli üürilepingu alusel kohustus oma mööbel korterist ära viia ning sellest tulenevalt, kas kostjal oli õigus üürihinda alandada; 2) kas kostjal oli kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid kuni lepingu lõppemise 12.11.2018 või ainult kuni 25.09.2018, mil kostja eluruumist lahkus. 3) kas maakleritasu pidi maksma hageja või kostja; 4) kas kostjal on õigus nõuda tagatisrahalt intressi tasumist.
3. Pooled ei vaidle selle üle, et peale omapoolsete rahaliste kohustuste täitmist, on kostjal õigus ülejäänud tagatisraha tagasi saada.
4. Esmalt hindab kolleegium hageja üürinõuet.
5. Hageja nõuab 1360,65 euro hüvitamist arvestusega, et kehtis kokkulepitud üürimäär 450 eurot kuus ja kostja on kohustatud maksma kogu üürilepingu kehtivuse aja eest, see on 3460,65 eurot, millest kostja on tasunud 2100 eurot, ehk 1360, 65 eurot vähem.
6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega selle kohta, et kostjal oli õigus ühepoolselt üürimäära alandada ja kostja ei pea alates 25.09.2018 üüri maksma. Maakohus on selliste järeldusteni jõudmisel valesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohtu poolt eelnimetatud rikkumised tõid kaasa ebaõige kohtulahendi. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Sama sätte lg-st 2 tulenevalt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei 10 2-19-14584 ole kokku leppinud teisiti. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg
8. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus ebaõigesti, et üürilepingu kohaselt tuli korter üürile anda ilma mööblita. Asjaolust, et kirjalikus lepingus, üürikuulutuses ega vara üleandmise aktis ei olnud eraldi välja toodud, et korter antakse üüril koos mööbliga, ei järeldu poolte kokkulepet, et korter antakse üürile ilma mööblita. Mööbli kirjeldus, selle olemasolu või puudumine ei ole üürilepingu kohustuslik tingimus. Just üürniku huvides oli fikseerida üürilepingus kokkulepitud üürileandja kohustused. Ka üürikuulutuse sõnastus "mööbli võimalus" ei tõenda poolte kokkulepet, et korter antakse üürile ilma mööblita, seda enam, et maakleri ütluste kohaselt jäi selline sõnastus sisse müügikuulutusest ega omanud tähtsust üürilepingu sõlmimisel.
9. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud hageja ja tunnistajaks olnud maakleri kui erapooletu isiku ütlused täiesti tähelepanuta ja põhjendamatult eelistanud kostja ütlusi.
10. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 25.11.2020 kohtuistungil antud ütlused: "Ma lihtsalt tahtsin üürida korterit ja pakkusin maaklerile oma variandi, ütlesin, et üürin välja koos mööbliga, kuna mööblit välja viia polnud kuhugi võimalik. Maakler vastas, et otsib sellist klienti, kes on nõus minu tingimustega “.
11. Hageja ütlused on kooskõlas tunnistaja Q (maakler) kohtuistungil antud ütlustega: "Ja hetkel kui me panime allkirjad lepingule, samamoodi me arutasime ka mööbli küsimust. Sest kui ma esimest korda näitasin X-le korterit, siis ta rääkis sellest, et tal on vaja, et korteris ei oleks teatud mööblit. Arutasime seda Y-ga mitu korda, meie positsioon oli alati ühene - me ei saa neid asju korterist välja viia. Kuna ma nägin, et mööbliküsimus tekitab kliendil küsimusi, siis lepingu allakirjutamise hetkel ma korduvalt rääkisin sellest, et see mööbel, mis asub korteris, jääb sinna, tegin seda eesti ja vene keeles".
12. Seega ei saa üksnes kostja ütluste alusel lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli kokkulepe, et korter antakse üürile ilma mööblita.
13. Alusetu on maakohtu seisukoht, et kostjal oli

§-s 278 alusel õigus üüri alandada, kuna ta võttis üürnikuna vastu mittetäieliku kohustuse, so eluruumi koos mööbliga, kuigi kokkulepe oli, et ruumid antakse üürile ilma mööblita. 70. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-81-08 p. 13 sedastanud, et

§-s 278 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine võib olla piiratud

§ 277lg 2 järgi.

