← Eesti

1-21-3474/23

Obsah (18)§ 1411§ 145§ 179§ 182§ 141§ 64§ 68§ 26§ 25§ 16§ 5§ 147§ 45§ 56§ 58§ 59§ 4§ 83

1-21-3474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-3474 (20230101078) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi se

§ 1411

lg 2 p 1, 6,

§ 145

lg 2 - § 25 lg 2,

§ 179

lg 11 - § 26 lg 1 ja

§ 182

lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav Kalle Lepasepp, isikukood: 36207132752; viibib vahistatuna XXX (aadressil XXX); XXX; XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; tõkend: vahistamine kuni 28.05.2021 karistusregistri andmetel kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Karistatus Kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello (määratud korras) Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Kalle Lepasepp süüdi tunnistada

§ 179

lg 11 - § 26 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kalle Lepasepp süüdi tunnistada

§ 141

lg 2 p 1, 6 (käesoleval ajal

§ 1411lg 2 p 1 ja 6) järgi ja mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

3. Kalle Lepasepp süüdi tunnistada

§ 145lg 2 - § 25 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

4. Kalle Lepasepp süüdi tunnistada

§ 182lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

5.

§ 64lg 1 alusel mõista Kalle Lepasepale liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. 1-21-3474 6. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Kalle Lepasepale mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust. 7.

§ 68

lg 1 alusel arvata Kalle Lepasepa karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 24.01 – 26.01.2021, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu ja 7 (seitse) päeva vangistust, mille algust arvestada alates 28.01.

  1. a, mil K. Lepasepp vahistati.
  2. Kalle Lepasepa suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. Kalle Lepasepalt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 1234,80 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.
  4. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700025695 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-3474“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Asitõendid: 1) Facebook IP päringu vastus (Pakend PK1); alaealise kannatanu C. T. ülekuulamise videosalvestis DVD-plaadil (pakend ÜK1); alaealise tunnistaja E.-M. P. ülekuulamise videosalvestis DVD-plaadil (pakend ÜK2); kõneeristuse fail numbrile XXX (pakend nr KE1); IP päringu tulemused (pakend PK1); jälitustoimingu protokolli lisad 2, 4, 6 DVDplaadil, mis asuvad kriminaaltoimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. 2) K. Lepasepalt XXX tema kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung XXX (XXX) XXX seerianumbriga XXX (pakend K190216437), mis asub kriminaalasja materjalide juures – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel süüdistatavale.
  6. Kannatanu seaduslik esindaja A. R. (isikukood: XXX, tel: XXX) on taotlenud enda teavitamist süüdimõistetu Kalle Lepasepa vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Prokuratuur ei saa esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule (Riigikohtu
  7. mai
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-44-15 punktid 8-10). 2 1-21-3474 Süüdistus
  9. Kalle Lepaseppa süüdistatakse

§ 26

lg 1 - 179 lg 11 järgi XXX kui XXX isikule pornograafilise teose üleandmise ja teadvalt tema seksuaalse ahvatlemise kõlbmatus süüteokatses. Kokkuvõtlikult heidetakse K. Lepasepale ette seda, et ta XXX toimunud vestluse käigus ahvatles seksuaalselt teadvalt XXX M. I.. XXX. a kell 16.37 saatis ta M. I. privaatsõnumi: “XXX XXX, XXX ka XXX XXX kui XXX ja XXX….“; XXX. a kell 19.16 saatis K. Lepasepp M. I. pornograafilise sisuga video. K. Lepasepa tahtlikud teod jäid lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel - kuriteo subjekti kõlbmatuse tõttu. Isik, keda K. Lepasepp teadis XXX M. I., oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik. 2. K. Lepaseppa süüdistatakse

§ 1411

lg 2 p 1, 6 järgi inimese tahte vastaselt temaga sugulise iseloomuga teo toimepanemises, ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline toimunust aru saama. Teod on toime pandud noorema kui XXX isiku suhtes ning isiku poolt, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase süüteo. Kokkuvõtlikult heidetakse talle ette XXX kinnistul C. T. (XXX) suhtes XXX-XXX aastate suvistel koolivaheaegadel täpsemalt tuvastamata ajal järgmiste tegude toime panemist: elumaja magamistoas pani voodis selili lamanud XXX ja puudutas tema XXX; kinnistul asuvas tiigis paljastas XXX ning hõõrus oma XXX kannatanu XXX. Samal ajal ütles K. Lepasepp kannatanule: „Ära muretse, XXX“; elumaja köögis surus oma XXX, ja üritas oma XXX. Kannatanu hoidis XXX, et K. Lepasepp seda teha ei saaks; kinnistu õues pani oma käe XXX ja XXX. 3. K. Lepaseppa süüdistatakse

§ 25

lg 2 - 145 lg 2 järgi täisealise isiku poolt noorema kui XXX isikuga sugulise iseloomuga teo katse toimepanemises isikuna, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. K. Lepasepale heidetakse ette seda, et ta täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a XXX kinnistul asuva elumaja köögis läks XXX C. T. juurde ja üritas panna XXX vastu. Kuritegu jäi lõpule viimata K. Lepasepa tahtest olenemata, sest kannatanu sai eest ära minna. 4. K. Lepaseppa süüdistatakse ka

§ 182

lg 1 järgi täisealise isiku poolt noorema kui XXX isiku kallutamises alkoholi tarvitamisele. Talle heidetakse ette ajavahemikul XXX.-XXX. a enda elukohas XXX kinnistul XXX R. L. (XXX) korduvat (vähemalt kümnel korral) viina, veini ja likööri pakkumist. R. L. tarvitas pakutud alkohoolseid jooke. Kohtuotsuse põhjendused 5. Esmalt hindab kohus erinevate süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod:

§ 179

lg 11 - § 26 lg 1 (I),

§ 1411

lg 2 p 1, 6 ja

§ 145

lg 2 - § 25 lg 2 (II) ning

§ 182lg 1 (III).

Seejärel mõistab kohus karistuse (IV) ja viimasena lahendab menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (V). (I) 3 1-21-3474 6.

§ 179

lg 1 kohaselt on karistatav nooremale kui XXX isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmine, näitamine või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemine või sellisele isikule seksuaalse kuritarvitamise näitamine või sellise isiku nähes suguühtesse astumine või muul viisil teadvalt tema seksuaalne ahvatlemine. K. Lepasepale on esitatud süüdistus selle sätte järgi nii pornograafilise teose üleandmises kui ka muul viisil seksuaalses ahvatlemises. 7. Muu seksuaalne ahvatlemine kujutab endast sugulist laadi ehk kiimalist tegu, millega tekitatakse kannatanus huvi seksuaalelu vastu. Muu seksuaalse ahvatlemisena on käsitatav ka seksuaalsetel teemadel rääkimine ja kirjutamine, sh internetisuhtlus. Selleks saab

§ 179

lg 1 mõttes pidada juttu, milles sisaldub konkreetne üleskutse seksuaalkäitumiseks või kus kirjeldatakse seksuaalkäitumist ülistavas, seda meeldivaks tegevas vormis (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 179 komm 3.5.1 ja 3.5.2 (Kurm)).

