lg 2p2 ja § 263 lg 1p1 järgi Ruslan Milovidovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.08.2020.a otsusega nr 1-20-5150 mõistetud süüdi
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid pärast 13.02.2021.a ning enne enda kinnipidamist 10.03.2021.a, Tallinnas Lasnamäe piirkonnas tuvastamata isikult suures koguses (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kokaiini. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kokaiini hoidis Ruslan Milovidov enda valduses kuni 10.03.2021.a kellani 18.52, mil ta peeti kahtlustatavana kinni Tallinnas Tondi 84)1. Nii leiti ja võeti tema parempoolse püksi taskus olnud sigaretipakist kaks fooliumvoldikut, milles oli kokku 3,1 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit (kokaiini puhtal kujul 0,74 grammi). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 7 ) 8 kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks puhtal kujul 0,65 grammist. Seega käitles Ruslan Milovidov narkootilist ainet kokaiini koguses, millest saaks narkojoobe ligikaudu 11 inimest. Seega pani Ruslan Milovidov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem pannud toime
12. peatüki I jaos sätestatud kuriteo, so
Ruslan Milovidovit süüdistatakse selles, et tema viibides 23.08.2020.a kella 06.19 ja 06.25 vahelisel ajal Tallinnas Valli tänaval, kus viibisid ka kõrvalised isikud, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 nõudeid sellega, et olles alkoholijoobes tungis avalikus kohas kallale A.le (A.) ja B.le (B.). Ruslan Milovidov lõi A.t mitmel korral rusikaga näkku, samuti jalaga kõhu piirkonda ning samuti lõi Ruslan Milovidov peksmisele vahele tulnud B.t rusikaga mitmel korral näo piirkonda. Ruslan Milovidov tekitas löökide ja peksmisega A.le ja B.le füüsilist valu ja tekitas kehavigastusi. Samuti Ruslan Milovidov, olles alkoholijoobes, rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 nõudeid sellega, et 29.11.2020.a kella 00.45 ajal Tallinnas Sütiste tee xx juures lõi ühel korral pea piirkonda C.t (C.), kes tundis löögist füüsilist valu ja sai tervisekahjustusepunetuse põsel. Ruslan Milovidovi tegevus häiris kolmandaid isikuid, kes enda rahu tagamiseks kutsusid kohale ka politsei. Korrakaitseseaduse § 54 - Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p.1 ja 2 - Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Ruslan Milovidov pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o
Ruslan Milovidov tunnistas end kohtuistungil kõigis episoodides süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tahab läbida alkoholi-ja narkosõltuvusest vabanemiseks ravikuuri. Asuks elama vanemate juurde, kes toetavad. Asuks tööle xxx. Teadis, et on katseaeg, oli 2 kuud šokivangistuses. Alates 18 aastast tarvitab kokaiini ja marihuaana. Kohus uuris järgmisi tõendeid:
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu - Süüdistatav Ruslan Milovidovi kahtlustatavana antud ütlused (I kd, lk 65-69, 70-72); - Ruslan Milovidovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 10.03.2021 (1 kd, lk 15-20); - Läbiotsimismäärus ja 10.03.2021 Tallinnas xxx xx-xx läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (I kd, lk 22-24, 25-29); - Ekspertiisimäärus ning narkootilise aine ekspertiisi akt nr 21E-AN0383 (I kd, lk 30-31, 32-37); - Ekspertiisimäärus ja DNA ekspertiisiakt nr 21E-GE0273 (I kd, lk 