Obsah (9)

§ 646§ 656§ 657§ 641§ 407§ 436§ 438§ 442§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 17. november 2021 Tsiviilasja number 2

) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

1. Tühistada Viru Maakohtu
2. septembri
3. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4. Rahuldada Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord PlusPlus Capital Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Viru Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi Edvinas Vaišvila (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille maakohus rahuldas
6. septembri
7. a tagaseljaotsusega osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kokku 11 181 eurot 99 senti, s.o põhivõlgnevus 8476 eurot 87 senti, intressi 290 eurot 95 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 2414 eurot 17 senti ning jättis hagi sissenõudmiskulu 35 euro osas rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 720 eurot ning sellelt viivise. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi materjalide juurde lisatud tõendeid, et hageja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jättis maakohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata.
8. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmata jätmise ja hagi avalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmata jätmise osas. Maakohus ei ole tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist välja mõistnud ega kohtuotsuses põhjendanud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmata jätmist. Maakohus on sissenõudekulude nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg-t
9. Käesoleval juhul tuleb kohaldada VÕS § 1132 lg 2 p-i 3, mille kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale 2 saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on toimetanud kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile XXXXXX tänav XX, XXXXXX. PlusPlus Baltic OÜ teenuse maksumuseks võlateatiste edastamise eest on 25 eurot esimese külastuse eest ja 5 eurot järgmiste külastuste eest. Seega on hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamiselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu

1. septembri
2. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 2).

Kuna ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, tuleb asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (

§ 657lg 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 4.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24.

jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme hageja sissenõudmiskulu nõuet lahendades. Maakohus lahendas hagi tagaseljaotsusega.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud või mitte. Maakohus lähtus hageja sissenõudmiskulu väljamõistmise nõuet lahendades VÕS § 1132 lg-st 1, mis käsitleb sissenõudmiskulu hüvitamist lepingu kehtivuse ajal. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et ta on vähemalt ühe tasuta võlateatise kostjale saatnud, tuleb sissenõudmiskulu nõue jätta rahuldamata. Seega asus maakohus nõuet lahendades hindama tõendeid. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja on sissenõudmiskulu nõuet esitades tuginenud VÕS § 1132 lg-le 2, mis käsitleb sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks olnud leping lõppenud (tl 5). Kuigi kohus ei ole seotud poole õigusliku kvalifikatsiooniga ning kohaldab õigust ise (

§ 436

lg 7), tuleb kohtul nõuet lahendades siiski lähtuda poole poolt esitatud faktilistest asjaoludest. Kohus peab, asudes lahendama tagaseljaotsuse tegemise küsimust, järgides 3

§ 438

lg 1 esimeses lauses sätestatut, subsumeerima omal algatusel hageja esitatud asjaolud õigete normide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei ole vaja tõendada, kuna

§ 407

lg 1 teise lause kohaselt loetakse, et kostja on need omaks võtnud (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 17). On ebaselge, miks maakohus asus hageja sissenõudmiskulu nõuet lahendama VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis reguleerib kulude hüvitamist lepingu kehtivuse ajal olukorras, kus hageja on tuginenud lepingu lõppemisele. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kontrollida, kas hageja sissenõudmiskulu on põhjendatud hagis esitatud asjaolude kohaselt.
3. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis hageja tulevikku suunatud viivise nõude lahendamata. Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kohus ei saa jätta nõude üldse lahendamata. Vaidlustatud maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks hageja tulevikku suunatud viivise nõuet lahendanud, seda ei nähtu ei kohtuotsuse resolutsioonist ega otsuse põhjendustest. Ringkonnakohus ei saa asuda esimesena lahendama nõuet, mida maakohus pole eelnevalt lahendanud. Seega tuleb asi saata maakohtule uueks lahendamiseks. 7. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4