  1. Kriminaaltoimikus sisaldub internetikeskkonna suhtlusportaalis XXX K. S. nimelise kasutaja vestlus M. I. nimelise isikuga. Asitõendi vaatlusprotokollist (I kd lk 18-23) nähtub XXX vastus uurija poolt tehtud päringule: kontot „XXX“ on ajavahemikul XXX-XXX aktiivselt kasutatud kahe IP aadressiga (XXX ja XXX), mille tuvastamiseks on XXX teostatud päring Keskkriminaalpolitseile. XXX vastuskirjast nähtub, et konto „XXX“ on registreeritud XXX ja konto registreerimisel on see kinnitatud mobiiltelefoninumbriga XXX. Eeluurimise käigus on tuvastamist leidnud, et antud telefoninumbri kasutajaks on K. L. ning et eelnimetatud kahte IP aadressi on kasutanud mitmed telefoninumbrid, kuid ainuke ühine telefoninumber, millega mõlemat IP aadressi kasutati on XXX. See telefoninumber aga on üheselt seotud K. L. (I kd lk 24, 26 ja pöördel). Seega on tõendatud, et „XXX“ kasutaja taga oli tegelikkuses K. L. ning seda asjaolu on ta ise ka XXX toimunud ülekuulamisel kinnitanud (I kd lk 142-144). Kasutaja K. S. alt on K. L. M. I. XXX. a kell 16.37 kirjutanud: „XXX“ (I kd lk 12-14). Kohtu hinnangul on selline tekst üheselt käsitatav seksuaalse ahvatlemisena.
  2. Samuti saatis K. Lepasepp XXX kell 19.16 M. I. pornograafilise sisuga video. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 p 3 kohaselt on pornograafiaks selline kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tahaplaanile jättes seksuaalseid toiminguid labaselt ja pealetükkivalt esile toob. Järelikult peab pornograafiline teos sisaldama üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist. K. Lepasepa ütluste kohaselt (I kd lk 142-144) oli tema poolt M. I. edastatud pornograafilise video sisuks XXX. Sellisele kirjeldusele vastava video saatmine M. nimelisele kasutajale on toimikus nähtav ning juba video kuvatõmmiselt nähtub ilmselge XXX (I kd lk 7). Sellise sisuga video on kohtu hinnangul hõlmatav pornograafia mõistega.
  3. Teose kättesaadavaks tegemine tähendab eelkõige seda, et seda on võimalik vaadata ilma omapoolse täiendava pingutuseta. Käesoleval juhul edastas K. Lepasepp video internetikeskkonnas XXX peetud vestluses ning on ilmselge, et taoliselt edastatud video vaatamiseks ei pea video adressaat tegema midagi muud kui lihtsalt selle video play nupule vajutama. Seega on selline K. Lepasepa käitumine käsitatav pornograafilise teose muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemisena.
  4. M. I. nimeline kasutaja teatab üsna vestluse alguses K. Lepasepa küsimuse peale, et ta on XXX ning et tema sünnipäev oli XXX (I kd lk 12-14). M. I. kasutajakonto profiili üldinfost nähtub samuti, et tegemist on XXX. a sündinud XXX isikuga (I kd lk 9). Seega oli K. Lepasepa teoplaaniks nooremas kui XXX M. I. huvi tekitamine seksuaalelu vastu ning samuti talle pornograafilise teose kättesaadavaks tegemine. 4 1-21-3474
  5. K. Lepasepp selgitas ülekuulamisel, et augustis XXX leidis ta M. nimelise XXX, kellega soovis tuttavaks saada. Facebookis kirjutab ta paljude noortega ning ei jõua nende üle arvet pidada. Vahest küsib nende vanust, aga mitte alati. M. rääkis seksist ja saatis ka ühe seksvideo, mille leidis XXX portaalist ja mida jagas päris paljudele (I kd lk 142-144).
  6. K. Lepasepp pani teod toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K. Lepasepp teadis, et M. I. on XXX, kuid sellele vaatamata vestles temaga seksuaalkäitumist ülistavas ja meeldivaks tegevas vormis, sh edastas talle ka seksuaalakti kujutava video. Kuivõrd K. Lepasepp pani teoalternatiivid toime kahes episoodis ning kahel erineval ajahetkel, s.t esmalt XXX ning seejärel XXX, on tema näol tegemist

§ 179

lg 11 mõttes ka isikuga, kes on varem toime pannud

§-s 179 sätestatud kuriteo. K. Lepasepp teadis pornograafilise video edastamise hetkel, et on varasemalt samale isikule kirjeldanud võimalikku omavahelist seksuaalset tegevust, s.t samalaadse teo varem toime pannud. Sellega on täidetud

§ 179lg 11 objektiivne ja subjektiivne koosseis.

14. Vastupidiselt K. Lepasepa arvamusele ei olnud aga tegelikkuses M. I. kasutajanime taga mitte XXX, vaid jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik. Nimelt teostati Facebookis ajavahemikul XXX-XXX jälitustoiminguid KrMS § 1269 järgi, milles kasutati politseiametnike poolt muudetud identiteeti, XXX kasutajanimega M. I. (I kd lk 3-4).

§ 25

lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, antud juhul noorema kui 14-aastase isiku seksuaalsele ahvatlemisele ja talle pornograafilise teose üleandmisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost alustab vahetult süüteo toimepanemist. 15. Üheks süüteokatse alaliigiks peetakse ka kõlbmatut katset, mis

§ 26

lg 1 järgi on süüteokatse, mida ei saa süüteo eseme või subjekti, samuti süüteo toimepanemise vahendi või viisi kõlbmatuse tõttu lõpule viia. Seega saab kõlbmatust süüteokatsest kõnelda olukorras, kus teo toimepanija kujutab endale faktiliste asjaolude väära hindamise tõttu ekslikult ette, et realiseerib süüteokoosseisu, ega saa aru, et süüteo lõpuleviimine on mingil põhjusel välistatud (RKKKo 3-1-1-41-14 p 12). Kuivõrd K. Lepasepp kujutas endale objekti kõlbmatuse tõttu ekslikult ette, et edastab pornograafilist materjali ja ahvatleb seksuaalsele käitumisele 13aastast tüdrukut, mitte muudetud identiteeti kasutavat politseiametnikku, siis on tema tegu vaadeldav kõlbmatu süütekatsena ning tuleb kvalifitseerida

§ 179lg 11 - § 26 lg 1 järgi.

(II) 16. K. Lepaseppa süüdistatakse XXX sündinud C. T. suhtes viiel erineval korral seksuaalse iseloomuga tegude toime panemises. Süüdistuses on need teod kvalifitseeritud

§ 1411

lg 2 p 1 ja 6 ning

§ 145lg 2 – § 25 lg 2 järgi.