30-31, 44-52); - Ekspertiisimäärus ja DNA ekspertiisiakt nr 21E-GE0472 (I kd, lk 53-54, 55-62); - EKEI kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni vastus teabenõudele (I kd, lk 38-41); - Vastus päringule (I kd, lk 42-43); - Ruslan Milovidovi karistusregistri andmete väljatrükk (I kd, lk 6-8); - Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.08.2020.a otsus 1-20-5150 (I kd, lk 9-14); - Töötajate registri väljavõte Ruslan Milovidovi osas ( I kd, lk 4-5); - Maksu- ja Tolliameti tõend Ruslan Milovidovi maksustatava tulu kohta (I kd, lk 3),
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 23.08.2020.a episood: - Süüdistatav Ruslan Milovidov kahtlustatavana antud ütlused (II kd, lk 101-102); - 23.08.2020 Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 60-64); - 23.08.2020 Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 68-74); 2 - 23.08.2020 Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 75-83); - Kannatanu B. ülekuulamisel antud ütlused (II kd, lk 86-88); - Kannatanu A. ülekuulamisel antud ütlused (II kd, lk 89-90); - Turvakaamera salvestis ja selle vaatluse kohta koostatud protokoll (II kd, lk 92-98); -Tunnistaja D. G. ülekuulamisel antud ütlused (II kd, lk 99-100); 29.11.2020 episood: - Süüdistatav Ruslan Milovidov kahtlustatavana ülekuulamistel antud ütlused (II kd, lk 41-43); - Kannatanu C. ülekuulamisel antud ütlused (II kd, lk 7-12); - 29.11.2020 Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (II kd, lk 1-3); - Ida-Tallinna Keskhaigla vastus päringule (epikriis) (II kd, lk 13-16); - 29.11.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll (II kd, lk 17-20); - Tunnistaja L. T. ülekuulamisel antud ütlused (II kd, lk 22-23); - Tunnistaja D. B. ülekuulamisel antud ütlused (II kd, lk 24); - Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestised ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, lk 25-31) - 01.07.2021 Prokuratuuri päring Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja 06.07.2021 Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna vastuskiri (I kd, lk 113-116) - K. S. poolt edastatud dokumendid ( I kd, lk 139-160); - 01.07.2021 prokuratuuri päring kriminaalasjas (1 kd, lk 161-162); - 06.07.2021 Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna vastuskiri (I kd, lk 163166); - Milovidovi saatekiri füsioteraapiasse (I kd, lk 167); - S. ja R. A. vaheline e-kirjavahetus kannatanuga l(I kd, lk 168-169). Kohus vaatas videosalvestust. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Süüdistus
lg 2 p 2 järgi Ruslan Milovidovi kinnipidamise protokoll koos fototabelitega kinnitab, et R.Milovidovi kinnipidamisel 10.03.2021 leiti tema parempoolsest jope taskust 3 fooliumnutsakut ja parempoolsest püksi taskust olevast sigaretipakist 2 fooliumvoldikut. Vasakpoolses rinna taskus olnud rahakotist leiti 3 fooliumvoldikut. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti 10.03.2021 R.Milovidovi elukohast xxx xx-xx Tallinn magamistoast kummutikapi pealt klaaspurk, milles 15 tk fooliumnutsakat rohelist värvi taimse ainega. Seinariiulilt leiti digitaalkaal nii taimse kui ka pulbrilise aine jääkidega. Ekspertiisiakti nr 21E-AN0383 kohaselt rohelised taimeosad massiga kokku 2,8 kolmes fooliumvoldikus pakendis on kanepõisikud, mille THC sisaldus 0,12%. Valge pulber massiga kokku 1,91 g kahes fooliumvoldikus sisaldab 25% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,43 g kokaiini. Valge pulber massiga kokku 1,91 g kahes fooliumvoldikus sisaldab 29% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris sisaldub 0,31 g kokaiini. Roheline taimeosa massiga 0,18 g fooliumvoldikus on kanepiõisik, mille THC sisaldus 0,15 %. Rohelised taimeosad massiga kokku 14,27 g 15 fooliumvoldikus on kanepiõisikud, mille THC sisaldus 0.13%. Digitaalkaalul leidub THC, kokaiini ja MDMA jälgi. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.mai
lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, 4 säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Ruslan Milovidovi käitumine kinnitab (narkootilist ainet saab vallata ja hoida ainult teadlikult ja selleks, et ainet hoida, tuleb see eelnevalt teadlikult omandada), et Milovidov ise teadlikult omandas antud kriminaalasjas tuvastamata isiku käest kokaiini ning hoidis ja valdas narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Harju Maakohtu 24.08.2020 kohtuotsusega on R.Milovidov tunnistatud süüdi
lg 2p2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, seega on R.Miloviodovi puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud
12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. R.Milovidov on jätkanud peale eelmist kohtuotsust narkootilise aine suures koguses käitlemist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ruslan Miloviodovi tegevus kvalifitseerida
lg 2 p 2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud
jaos sätestatud kuriteo. 23.08.2020 episood 23.08.20 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelite kohaselt tuvastati Ruslan Milovidovi parema käe keskmisel ja nimetis sõrmel veretaoline määrdumine ja marrastus. 23.08.20 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelite kohaselt tuvastati D. paremapoolse käe nukkide piirkonnas paranemise tundemärkidega marrastus. Kampsunil ja pükstel tolmune määrdumine. 23.08.20 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelite kohaselt tuvastati B. ülemise huule kohal vasakul näopoolel umbes sentimeetri pikkune haav. Isiku lõua all lõuaotsas verine marrastus ning sellest kaela poole suurem verine marrastus. Isiku kätel veri vasakul peopesal ning parema käe randmel särgi peal. 23.08.20 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelite kohaselt tuvastati A. vasakul näopoolel hematoomid ja marrastused ninal, põsesarnal, põsel, kulmul. Paremal näopoolel verepritsmed kulmu ja silma ümbruses. Isiku lõua all on väike verelaik. Isiku paremal käel nimetissõrmel ja pöidlal veri ning mõlemal peopesal samuti veri. Isiku pükstel üks veretaolise aine täpp. Kannatanu B. ütluste kohaselt koos A.ga Valli tänavat mööda minnes tuli nende juurde musta mantliga meesterahvas. Mees lõi A.t rusikaga näkku. Järgnesid ka teised löögid näo piirkonda. A. püüdis löökidest eemale minna. Ta kukkus paar korda maha ja meesterahvast vastu ei löönud. Ründajaga kaasas olnud meesterahvas vahele ei läinud. Ründaja lõi A.t ka siis kui viimane oli maas. Läks löömisele vahele ja ründaja lõi teda rusikaga suu piirkonda, mille tagajärjel kukkus. Tundis füüsilist valu. Pilt oli hägune ja ründaja võis veel paar korda lüüa. Maas olles kattis kätega nägu. Mingi hetk ründajat ega tema sõpra enam ei olnud ja A. oli kõrval maas. Kutsusid politsei. Kannatanu