Selle sätte kohaselt võib üürnik, kes asja üleandmisel teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingutingimustele, kuid võttis sellele vaatamata asja vastu, kasutada

§-s 278 sätestatud õigusi üksnes juhul, kui ta jättis endale sellise õiguse asja vastuvõtmisel. Riigikohtu hinnangul tuleneb

§ 277

lg-st 2, et üürnik saab

§-s 278 sätestatud õiguste kasutamise õiguse reserveerida ühepoolse avaldusega või peab leppima selles kokku üürileandjaga. Seega ei saanud kostja

§ 112

lg lg 1 järgi hinda alandada, sest lepingu sõlmimisel ei teinud kostja avaldust puuduste kohta ega jätnud endale õigust puuduste kohta teatada. Kostja võttis vastu korteri koos mööbliga ega ole korteri üleandmise vastuvõtu aktis mööbli kohta mingeid pretensioone ei esitanud. Seega võttis kostja vastu lepingu tingimustele vastava asja. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal õigus hinda alandada tulenevalt sellest, et korteris oli hageja mööbel ning kostja peab tasuma hagejale üüri lepingus kokkulepitud määras 450 eurot kuus. 71. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja kõrvalkulude nõuet Hageja nõuab septembrikuu eest 66,94 euro, oktoobrikuu eest 119,55 eurot ja novembrikuu eest ja 56,94 euro tasumist. Maakohus leidis, et hageja kõrvalkulude nõue ei ole põhjendatud selliste kulude kandmise osas, mis ei ole seotud asja kasutamisega või üürileandja poolt üürnikule vahendatava teenusega. Kostjal on kohustus tasuda hagejale vaid nende kulude eest, mis on seotud üüritud asja kasutamisega ja üürileandja vahendatud teenusena. Need on kulud kasutatud elektri, vee, kanalisatsiooni, prügiveo ning 11 2-19-14584 koristuskulude eest. Lisaks on nendeks kuludeks, mida peab

§ 292

lg 1 tähenduses kostja tasuma üürileandjale tema poolt vahendatud teenuse eest, side, televisiooni ja internetiteenuse kulud. Maakohus luges üürilepingu p 2.4.1-2.4.5 muud tingimused, mis kalduvad kõrvale kohtu poolt tuvastatud kohustuslikest tasumisele kuuluvatest kuludest,

§ 275

lg 1 järgi tühiseks, sest need ei ole seotud üürnikupoolse asja kasutamise kuludega

292 lg 1 järgi või üürileandja poolt üürnikule vahendatud teenusega.

1. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses neid maakohtu põhjendusi vaidlustanud. Hageja ei põhjendanud, miks ta leiab, et hagejal on siiski ka neid kõrvalkulusid õigus nõuda, mida maakohus ei lugenud seotuks asja kasutamisega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
2. Eeltoodust tulenevalt on asja kasutamisega seotud kulud septembrikuu eest 47,11 eurot, oktoobrikuus 68,13 eurot ja novembrikuu eest 34,49 eurot. Seega on kokku põhjendatud ja tasumata kõrvalkulud 149,73 eurot, mitte 243,43 eurot, mida nõuab hageja
3. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus seda, mis ajani pidi kostja üüri ja kõrvalkulude eest maksma.
4. Üldreeglina on üürnik kohustatud tasuma üüri ja kõrvalkulude eest kogu üürilepingu kehtivise ajal (

§ 271

). Üürilepingu alusel on üürnikul õigus korteris elada, kuid tal pole sellist kohustust. Kui üürnik vabatahtlikult korteris ei ela, ei vabane ta üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustusest. 76. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja tegi

§ 296

lg 1 mõttes takistusi kostjale üüritud eluruumi kasutamiseks alates 25.09.2018, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt ka

§ 101

lg 3 ja § 296 lg 1 järgi üüri ja kõrvalkulude tasumist alates 25.09.2018.

§ 278sätestab üürniku õigused üüritud asjal puuduste esinemisel.

Kostja selles sättes loetletud õiguskaitsevahendeid ei kasutanud. Kostja ei teavitanud üldse hagejat, et tema poolt korteri kasutamine on takistatud. Üürilepingu p 3.1.11 kohaselt oli üürnikul kohustus viivitamata teatada eluruumi lepingu tingimustele mittevastavusest. Kostja ei ole hagejale eluruumi kasutamist takistavatest asjaoludest teada andnud ega nõudnud nende kõrvaldamist. Kui kostja otsustas korterist lahkuda, ei saa ta jätta lihtsalt kokkulepitud tasu maksmata.

1. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostjal puudus alus keelduda oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest ja ta on kohustatud tasuma üüri ja kõrvalkulude eest kuni üürilepingu lõppemiseni.
2. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata üür 1360,65 eurot ja kõrvalkulud 149,73 eurot, kokku 1510,38 eurot. Hageja on andnud nõusoleku tasumisele kuuluva summa tasaarvestamiseks tagatisrahaga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1060,38 eurot ( 1360,65-450).
3. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja nõuet maakleritasu väljamõistmiseks hagejalt.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et hageja ja maakler sõlmisid tasulise maaklerlepingu, milles leppisid kokku, et maakleritasu tasub kostja.
5. Kohtu järeldus on vastuolus maakleri kohtuistungil antud ütlustega: "X on minult saanud maakleriteenust Padriku tee korteri üürimiseks, kuna ma näitasin talle korterit, arutasime temaga korduvalt ka telefoni teel üürimise küsimusi, ka neid küsimusi, mis olid seotud mööbliga, küsimusi mida ja mismoodi ta tahab. Aitasin sõlmida lepingut omaniku ja üürniku vahel. Selle osutatud teenuse eest sain tasu 375 eurot + km. Võin öelda, et keegi ei saa sundida klienti mitte kuidagi raha tasuma, seda ma selgitasin X-le nii telefoni teel kui kohapeal." 12 2-19-14584
6. Tunnistaja ütluste kohaselt sõlmisid hageja ja maakler küll kokkuleppe, et maakler hageja tingimustel leiab tema korterile üürniku, kuid maakleritasu aluseks oli kokkuleppe maakleri ja kostja vahel, sest kostja sai teenuse. 83.

§ 619

sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 658

lg 2 kohaselt maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. 84. Maakohus on hagejalt kostja kasuks maakleritasu välja mõistmisel lähtunud

§-st 273, mille kohaselt on tühine kokkulepe, mis seab eluruumi üürilepingu sõlmimise või jätkamise sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Maakohus on nimetatud normi kohaldanud vääralt.

§ 273

mõistes peetakse tühiseks kokkulepet, mis on sõlmitud üürileandja ja üürniku vahel, mitte kokkuleppeid, mille on sõlminud üürileandja või üürnik kolmanda isikuga. Tegemist ei ole ka lepinguga kolmanda isiku kasuks või käsundita asjaajamisega. Seetõttu on alusetu ka maakohtu tuginemine

§-le 1028 ja selle normi tõlgendamine selliselt, et kuna maakler tegutses hageja huvides, siis saab teda lugeda hageja poolt määratud volitatud isikuks, kes võttis vastu kostja soorituse – võtta vastu tasutud 450 €. Sellist volitust ei ole maakohus pooltega arutanud ega sellele ei ole ka kostja tuginenud. Kui kostja leidis, et ta on maakleritasu tasunud alusetult, saab ta selle

§ 1028alusel maaklerilt, mitte hagejalt, tagasi nõuda.

Maakleritasu maksmise kohustuse aluseks on eelkõige leping. Maakleri sõnade kohaselt sai kostja temalt teenust, seetõttu nõudis maakler kostjalt tasu maksmist. Maakler on üheselt andnud ütlused, et tasu kokkulepet temal hagejaga ei olnud. 85. Võimalik on olukord, et maakler tegutseb ka mõlema poole huvides, nagu seda võimaldab

§ 668

lg 2, mille kohaselt, kui maakler on olnud tegev ka käsundiandjale vahendatud või osutatud lepingu teise poole jaoks, eeldatakse, et maakleritasu tasuvad maakleri vahendatud või osutatud lepingu pooled võrdses ulatuses.

§ 688lg 2 vaid eeldab, et vahendatud pooled tasuvad maakleritasu võrdselt.

Käesoleval juhul nõudis maakler maakleritasu tasumist kostjalt, sest hagejaga tal tasumise kokkulepet ei olnud. Maakler sõlmis tasu kokkuleppe kostjaga ja kostja sellega nõustus. Maakleri ja kostja vahel oli nendevaheline kokkulepe, mille osapooleks ei olnud hageja.

1. Kostja tagatisraha väljamõistmise nõue tuleb samuti jätta rahuldamata. Kostjal oli õigus tagatisraha tagasi saada juhul, kui üürileandjal ei ole tema vastu üürilepingust tulenevaid nõudeid. Antud juhul oli kostjal üüri ja kõrvalkulude võlg, mille tasumist hageja nõudis. Kuna hageja saab enda nõude kostja vastu tasaarvestada tagatisrahast, siis ei ole õige ka hagejalt tagatisrahalt intresside välja nõudmine.
2. Seega jääb kostja vastuhagi täielikult rahuldamata.
3. Kostja menetluskulude jaotuse peale esitatud vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kuna ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse vastavalt hagide rahuldamise tulemusele.
4. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
5. Ringkonnakohus jaotab nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud hageja hagi osas TsMS § 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusele. Kuna hagi rahuldatakse 94 % ulatuses, kannab kostja 94 % kuludest ja hageja 6%. Kostja hagi jääb rahuldamata ning selle menetlemise kulud jäävad mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 13 2-19-14584
6. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 14