Esmalt tuvastab kohus, kas leidsid aset teod, milles K. Lepaseppa süüdistatakse ning seejärel kvalifitseerib need.

  1. C. T. elab koos tema XXX A. R. XXX. Tema XXX A. P. on kokku XXX, kellest ta XXX G.. A. P. elab XXX külas ning C. T. käib koolivaheaegadel tal külas.
  2. XXX külas XXX kinnistul asuvas talus elab K. Lepasepp ning süüdistuse kohaselt on ta ette heidetavad teod toime pandud seal. A. P. XXX G. XXX on P. P.. A. R. teada on P. K. Lepasepa XXX, kuid tegelikult see nii ei ole. P. P. sõnul oli ta K. Lepasepaga tutvudes XXX ja XXX kolis ta K. Lepasepa juurde elama, kuna elas koos K. Lepasepa XXX A. J., kellega neil on XXX (I kd lk 72-74). A. P. tutvus P. P. XXX. aastal ning XXX XXX G.. XXX. aasta 5 1-21-3474 oktoobris kolis A. P. K. Lepasepa elukohast ära XXX asuvasse XXX K. Lepasepa juures ei ela ka enam P. P.. Sellest hoolimata hoiavad G. XXX teda sageli K. Lepasepa juures (I kd lk 4851). P. P. sõnul jäi tal lahku kolimise järel A. P. selline kokkulepe, et nädala sees hoiab XXX A. ja nädalavahetuseti tema. P. P. sõnul püüdis ta kokkuleppest üldjuhul kinni pidada, kuid vahel juhtus ka nii, et G. tuli K. juurde ja teda seal ei olnud, mistõttu hoidis XXX kogu nädalavahetuse K. Lepasepp. P. P. sõnul teadis ta küll, et Kallel oli XXX, kuid vaatamata sellele oli ta sunnitud G. sinna jätma, sest tal oli omasid tegemisi ka.
  3. C. T. sõnul käis ta K. Lepasepa juures seetõttu, et G. oli seal ja ta tahtis G. järgi vaadata. Samuti oli talus lastesõbralik koer, kes talle meeldis. C. sõnul tuleb K. Lepasepp nädalavahetuseti G. järgi, sest XXX tahab koristada ja G. jääb talle ette. XXX ütlustest nähtuvalt on ta sisuliselt võtnud vastutuse oma XXX eest – ta valvab G., sest kui K. Lepasepp päeval või õhtul magab, siis XXX teeb pidevalt lollusi või läheb üksinda õue. K. Lepasepp C. T. ei meeldi. C. T. ütluste kohaselt olid ka teised teadlikud sellest, et K. Lepasepal on XXX. Kui C. XXX rääkis mis K. Lepasepp talle teinud on, siis ütles XXX, et talle oli K. Lepasepp samuti teinud kui ta oli umbes C. vanune. Sellest, et Kalle on XXX, on talle rääkinud nii XXX, XXX kui ka XXX V. (I kd lk 37).
  4. Alaealise kannatanu on XXX üle kuulanud Lõuna prefektuuri vanemuurija M. V. KrMS § 70 lg 2 p 2 kohaselt tuleb alla XXX seksuaalse väärkohtlemise all kannatanu üldjuhul üle kuulata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja, õpetaja või pedagoogi juuresolekul. Sellest nõudest võib kõrvale kalduda juhul, kui menetlejal endal on asjakohane väljaõpe. M. V. on Sisekaitseakadeemia väljastatud tunnistuse kohaselt läbinud täienduskoolituse „Alaealiste ülekuulamine“ (I kd lk 40). Ülekuulamine on salvestatud.
  5. K. Lepaseppa süüdistatakse selles, et ta millalgi XXX–XXX. aasta suvistel koolivaheaegadel pani XXX kinnistul asuva elumaja magamistoas voodis selili lamanud XXX C. T. XXX ja XXX. C. T. sõnul juhtus see toas, kus praegu enam voodit ei ole, aga kunagi oli seal G. XXX voodi. Ta magas päeval selle voodi peal, oli selili. K. Lepasepp tuli tema juurde, kükitas maha ja lihtsalt pani XXX. Midagi muud ta ei teinud. Lihtsalt puudutas. Sellel ajal elas XXX veel seal, aga ta oli parasjagu tööl (I kd lk 33-34). Koosmõjus A. P. ütlustega, mille kohaselt lahkus ta XXX kinnistul asuvast talust elamast XXX. aasta sügisel, on põhjendatud järeldada, et kannatanu kirjeldatu leidis aset XXX. aasta suvel. C. T. oli siis XXX.
  6. Kannatanu räägib sellest, kuidas K. Lepasepp puudutas oma XXX. Ülekuulamisel kasutab ta nende tähistamiseks küll teistsuguseid märksõnu, kuid eelnevalt on XXX küsitud, kuidas ta vastavaid kohti inimeste kehadel nimetab ja XXX öeldu vääriti mõistmine on kohtu hinnangul välistatud. Tema, Kalle ja G. mängisid tiigis palli ja siis saatis Kalle G. tuppa. Kalle hakkas teda XXX. C. T. sõnul oli tal seljas trikoo, K. Lepasepp võttis tema XXX ja XXX, XXX. Veel ütles Kalle, et ära muretse, XXX. See kestis 2-3 minutit. XXX ja see P. olid poes ja siis kui Kalle kuulis, et nad tagasi tulid, lõppes see ära (I kd lk 34-35). C. T. sõnul leidis tema kirjeldatu aset XXX. aastal. Kannatanu mäletab, et ta käis juba koolis ja et XXX elas sellel ajal veel K. Lepasepa talus. Kohtu hinnangul on ka siin põhjendatud järeldada, et sündmus leidis aset XXX. aastal.
  7. Järgmiseks räägib C. T. sündmusest, mis leidis aset talumaja köögis. Kalle oli purjus ja üritas XXX. C. hinnangul juhtus see XXX. aastal. Ta mäletab, et tema, Kalle ja G. olid selle päeval käinud ratastega Kalle sõbra juures, Kalle rattal on taga korv, kus oli G.. Ta mäletab, et see oli ainus kord, kui ta selle Kalle sõbra juures käis. Seal oli kaks koera. G. XXX oli kuskil mujal tööl ja XXX oli oma kodus või siis jõi kellegagi poe taga (I kd lk 36-37). Eelnevast nähtub, et XXX suudab oma mälestust seostada mitmete erinevate asjaoludega. Erinevalt 6 1-21-3474 eelmistest episoodidest kannatanu XXX enam seal ei elanud. Seega leidis sündmus arvestatavalt suure tõenäosusega aset XXX. aastal. Kannatanu sõnul üritas süüdistatav talle oma XXX, aga see ei õnnestunud, sest ta XXX.
  8. Veel andis kannatanu ütlused selle kohta, et üle-eelmisel suvel (s.o XXX) oli ta koos G. väljas ja mängis peitust. G. oli kuskil peidus. Kalle tuli ja XXX (I kd lk 38 ja pöördel).
  9. Veel räägib kannatanu sellest, kuidas ta oli köögis ja mängis koeraga. Kalle tuli sinna ja hakkas XXX ja üritas oma XXX. Ta ei saanud seda teha, sest kannatanu läks eest ära (I kd lk 37 pöördel). Seda, mis aastal eelnimetatu juhtus, kannatanu meenutada ei suuda.
  10. K. Lepasepp andis XXX ütlusi (I kd lk 153-155), mille kohaselt ta C. T. nimelist isikut ei tea, aga teab C., kes on küll koos G. tulnud tema juurde. Enda sõnul hakkas K. Lepasepp alles ülekuulamise käigus aru saama, et kui see XXX koos G. tuli, ilmselt ta siis on A. XXX. C. on suviti olnud mõne päeva tema juures ja siis jälle ära läinud. Ühel korral kutsus C. kaasa enda sõbra, umbes temavanuse XXX. Selliseid tegusid, nagu kahtlustuses kirjas on, tema C. suhtes täiesti kindlalt toime pannud ei ole. Miks XXX midagi sellist räägib, ei oska ta vastata. Üks võimalik seletus on, et ta on häält tõstnud, või siis on C. XXX A. teda ässitanud. Süüdistatavale on XXX tutvustatud kannatanu ülekuulamise videosalvestist (I kd lk 42). Peale selle esitamist avaldas K. Lepasepp omakäeliselt, et tal pole midagi kirjutada.
  11. Kohus tutvus alaealise kannatanu ülekuulamise salvestusega ning loeb C. T. ütlused usaldusväärseteks. Tüdruk selgitab eakohasel viisil endaga toimunut. Tema kehakeelest on näha nii ebamugavustunnet (nt käte mudimine) kui ka vastupidiselt kergendustunnet ajal mil ta saab rääkida neutraalsetel teemadel. Üheski aspektis ei ole täheldatav liialdamine - kui ta ei mäleta teo toimepanemise aega, siis ta ka nii ütleb (nt