A. ütluste kohaselt koos B.ga Valli tänavat mööda minnes tuli nende juurde 2-3 võõrast vene keelt kõnelevat meesterahvast. Ei saanud aru, mida nad tahavad. Noormees lõi rusikaga vasakule poole pähe oimu piirkonda. Silme eest läks mustaks ja tundis valu. Kaotas löögist tasakaalu ja kukkus. Edasi mäletab segaselt. B. läks vist vahele. Mingi aeg toimus maas rüselus, pärast olid põlved katki. Mingi hetk üritas ründajat jalgadest kinni hoida, et takistada tema edasine tegevus. Ei mäleta kuidas lõppes, ühel hetkel ründajaid ei olnud ja kutsus politsei. Vaidlust ei ole faktis, et R.Milovidov lõi sündmuskohal kannatanuid ja tekitas neile sellega tervisekahjustusi. Kannatanud mõlemad tunnistavad, et olid joonud sel õhtul, mistõttu ei mäleta sündmuste käiku täpselt. Selles osas mida kannatanud mäletavad, haakuvad nende ütlused ka videosalvestusega. Samuti kinnitavad vahejuhtumi järgselt koostatud isikute vaatlusprotokollid kannatanutel peksmise tagajärjel tekitatud vigastusi. R.Milovidovi kätel vere tuvastamine kinnitab tema poolt kannatanute rusikaga löömist. 5 Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 23.08.2020 kella 06:15 ajal liigub Valli tänava suunas 3 noormest, kellel ühel pikk must jope (Milovidov). Neile tuleb vastu 3 noormeest. Ruslan ütleb B. ja A.le midagi ja nende vahel tekib sõnelus. 06:16 lööb Ruslan parema käega A. näo piirkonda. A. eemaldub ja tõstab käe tõrjeks. A. ja Ruslan embavad üksteist. Kuus noormeest ajavad juttu. Kella 06:20 ajal Ruslan lööb A.t parema käega näo piirkonda, A. kukub. A. tõuseb püsti ja liigub Ruslani poole, meeste vahel läheb kähmluseks, agressiivsem on Ruslan. A. üritab eest puigelda kuid Ruslan ründab edasi. Mõlemad kukuvad ja rüselus jätkub. Edasi seisab Ruslan A. kohal püsti, seletavad midagi ja Ruslan ulatab A.le käe. 06:24 lööb Ruslan A.t parema käega näo piirkonda, A. taganeb komistab ja kukub. Ruslan haarab A. jope turjast ning lohistab teda, ei lase püsti tõusta ja surub maha. Ruslan lööb maaslamavat A.t jalaga mitu korda pea piirkonda. B. liigub Ruslani poole ja Ruslan ründab B.d, lüües teda parema käega mitu korda näo piirkonda. B. kukub, kuid Ruslan jätkab löömist. Mingi hetk Ruslan lõpetab ja läheb koos C.ga ära. Kohus vaatas videosalvestust ja tuvastas, et lisaks asitõendi vaatlusprotokollis märgitule lööb Ruslan 16:20 muu hulgas A.t ka jalaga kõhu piirkonda ja seda hetkel kui A. on Milovidovi eest taganemas. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollis on kirjas, et Ruslan lööb maaslamavat A.t mitu korda pea piirkonda, ei ole nendes löökides Milovidovile süüdistust esitatud ja kohtul puudub võimalus väljuda süüdistusaktis toodud teokirjelduse piiridest sõltumata kohtu poolt tuvastatud asjaoludest (KrMS § 268 lg 1). Ruslan Milovidovit süüdistatakse muu hulgas ka A. jalaga kõhu piirkonda löömises. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollis ei ole märgitud, et kella 16.20 ajal lõi Milovidov muu hulgas A.t ka jalaga kõhu piirkonda, on kohus videosalvestuselt tuvastanud, et Milovidov lõi A.t jalaga kõhu piirkonda nagu on kirjas ka esitatud süüdistuses. