← Eesti

2-21-16699/14

Obsah (5)§ 423§ 3§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2021.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-16699 Tsiviilasi M A nõue Omega Laen AS ja Kinnisva

§ 423

lg 2 p 2 alusel.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.

§ 3

lg 1 sätestab õiguskaitsevajaduse nõude, mille kohaselt hageja võib kohtusse pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Järelikult ei ole lubatud esitada hagi olukorras, kus hageja õigus või huvi tegelikult kaitset ei vaja.

  1. Hagi kohaselt on kohtutäitur M K menetluses Omega Laen AS avalduse alusel algatatud täiteasi nr 008/2020/
  2. Asja materjalidest nähtuvalt on täiteasjas võlgnikuks xxx ja täitedokumendiks hüpoteegiga tagatud nõue. Asja materjalidest nähtuvalt täidetakse nõuet xxx asuvale xxx kuuluvale kinnisvarale seatud hüpoteegi täitmise läbi. Hüpoteek on seatud seoses xxx poolt 26.07.2017 Omega Laen AS-ga ja 02.05.2018 Kinnisvarainvest OÜ-ga sõlmitud laenulepingute tagamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osalised isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. TMS § 5 lg 1 järgi saab täitemenetluse osalisena lugeda võlgnikuks asjaõigusliku realiseerimisnõude kohustatud subjektiks olevat vara omanikku. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Võlgniku all mõeldakse TMS § 221 lg 1 mõttes isikut, kelle vastu on täitemenetluses täitmiseks esitatud nõue. Täiteasjas nr 008/2020/200 on võlgnikuks xxx. M A ja xxx on isikud, kelle laenu xxx kuuluv kinnistu tagab. Hageja 26.11.2021 vastuse kohaselt ei ole samuti M A täitemenetluses võlgnik TMS § 5 mõttes. Seega ei ole M A täiteasjas nr 008/2020/200 võlgnikuks.
  3. Kohus leiab arvestades eeltoodut, et hageja nõue ei ole perspektiivne ja menetletav, kuivõrd M A ei ole vaidlustatud täiteasjas võlgnikuks TMS § 5 lg 1 mõttes ja ei saa esitada TMS § 221 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus avalduse läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud 2 kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.