§ 145lg 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud episood).

Salvestuselt ei nähtu asjaolusid, millest saaks järeldada, et ütluste andmine on kantud vaenust süüdistatava vastu või kellegi kolmanda isiku kättemaksu realiseerimiseks.

  1. Riigikohus on senises praktikas korduvalt rõhutanud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine isegi vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib olla ka kannatanu ütlus (RK 1-20-1301/35 p 10 koos edasiste viidetega). Selles kriminaalasjas on aga hulgaliselt tõendeid, mis süüdistatava positsiooni üldse ei toeta.
  2. Paljude asjas üle kuulatud isikute ütlustest nähtub, et K. Lepasepp on XXX ning on oma kodu muutnud kohaks, XXX. XXX. aastal sündinud R. L. andis ütlused (I kd lk 60-64) selle kohta, kuidas ta koos enda XXX P. P. XXX. aastal K. Lepasepa juures elas. R. L. rääkis sellest, kuidas Kalle XXX teda regulaarselt: XXX, XXX, XXX ja XXX, hoidis ühe käega jalgadest kinni ja XXX. Ükskord rääkis Kalle talle, et noortega on kõige parem seks ning et talle meeldivad kõige rohkem XXX ja XXX vanuses XXX. Tunnistaja K. P. ütluste kohaselt (I kd lk 67-71) viibis ta K. Lepasepa elukohas tihti aastatel XXX-XXX. Kalle tikkus talle kogu aeg XXX, üritas XXX ja XXX. K. Lepasepa juures aastatel XXX või XXX viibimist kirjeldab ka XXX. aastal sündinud K. M. järgmiselt: ta jäi alkoholi tarvitanuna voodisse magama ning mäletab järgmise hetkena seda, et Kalle oli XXX ja „XXX“. Ühel korral tõmbas Kalle ta sülle ja XXX ja XXX (I kd lk 75-76). K. Lepasepa vestlus rakenduses Facebook Messenger nägi talle teadaolevalt XXX M. XXX. aasta septembris aga välja nii: „XXX…“. Eelviidatud isikute ütlused K. Lepasepa käitumisviisist talle külla tulnud alaealistega haakuvad täielikult C. T. kirjeldustega. Kohtu jaoks on väljaspool igasuguseid kahtlusi leidnud tõendamist, et K. Lepasepp pani talle ette heidetavad teod toime. 7 1-21-3474
  3. K. Lepasepp pani kõik episoodid toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

K. Lepasepp ise hindas ülekuulamisel C. T. vanuseks XXX, kui mitte 14 (I kd lk 153). Arvestades, et kannatanu käis seal mitmete aastate vältel ja oli vanuses, kus lapse kasvamine on eriti selgelt märgatav, ei ole süüdistatava väide usutav. Kohtu hinnangul oli ta teadlik kannatanu tegelikust vanusest. Kannatanu XXX ja XXX puudutamine on vaadeldav teadliku ja eesmärgipärase tegevusena – selleks, et kannatanut XXX pidi K. Lepasepp panema XXX ja XXX ning ühes episoodis koguni XXX. Ka oma XXX mitme minuti vältel on hinnatav süüdistatava kavatsetud tegevusena. 31. Järgnevalt annab kohus K. Lepasepa tegudele karistusõigusliku hinnangu. Süüdistusaktis on tegu kvalifitseeritud

§ 1411lg 2 p 1 ja 6 järgi.

See säte on kehtiv alates 01.07.2019, kuid süüdistus hõlmab (ka) varasemat perioodi. 32. Tulenevalt

§ 5

lg-test 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtupraktikas omaksvõetud arusaama kohaselt peavad

§ 5

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete järgimiseks süüdistuses kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida. Nii on kriminaalkolleegium leidnud, et olukorras, kus isiku käitumisele antakse süüdistuses hinnang üksnes karistusõigusnormi sellise redaktsiooni järgi, mille kehtivusperiood ei kata kogu süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise aega, on riivatud isiku kaitseõigust. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et süüdistuses kirjeldatud tegu oli kuriteona karistatav toimepanemise ajal, kui ka sellele, et tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (RKKKo 3-1-1-39-08 p 9 koos edasiste viidetega).

  1. Siiski ei tähenda eelöeldu, et juhul, kui süüdistuses ei kajastu teo karistatavus toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni kehtinud karistusseaduse kõigi redaktsioonide järgi, puudub kohtul võimalus kontrollida, kas tegu oli karistatav mõne süüdistuses nimetamata redaktsiooni järgi. Ehkki süüdistuses tuleks kajastada kõik asjassepuutuvad karistusseaduse muudatused, ei ole selle nõude järgimata jätmisel tegemist sedavõrd olulise kaitseõiguse rikkumisega, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluse käigus kõrvaldada (RKKKo 3-1-1-39-08 p 10 koos edasiste viidetega). Prokurör selgitas kohtuistungil, et ta on teod kvalifitseerinud viimase episoodi järgi ning
  2. aastal oli tegu karistatav

§ 141lg 2 p 1 ja 6 järgi.