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas videosalvestusega, kui objektiivse tõendiga, millel olev info ei tohiks ajas muutuda, leidnud tõendamist, et R.Milovidov lõi A.A.t mitmel korral rusikaga näkku ja korra jalaga kõhu piirkonda ning samuti lõi Milovidov B.t mitu korda rusikaga näo piirkonda. Videosalvestus kinnitab, et kannatanud ise ei rünnanud, vastu ei hakanud vaid üritasid end kaitsta. Süüdistatav Ruslan Milovidov tunnistab mõlema kannatanu löömist. Liikus C.ga koos Vabaduse väljaku suunas. Eesti noormehed rääkisid omavahel ja tundus, et räägivad venelastest. Läks eestlase juurde ja saatis ta pikalt. Eestlane liikus tema suunas, seletas midagi, ei saanud aru mida. Tundis ohtu, võttis käega hoogu ja lõi eestlast rusikaga näkku. Eestlane kukkus, kummardus tema poole ja võttis tal jopest kinni. Eestlane ei vastanud midagi. Pöördus teise eestlase poole, kes ütles „mine v…u “ . Lõi ka teda rusikaga ühel korra näkku. Edasi läksid minema. Süüdistatav tunnistab oma süüd, kuid oluliselt väiksemas mahus kui süüdistuses on esitatud. Samuti ei haaku Milovidovi ütlused ka muus osas videosalvestuse ja selle asitõendi vaatlusprotokolliga. Kuigi Milovidov väidab, et liikus koos C.ga Vabaduse väljaku suunas, liikus ta tegelikult kahe teise tuvastamata isikuga, kes sündmuste ajal lahkusid. D. lähenes sündmuskohale hoopis kannatanutest natuke maad taga pool nende selja taga ja ta tuli Vabaduse väljaku poolt, mitte ei suundunud sinna. D.l on ainukesena seljas teistest oluliselt heledamad riided (II k lk 66), mistõttu on ta salvestuselt hästi teistest eristatav ja segi ajamine on välistatud. Kuna Milovidov peeti kinni koos D.ga võis ta ekslikult arvata, et liikus ka kannatanute juurde koos D.ga. Lisaks nähtub videosalvestuselt, et Milovidov hakkab juba mitme meetri kauguselt kannatanute suunas liikuma, seega on väheusutav, et ta kuulis mingit kannatanute omavahelist vestlust, mis teda solvas. Kannatanute ütlustest nähtub, et nad ei saanud nende juurde vene keeles rääkima tulnud Milovidovist aru, seega olukorras kus üks pool ei saa aru vene keelest ja teine pool eesti keelest, on suuline konflikt kerge tulema, kuid see ei tähenda, et seda peaks lahendama vägivalla abil. Eeltoodust tulenevalt suhtub kohus R.Milovidovi ütlustesse kriitiliselt ja ei loe neid usaldusväärseks selles osas, mis ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eelkõige videosalvestusega. Käesolevas kriminaalasjas uuritud kahes episoodis väidab Milovidov mõlemal 6 korral, et lõi solvamise tõttu. Seega on tuvastatud Milovidovi käitumismuster, mille kohaselt juhul kui ta arvab, et teda solvati, peab ta vajalikus teisi isikuid vägivallaga „õpetada“. Karistusseadustik ei erista kehavigastuse ja tervisekahjustuse mõistet, kuid teeb vahet tervise kahjustamisel ja valu tekitaval kehalisel väärkohtlemisel (
Nii tervisekahjustus kui ka valu on normatiivsed koosseisutunnused. Esimese neist tunnustest defineerib Vabariigi Valitsuse
lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi 7 saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul ükskõik mil põhjusel kannatanute, kes videosalvestuselt nähtuvalt ei väljendanud süüdistatava suhtes kordagi agressiivsust, rusikaga näkku löömisel, seadis Milovidov eesmärgiks kannatanutele valu tekitamise, kuivõrd näkku löödi teadlikult ja sihilikult ning selliste löökide eesmärk saab olla ainult valu ja tervisekahjustuste tekitamine. Seoses prokuratuuri poolt selles episoodis taotletud kvalifikatsiooniga
Vaidlust ei ole asjaolus, et peksmine toimus Valli tänaval, mis on avalik koht.
