Obsah (4)

§ 637§ 339§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15309 Kohtuasi AS-i Morrison

§ 637lg 1 p 3 ja lg 2 alusel keelduda.

Kostja II esitas apellatsioonkaebuse kaebuse esitamise viimasel päeval (21.06.2021) ja palus kohtult tähtaja pikendamist esindaja leidmiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kuivõrd hageja nõue oli esitatud mõlema kostja vastu (osaliselt solidaarne nõue) ja kostja II oli kostja I seaduslik esindaja (juhatuse liige), siis eeldab ringkonnakohus, et kaebus oli esitatud mõlema kostja poolt. 10. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine (

§ 637lg 2).

Apellatsioonkaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 633 lg-te 2-3 nõuetele. Apellatsioonkaebuses märgitakse muu hulgas: 1) kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ja tsiviilasja number; 2) apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb; 3) apellatsioonkaebuse põhjendus; 4) kaevatava otsuse kättetoimetamise aeg. Apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu 3 ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Ringkonnakohus selgitas kostjatele eeltoodut, mh selgitas kohus taotluste esitamise õigust apellatsiooniastmes. Kostjad kohtu määratud tähtajaks eelviidatud puudusi ei kõrvaldanud. Arvestades kaebuse sisu, pole see menetluskõlbulik ja selle menetlemine pole esinevate puuduste tõttu võimalik. Kohus ei saa apellandi asemel ise asuda sisustama apellatsioonkaebust. 11. Kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu (

§ 637lg 1 p 3).

Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu vastavalt kaebuse ulatusele. Kui menetlusdokumendis taotletava menetlustoimingu tegemiseks on ette nähtud riigilõiv, tuleb menetlusdokumendis märkida selle tasumise kontrollimist võimaldavad andmed või lisada tõend menetlusabi andmise kohta või taotlus menetlusabi andmiseks riigilõivu või kautsjoni tasumisel (

§ 339lg 3).

Kostjad kohtu määratud tähtajaks riigilõivu (vastavalt kaebuse ulatusele) ei tasunud. Seega on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine takistatud riigilõivu puudumise tõttu. 12. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb poolte apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 ja § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.

Kuna hagejal ei ole kaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjatel hüvitada hageja apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. 13. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte kostjatele ja edastab teadmiseks hagejale (

§ 638lg-d 4 ja 8).

Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjatele füüsiliselt tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

14.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on kohtumäärus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) 4