Kaitsja sellele käsitlusele vastu ei vaielnud ning täiendavat aega vastuväideteks ei vajanud. 34. Seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude puhul loetakse

§ 147kohaselt noorem kui 10-aastane isik arusaamisvõimetuks.

C. T. on sündinud XXX, seega tema suhtes enne XXX toime pandud süütegude puhul on ta käsitatav arusaamisvõimetuna. Igasugune alla 10-aastase isiku suhtes toime pandud sugulise iseloomuga tegu loetakse tema tahte vastaseks ning arusaamisvõimetuse tõttu on ka temalt nõusoleku saamise korral tegu eelduslikult ärakasutamisega ja vastav tegu kvalifitseeritakse vägistamisena

§ 141

järgi.

§ 141

lg 1 dispositsiooniga on hõlmatud inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Tegu kvalifitseeritakse

§ 141

lg 2 p 1 järgi, kui see on toime pandud noorema kui 18-aastase isiku suhtes (RK 1-177206/27 p 28 ja 29). See seisukoht on mutatis mutandis kohaldatav ka

§ 1411puhul.

8 1-21-3474 35. Kohus on seisukohal, et

§ 1411

lg 2 p 1 ja 6 järgi esitatud süüdistus oli enne

1 § 141 kehtima hakkamist kvalifitseeritav

§ 141lg 2 p 1 ja 6 järgi.

Riigikohus on selle sätte sisustamisel asunud järgmistele seisukohtadele.

§ 141

lg 1 dispositsiooniga on hõlmatud inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine vägivallaga või ära kasutades seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Lisaks tahtevastasele suguühtele, mille all mõistetakse kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt teise inimese kehaõõnsusse tungimist (penetratsiooni) peenisega või muu objektiga nii, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan, paigutub

§ 141alla ka suguühtest erinev sugulise iseloomuga tegu.

Sellena on kohtupraktikas käsitatud näiteks suguelundite silitamist ja puudutamist. Seega saab mingi teo sugulisest iseloomust rääkida ennekõike selliste tegude puhul, millel on välise teopildi põhjal ühemõtteliselt seksuaalne tähendus. Seejuures ei ole tähtis, et selle teo toimepanija ajendiks oleks enda seksuaalse erutuse või rahulduse esilekutsumine. Niisugune tegu võib olla kantud ka vihast, kättemaksusoovist, seotud kannatanu tahte murdmisega mõne muu kuriteo toimepanemisel vms. Lisaks on leitud, et siiski ei saa sugulise iseloomuga teoks

§ 141

mõttes lugeda mitte igasugust ühemõtteliselt seksuaalse tähendusega käitumist, vaid üksnes sellist tegu, mille korral on inimese seksuaalse enesemääramisõiguse riive piisavalt oluline. Kolleegium märgib, et juhtudel, mil kannatanu on tema tahte vastaselt kaasatud suguühtesse, on seda õigushüve kahjustatud alati oluliselt. Muu sugulise iseloomuga teo puhul sõltub aga kohtu hinnang õigushüve kahjustamise ulatusele igal üksikjuhul konkreetsetest teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb faktiliste asjaolude põhjal tuvastada. Seejuures tuleb kohtul hinnata sündmuse kulgemist tervikuna, arvestades teo laadi (nt kas katsuti kannatanu suguelundit või muud erogeenset kehapiirkonda), intensiivsust (nt kas kannatanut puudutati riivamisi või oli tegu n-ö käperdamisega), kestust ja muid teo toimepanemise asjaolusid, sh poolte omavahelisi suhteid (RK 1-16-5792/10 p 14 ja 15). 36. Kohtu hinnangul on kõik K. Lepasepale ette heidetavad ja tõendamist leidnud teod ühemõtteliselt seksuaalse iseloomuga ning intensiivselt seksuaalse enesemääramise õigusesse sekkuvad. 37.

§ 1411

kehtestamisel on seletuskirjas (Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 658 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c71bee4-7ea2-488a-840a-9efe8447111e, lk 17) märgitud järgmist: Kuigi muu tahtevastane sugulise iseloomuga tegu võib teatud juhtudel olla oma ebaõigussisult võrreldav vägistamisega, võivad sugulise iseloomuga teona olla käsitatavad ka mitmed vähem intensiivsed teod (nt magava kannatanu suguelundite katsumine). Teo eest ette nähtud sanktsioonimäär peab võimaldama seda arvesse võtta. Seetõttu on põhjendatud muu tahtevastase sugulise iseloomuga teo sätestamine eraldi kuriteokoosseisuna. Muudatuse eesmärgiks on üksnes sanktsioonimäära põhiseaduspärasuse tagamine. Seetõttu ei kavandata muuta senist teokirjeldust.

§ 1411

lg-s 1 sätestatud teokirjeldust tuleb tõlgendada samal viisil nagu seni

§ 141lg-s 1 sätestatud muud tahtevastast sugulise iseloomuga tegu.

38.

§ 141lg 2 näeb karistusena ette vangistuse 6-15 aastat.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.09.2015. a otsusega 3-4-1-13-15 tunnistati

§ 141lg 2 sanktsioon osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks.

Selle otsuse punkt 61 kohaselt tuginedes PSJKS § 15 lg 1 p-le 2, tunnistab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

§ 141

lg 2 sanktsiooni kehtetuks osas, milles noorema kui 10-aastase lapse suhtes sugulise iseloomuga vägivallata teo ühekordse või korduva toimepanemise eest on sätestatud vangistuse alammäär 6 aastat (vt ka otsuse p 29). Kuni seadusandja ei ole kehtestanud uut sanktsiooni alammäära eelnimetatud süüteokoosseisu suhtes, tuleb juhinduda

§ 45lg-s 1 sätestatud 9 1-21-3474 vangistuse alammäärast.

K. Lepasepale etteheidetav tegu on käsitatav noorema kui 10-aastase lapse suhtes sugulise iseloomuga vägivallata teo korduva toimepanemisena. Seega on selle teo karistusraamideks 1 kuu kuni 15 aastat vangistust, mis teeb sanktsiooni keskmiseks 7 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust. 39.

§ 1411lg 2 p 1 ja 6 järgi on karistusraamid 3-15 aastat.

Sanktsiooni keskmine seega 9 aastat. 40. Seadusel, mis raskendab karistust,

§ 5lg 3 kohaselt tagasiulatuvat jõudu ei ole. Kr

MS § 7 lg 3 on sätestatud kriminaalmenetluse üks keskseid põhimõtteid kriminaalmenetluses: kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse süüdistatava kasuks. XXX. aasta episoodide osas ei ole tuvastatav, kas need toimusid enne või pärast 01.07.2019, mil teo kvalifikatsioon muutus. 41. Kaks episoodi on toimunud XXX. aastal ning tuleb seega kvalifitseerida

§ 141järgi.