(samuti § 262) kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne
lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Samuti on vaja tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. KorS §-des 55 ja 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuded on eeskätt seotud teiste isikute häirimise või ohustamisega. Nende keeldude rikkumise kindlakstegemine eeldab vältimatult ka sellise isiku kindlakstegemist, keda süüdlase tegu häiris või ohustas. Lahendi 3-1-1-15-17 punktis 23 on märgitud, et
§-dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei välista, et nende süüteokoosseisudega kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese tervist). Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist üksnes individuaalseid õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt
lg 1), on vajalik kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloomustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku korra kahjustamist. Nii ei saa avalikku korda rikkuda nt isiklike suhete lahendamisest ajendatud, öisel ajal ja inimtühjal tänaval toimuv kaklus, kui seda ei näe ega kuule muud isikud. Kuigi konfliktis osalevad isikud rikuvad kirjeldatud viisil käitudes KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei ole lubatud avalikus kohas kakelda, ei saa nende teguviis siiski häirida ega ohustada asjasse mittepuutuvaid isikuid. Kuna kakluse toimumine KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses eeldab vähemalt kahe isiku osavõttu, peab seda
lg 1 p 1 koosseisutunnuste täitmise eeldusena pealt nägema või kuulma veel mõni muu kõrvaline isik. Süüdistuse kohaselt viibisid Valli tänaval kõnealuse sündmuse ajal ka kõrvalised isikud. Videosalvestuselt nähtub, et Milovidovi ja kannatanute vaheline konflikti situatsioon kestis 9 minutit. Selle perioodi vältel oli hetki, kui süüdistatav lõi kannatanuid ja oli hetki kui süüdistatav ja kannatanud rääkisid üksteisega ilma vägivalda kasutamata või agressiivseid liigutusi tegemata. Videosalvestus kinnitab, et üksikud möödujad juhtusid seltskonnast mööduma just neil hetkedel kui Milovidov kannatanuid ei löönud ja rüselust ei toimunud. Videosalvestuse põhjal ei ole võimalik väita, et meeste kamba suhtlus tänaval oli selline, mis häiris neist möödujaid. Ühtegi möödujat ei ole tunnistajana üle kuulatud ja möödujate käitumises ei toimu meeste seltskonda nähes mingeid muutusi. Samuti ei helista neist keegi häirekeskusesse. Nendel hetkedel kui toimus löömine, ühtegi kõrvalist isikut sündmuskohal ei nähtu. Seltskonnas olnud Milovidovi kaaslaste (D. ja 2 tuvastamata isikut) käitumise põhjal ei saa väita, et neid Milovidovi käitumine kuidagi häiris. Kui neid see oleks häirinud, oleks nad helistanud ka häirekeksusesse. Tunnistaja G. ütlustest nähtub, et ta ise vahejuhtumit pealt ei näinud. Nägi McDonaldsi juures kahte verise näoga noormeest, kes ütlesid, et said venelaste käest peksa. Pärnu mnt nägi kahtlustatavaid ja helistas politseisse. Seega ei saa väita, et toimunud vahejuhtum oleks häirinud tunnistaja rahu avalikus kohas. 8 Seega ei ole ümberlükkamatuid ja vastuvaidlematuid tõendeid selle kohta, et R.Milovidovi poolt kannatanute löömisega tänaval häiriti kõrvalseisjate rahu ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal ei saa uuritud tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. Ei ole leidnud tuvastamist, asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda Milovidovi teoga häiriti või ohustati. Eeltoodust tulenevalt tuleb Ruslan Milovidovi käitumine selles episoodis kvalifitseerida