Kaks episoodi on toimunud XXX. aastal ning kuivõrd tegude toimepanemise asjaoludel on

§ 141

karistus kergem

§ 1411

omast, kvalifitseerib kohus ka need teod

§ 141järgi.

42. See, millal leidis aset episood, kus K. Lepasepp läks elumaja köögis XXX C. T. juurde ja üritas XXX, ei ole tuvastatav. See võis leida aset ka XXX. aastal, mil C. T. oli saanud XXX ja seega polnud enam

§ 147tähenduses arusaamisvõimetu.

Ka seda kahtlust tuleb tõlgendada K. Lepasepa kasuks.

§ 145

lg 1 kohaselt on karistatav täisealise isiku poolt noorema kui 14-aastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise eest. C. T. oli ka XXX. aasta suvel XXX, seega noorem kui neljateistaastane. 43. K. Lepasepa teoplaaniks

§ 145lg 1 järgi oli kannatanu C.

T. suhtes muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine – ta hakkas XXX ja XXX (I kd lk 37 pöördel). Nagu kohus eelnevalt juba selgitas, tuleb seksuaalse iseloomuga teona mõista igasugust tegu, millel on ühemõtteliselt seksuaalne tähendus. XXX on ilmselgelt seksuaalse tähendusega tegu, mida K. Lepasepp sai toime panna üksnes kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Teo toimepanemiseks pidi ta esiteks oma XXX ja teiseks lähenema köögis koeraga mänginud kannatanule. Järelikult sai taoline tegevus olla üksnes eesmärgipärane ja ettekavatsetud. 44.

§ 145

lg 1 sätestatud kuritegu on lõpule viidud suguühtesse astumisega või muu sugulise iseloomuga teo alustamisega, s.o kehalise kontaktiga ((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 145 komm 5 (Kurm)). Arvestades, et kannatanul õnnestus oma sõnade kohaselt eest ära minna, jäi K. Lepasepa tegu selles episoodis katsestaadiumisse vaatamata asjaolule, et ta ise oli teinud koosseisupärase tagajärje saabumiseks kõik endast oleneva. Kohus on veendunud, et kui kannatanu ei oleks saanud eest ära minna, oleks K. Lepasepp oma teo ka lõpule viinud. 45.

§ 145

lg 2 sätestab kvalifitseeriva tunnusena varem seksuaalse enesemääramise vastase süüteo toimepanemise. K. Lepasepp pani eelnevalt toime teod, mille kohus kvalifitseeris

§ 141

lg 2 p 1 ja 6 (käesoleval ajal

§ 1411lg 2 p 1 ja 6) järgi.

Tegemist on faktilise retsidiiviga. Kuna K. Lepasepa tegu jäi selles episoodis tema tahtest olenemata katsestaadiumisse, tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 145

lg 2 - § 25 lg 2 järgi kui täisealise isiku poolt noorema kui 14-aastase isikuga sugulise iseloomuga teo katsena isiku poolt, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo. (III) 10 1-21-3474 46.

§ 182

kohaselt on karistatav täisealise isiku poolt noorema kui 18-aastase isiku kallutamine alkoholi tarvitamisele.

  1. Kannatanu R. L. ütluste kohaselt (I kd lk 60-64) elas ta perioodil XXX-XXX toonase XXX P. P. XXX vallas Kalle nimelise mehe juures. Kohe alguses uuris Kalle ka tema vanuse kohta ega teinud sellest probleemi, et ta oli XXX. Seal pakkus Kalle talle korduvalt, s.t iga nädal kord või paar joomiseks alkoholi. Tavaliselt viina, kuid kuna see talle ei maitsenud, läks Kalle poodi ja ostis erinevaid magusaid alkohoolseid jooke, peamiselt veini ja likööri. Kalle õhutas teda alati esimest pitsi jooma: valas likööri või veini klaasi ja ütles: „Võta, võta!“. Ta jõi esimese pitsi ja mängis, et on purjus, et Kalle ta rahule jätaks. Ta ei tahtnud Kallega koos juua, sest teadis, et purjus peaga XXX Kalle teda rohkem kui tavaliselt. Kannatanu hinnangul soovis süüdistatav teda purju joota selleks, et temaga XXX.
  2. Asjaolu, et R. L. viibis aastatel XXX-XXX XXX, on tõendatud S. L. ütlustega (I kd lk 65-66). Nimelt elas tunnistaja XXX R. seal enda tuttava, P. P. juures, kus hoidis väidetavalt kellegi XXX. XXX kohtas ta vaid siis, kui viimane kodus käis. XXX on varem XXX probleeme olnud ja ühel korral on ta XXX tõttu ka haiglasse sattunud. Seda kas ta XXX olles XXX tarvitas ei tea, sest kohtudes oli ta alati kaine.
  3. R. L. on sündinud XXX. Seega oli ta perioodil XXX-XXX noorem kui XXX. K. Lepasepp on sündinud XXX, seega oli tegemist täisealise isikuga.
  4. R. L. ütluste kohaselt ostis K. Lepasepp poest veini ja likööri, valas selle välja ja ütles talle: „Võta, võta!“. Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 2 lg 1 kohaselt on alkohol toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Tulenevalt AS § 2 lg-st 8 on etanoolisisaldus alkoholi kangus mahuprotsentides, mis väljendab temperatuuril 20°C mõõdetud etanooli mahu suhet alkoholi üldmahtu samal temperatuuril. AS § 2 lg-te 5 ja 6 kohaselt on kangeks alkoholiks alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 mahuprotsendi, lahja alkohoolne jook aga etanoolisisaldusega kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Arvestades, et vein on lahja alkohoolne jook, s.t kangusega üle 8% ning liköör üldjuhul kange alkohoolne jook, s.t etanoolisisaldusega üle 22%, oli K. Lepasepa poolt ostetud jookide näol tegemist alkoholiga. Kuna K. Lepasepp valas alkoholi pitsi ning käskis kannatanul seda juua, oli tegemist alkoholi manustamisega joogina ning joobe tekitamise eesmärgil.
  5. Kuigi alkoholi tarvitamisele kallutamist kui tegevust võib sisustada olenevalt asjaoludest erinevalt, sh nii soovi tekitamise kui kaasa tõmbamise, heakskiidu, veenmise jms näol, saab käesolevas asjas tulenevalt kannatanu ütlustest asuda seisukohale, et K. Lepasepp kallutas R. L. alkoholi tarvitamisele õhutamise vormis. Nimelt nähtub, et R. L. tundis teatavat sundi K. Lepasepa poolt välja valatud alkoholi juua, et K. Lepasepp ta siis rahule jätaks.
  6. Eeltooduga on leidnud tõendamist, et K. Lepasepp kallutas nooremat kui 18-aastast R. L. perioodil XXX-XXX korduvalt (vähemalt kümnel korral) alkoholi tarvitamisele, mistõttu on täidetud

§ 182lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

53. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et K. Lepasepp pani teo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K. Lepasepp teadis, et kannatanu on XXX, sest kannatanu ütlustest nähtuvalt oli ta seda talle juba varem öelnud. Samuti teadis K. Lepasepp, et tegemist on alkoholiga, kuna oli kannatanu ütluste kohaselt läinud spetsiaalselt seepärast poodi magusaid alkohoolseid jooke 11 1-21-3474 ostma, et viin kannatanule ei maitsenud. Seega on

§ 182lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud.

  1. Kohus ei tuvastanud K. Lepasepa tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (IV)
  2. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 56.

§ 179lg 11 näeb karistusena ette 1-3 aastase vangistuse.

Kohus nõustub siinkohal prokuröri hinnanguga ja loeb isiku teosüü keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Tegemist on kahe episoodiga. K. Lepasepp tunnistab oma tegu ja on seda kahetsenud. Oludes, kus muud tõendid näitavad selgelt, et isik on teo toime pannud, selle teo tunnistamine mingit mõju karistusele ei oma. Selleks, et kahetsust kergendava asjaoluna arvestada, peaks see olema siiras. K. Lepasepp aga annab video saatmise kohta ennastõigustavaid ütlusi (nt „minu meelest oli alustaja pooleks M., mitte mina“ – I kd lk 144), lapsele nilbe sisuga teksti saatmise kohta ei selgita ta üldse midagi, vaid üksnes möönab temaga seksist rääkimist. Seega ei usu kohus K. Lepasepa avaldatud kahetsuse siirusesse vähimalgi määral. 57.

§ 141lg 2 näeb karistusena ette vangistuse 6-15 aastat.

Nagu eelnevalt nimetatud, on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23.09.

  1. a otsusest 3-4-1-13-15 tulenevalt karistusraamid 1 kuu kuni 15 aastat.
  2. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks teosüüd hinnata keskmisest väiksemaks. Tegemist on 4 erineva episoodiga. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. K. Lepasepp oma tegusid ei tunnista. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58

p 3 sätestatut ehk süüteo toimepanemist teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes. Kannatanu C. T. oli XXX. a suvel XXX ja XXX. a suvel XXX. Seega jäi tema vanus kõikides episoodides alla XXX.

§ 1411lg 2 p 1 koosseis näeb ette, et kannatanu on noorem kui kaheksateistaastane.

Kuna nimetatud koosseisudes sätestatud vastutuspiir on laiem kui karistust raskendav asjaolu, ei saa kanntanu vanust alla kaheteist eluaasta lugeda koosseisuga kattuvaks asjaoluks, mille arvestamine karistuse mõistmisel oleks

§ 59järgi välistatud (RK 1-177206/27 p 27 ja edasised viited).

Seega ei ole käesoleval juhul K. Lepasepa tegude osas

§-s 59 sätestatud korduvarvestamise keeld kohaldatav ning süüteo toimepanemist noorema kui 12-aastase isiku suhtes loeb kohus karistust raskendavaks asjaoluks. 59.

§ 145lg 2 näeb karistusena ette vangistuse 2-8 aastat.

Tegemist on ühe episoodiga, mis jäi katse staadiumisse. Seega on selle kuriteo toimepanemise eest karistusena võimalik absoluutse sanktsiooni miinimumina mõista 2 aastat vangistust. 12 1-21-3474 60.

§ 182

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse. K. Lepasepale rahalise kui kergemaliigilise karistuse mõistmise välistab ainuüksi süü suurus. Kohus loeb K. Lepasepa teosüüd sanktsiooni ülemmäärale lähedaseks. Selle normiga kaitstav õigushüve on alaealise normaalne vaimne ja füüsiline areng, millesse ei sekkuta alkoholijoobest tingitud mõjutustega ((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 182 komm 1 (Kurm)). K. Lepasepp kallutas alaealist alkoholi tarvitama mitme kuu vältel. K. Lepasepa elukohas oli viina, kuid kuna see kannatanule ei maitsenud, käis K. Lepasepp eraldi ostmas kannatanule meelepärasemaid jooke. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub üsna üheselt, et K. Lepasepa eesmärk oli joota XXX selleks, et tema vastupanuvõime alkoholi mõjul väheneks ja K. Lepasepp saaks paremini teda XXX.

  1. Kuigi K. Lepasepp on käsitatav varem karistamata isikuna (I kd lk 216-217), ei ole võimalik karistuste eripreventiivset mõju hinnata heaks ega isegi mitte rahuldavaks. Süüdistatava tegevus laste suunamisel keskkonda ja olukordadesse, kus nende võimalused end seksuaalsete rünnakute eest kaitsta on piiratud, on lihtsalt sedavõrd laiahaardeline. Ta sobitab internetis alaealistega tutvusi meelitades neid seksuaalsetele tegevustele, tema elukohas viibivatele alaealistele pakub ta alkoholi. Teadaolevalt väheneb aga alkoholi mõjul enesekontroll ja noorest east tulenev niigi puudulik enesekaitsevõime veelgi enam. Seejuures on K. Lepasepp seksuaalselt rünnanud isegi XXX. Eriti tähelepanuväärne on see, et K. Lepasepp ei näe enda tegevuses midagi taunitavat. Vastuseks uurija küsimusele, miks ta soovib alla 13-aastaste isikutega tuttavaks saada, vastab süüdistatav: „Külla kutsun neid inimesi, et nendega lihtsalt tutvuda ja näha kes ta on või mis ta on. Soovin näha, kas hakkab midagi edasi arenema. Edasi arenemise all pean silmas suhet või pikemaajalist läbisaamist.“ Teisel ülekuulamisel teatab ta, et suhtleb Facebookis nii paljude noortega, et ei jõua nende üle arvet pidada ja tema meelest otsivad noored ise temaga kontakti. Taolist suhtlemist ta ebanormaalseks ei pea. Kohtu hinnangul ei pea K. Lepasepp oma teguviisi vääraks ja puudub ka igasugune mõistuspärane põhjendus eeldada, et see seisukoht vangistuse kestel muutuks. Selleks, et K. Lepasepp ei saaks edaspidi alaealiste vastu suunatud süütegusid toime panna, tuleb temalt see võimalus lihtsalt ära võtta.
  2. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldpreventiivsed kaalutused mõjuvad selles asjas karistust suurendavana. Laste vastu suunatud süütegudele reageerib ühiskond eriti valuliselt. Täiskasvanud inimestelt eeldatakse laste kaitsmisele suunatud tegevusi ka siis, kui lapsed ise ealiste iseärasuste tõttu enda kaitsmist parasjagu vajalikuks ei pea (nt tarbides täiskasvanu poolt pakutavat alkoholi). Tegemist on korduva ja mitmekülgse laste-vastase kuritegevusega, mis on kantud enda seksuaalihade rahuldamise soovist. Ühiskond aktsepteerib sellise tegevuse eest mõistetava karistusena vaid arvestatavalt pikka reaalset vangistust.
  3. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus K. Lepasepa süüdi

§ 179

lg 11 - § 26 lg 1 järgi ja mõistab karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust;

§ 141

lg 2 p 1, 6 (käesoleval ajal

§ 1411

lg 2 p 1 ja 6) järgi ning mõistab karistuseks 8 aastat vangistust;

§ 145

lg 2 § 25 lg 2 järgi ja mõistab karistuseks 2 aastat vangistust;

§ 182lg 1 järgi ja mõistab karistuseks 10 kuud vangistust.

64.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 145

lg 2 -§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo ebaõigussisu on kaetud

§ 141

lg 2 p 1, 6 (käesoleval ajal

§ 1411lg 2 p 1 ja 6) järgi mõistetud karistusega.

Üksikkaristustest raskeimat suurendab kohus teiste karistuste osas osaliselt. Seega mõistab 13 1-21-3474 kohus K. Lepasepale

§ 64lg 1 kohaselt lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat ja 2 kuud vangistust.

65. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 6 aasta 1 kuu ja 10 päevani. 66.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. K. Lepasepp oli KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.01.2021 – 26.01.2021, s.o 3 päeva (I kd lk 95-99). Seega on K. Lepasepa lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 1 kuu ja 7 päeva vangistust, mille algust arvestada alates tema vahistamisest 28.01.

  1. a.
  2. Kuivõrd K. Lepasepp on viibinud vahi all alates 28.01.2021 (I kd lk 179-185) ning 21.05.
  3. a kohtu alla andmise määrusega jättis kohus K. Lepasepale kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini, on ta eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 28.01.
  4. Arvestades, et käesoleva otsusega mõisteti reaalne vabadusekaotuslik karistus ja vahistamise alused ei ole ära langenud, jätab kohus K. Lepasepa suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. (V)
  5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
  6. Käesolevas kriminaalasjas on K. Lepasepa kaitsjale vandeadvokaadi abi Aivar Kellole kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 584,40 euro ulatuses (I kd lk 188-192, II kd lk 2930, 36-40, 54-56). Samuti on kohtueelses menetluses vandeadvokaat Anu Pärtelile mõistetud välja tasu 184,80 eurot (II kd lk 31-35). Kohtumenetluses rahuldati kaitsja A. Kello tasutaotlus ja mõisteti see välja 465,60 euro ulatuses. Seega on K. Lepasepa kaitsjate tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 1234,80 (584,40 + 184,80 + 465,60) eurot.
  7. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha.

§ 179

lg 11 - § 26 lg 1 ja

§ 182

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod on

§ 4

lg 3 kohaselt teise astme kuriteod.

§ 1411

lg 2 p 1, 6 ja

§ 145

lg 2 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod aga seevastu

§ 4lg 2 kohaselt esimese astme kuriteod. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ulatuses ning teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. KrMS § 179 lg 2 kohaselt kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeimale kuriteole. K. Lepasepalt tuleb seega välja mõista sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest, s.o 2,5 kuupalga alammäära suuruses summas. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on 2,5 x 584, s.o 1460 eurot.

  1. Kokku on K. Lepasepa menetluskulud 2694,80 (584,40 + 184,80 + 465,60 + 1460) eurot. Pikaajalise vangistuse mõistmise korral ei pidanud süüdistatav ja kaitsja menetluskulude ajatamist vajalikuks. Seetõttu tuleb kulud tasuda KrMS § 423 ja 417 lg 2 kohaselt ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 14 1-21-3474
  2. Käesolevas kriminaalasjas asitõendina kriminaaltoimiku juurde jäetud Facebook IP päringu vastus (Pakend PK1, asub I kd lk 27); alaealise kannatanu C. T. ülekuulamise videosalvestis DVD-plaadil (pakend ÜK1, asub I kd lk 41); alaealise tunnistaja E.-M. P. ülekuulamise videosalvestis DVD-plaadil (pakend ÜK2, asub I kd lk 88); kõneeristuse fail numbrile XXX (pakend nr KE1, asub I kd lk 209); IP päringu tulemused (pakend PK1, asub II kd lk 48); jälitustoimingu protokolli lisad 2, 4, 6 kriminaalasjas nr 19230101023 DVD-plaadil (II kd lk 49) jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
  3. XXX toimunud läbiotsimise käigus K. Lepasepa elukohas XXX külas XXX kinnistul K. Lepasepalt ära võetud mobiiltelefon Nokia XXX, paberileht omakäeliselt kirjutatud telefoninumbritega ja Tele2 arve omakäeliselt kirjutatud e-maili aadressidega on otsustatud tagastada K. Lepasepale lisamiseks tema isiklike asjade hulka Tartu Vanglas (II kd lk 43). Nende asitõendite osas kohus enam täiendavalt seisukohta ei võta.
  4. K. Lepasepalt on XXX kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung XXX (XXX) XXX seerianumbriga XXX (pakend K190216437), mis asub kriminaalasja juures. RKKKm 31-1-88-15 p 10 kohaselt on kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude toimepanemiseks. Kohtu hinnangul on K. Lepasepalt tema kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Samsung Galaxy näol tegemist kuriteo toimepanemise vahendiga: K. Lepasepp kasutas mobiiltelefoni selleks, et Facebook Messengeris XXX M. I. XXX teemadel suhelda ja talle pornograafilise sisuga videot saata (s.t

§ 179lg 11 - § 26 lg 1 kuriteo toimepanemise kontekstis).

Eseme tunnistamisel süüteo toimepanemise vahendiks

§ 83

lg 1 mõttes ei saa kitsalt lähtuda ainult eseme kasutamisfaktist õigusvastase teo toimepanemiseks, vaid tuleb alati täiendavalt tuvastada konkreetse eseme ohtlikkus ümbrusele (RKKKm 3-1-1-27-07 p 14). Mobiiltelefon on tavaline igapäevaelus kasutatav tarbeese ning selle soetamine on võrdlemisi lihtne. Samuti jäävad K. Lepasepa Facebooki konto ja selles olevad vestlused alles isegi juhul, kui kohus kõnealuse mobiiltelefoni konfiskeerib ja hävitab. Seega ei pea kohus seda vajalikuks ning tagastab K. Lepasepale temalt kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. 75. KrMS § 38 lg 5 p 2 kohaselt on kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Alaealise kannatanu C. T. seaduslik esindaja A. R. on taotlenud ning teda tuleb teavitada K. Lepasepa ennetähtaegsest vabanemisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (I kd lk 46). (allkirjastatud digitaalselt) 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.