lg1 järgi kui teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine. 29.11.2020 episood 29.11.2020 C. läbivaatuse protokolli koos fototabelitega kohaselt tuvastati isiku vasaku põse peal punetus. C. epikriisi kohaselt tuvastati isikul 29.11.2020 vasaku silma all (sarnaluu juures) 2x5 cm suurune roosakas laik, mis on palpatoorselt valulik. Vasaku oimuluu juures näha naha värvune nahast kõrgem, palpatoorselt valulik ala. Patsient hoidis jõuga ust kinni, mille tagajärjel randme fleksioon põhjustab valulikkust. Kannatanu C. ütluste kohaselt sai Telegramm suhtlussaidilt tellimuse rummi ostmiseks. Müüs rummi 35 eurot, kohapeal tahtis mees maksta 30 eurot. Kui keeldus ja istus tagasi autosse, ei lasknud meesisik tal auto ust sulgeda, haaras riietest ja üritas autost välja tõmmata, karjudes ebatsensuurseid väljendeid, lubas ära tappa ja muud sellist. Uskus ja ütles, et mees ei lööks. Seejärel sai meesterahvas ta autost välja tõmmatud ja lõi parema käe rusikaga näopiirkonda vasema silma alla, sarna piirkonda ja löögist tundis valu. Kui meesterahvas lõi, tõmbas käed taskust välja ja võtmed kukkusid maha. Meesterahvas võttis võtmed ja ütles, et kui alkoholi tasuta ei saa, siis viskab võtmed minema. Meesterahva taskust kukkusid maha kasiino kaart ja 20 eurot. Meesterahvas jooksis maja nurga taha. Jooksis järgi ja nägi, et meesterahvas istus Olerexi juures autosse. Autost välja tõmbamise ajal tõmmati kampsun katki. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, mida kinnitavad ka tunnistajate ütlused, epikriis ja sündmuskoha vaatlusprotokoll. 29.11.2020 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelite kohaselt leiti J.Sütiste tee xx esimese trepikoja ukse vastas, hoovi sisesel teel asfaldil sinikat värvi plastikust kaart kirjaga Olympic casino ja selle kõrval 30 cm kaugusel kokku volditud 20 euro kupüür. Ruslan Milovidov tunnistab, et pani toime kuriteo. Tellis 29.11.2020 portaalist Telegramm viskit. Maja ette tulnud autojuht väitis, et viski maksab 30 eurot, kuid Milovidovil oli ainult 25 eurot. Tekkis sõnelus ja autojuht keeldus tegemast 5 eurot allahindlust. Autojuht istus tagasi autosse ja saatis Milovidovi ebatsensuursete sõnadega suguorganisse. Tundis ennast alandatuna lõi läbi avatud auto ukse lahtise käega autojuhti vasakule poole põse piirkonda. Tõmbas autojuhti jopest, rüselemise tulemusena kukkusid autojuhi võtmed asfaldile. Võttis võtmed ja oli nõus need tagastama kui saab 5 eurot allahindlust. Kui ei, viskab võtmed ära. Autojuht keeldus ja viskas võtmed garaaži katusele, edasi läks tanklasse. Hiljem avastas, et kadunud on kasiino kaart ja raha oli vähem. Oli sel päeval tarbinud alkoholi. Lahtise käega antud löök pidi olema õpetliku iseloomuga. Tunnistaja L.T. ütluste kohaselt olles kodus xxx xx 29.11.2020 kella 00.00 paiku kuulis maja ees venekeelseid meeshääli. Noormees sõimas ebatsensuurselt taksojuhti ja püüdis taksojuhti varrukast autost välja tirida. Kuulis, et noormees võttis taksojuhilt mingid võtmed ära ja lubas nendega ehitusele ronida. Keegi käskis vahepeal noormehel lõpetada. Noormees jooksis minema. Tunnistaja helistas politseisse. Taksojuht rääkis politseiga. 9 Tunnistaja D. B. ütluste kohaselt vaatas öösel enda kodust aknast välja ja nägi maja ees meesisikut ja taksojuhti vaidlemas raha üle. Mees rääkis kõrgendatud häälele ja viskas mingi eseme eemale ning liikus eemale. Taksojuht helistas ja sõitis bensiinijaama. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt helistati 29.11.2020 kell 00:45:28 häirekeksusesse ja naisterahvas kutsus politsei Sütiste tee xx, kuna reisija hakkab taksojuhti lööma, keegi ähvardab kedagi. 29.11.2020 kell 00:45:39 helistas häirekeskusesse meesterahvas, et Sütiste tee xx akende all on konflikt, 2 meest karjuvad valjusti. Reisija läheb taksojuhile kättpidi kallale. Helistaja on elanik, olukord segab, karjub valjusti. 00:49:10 helistab meesterahvas uuesti ja ütleb, et klient lõi taksojuhti vastu nägu. Kell 00:51:25 helistab meesterahvas, kes teatab, et teda rünnati ja ründaja sõitis autoga ära. Süüdistatav R.Milovidov tunnistab, et lõi kannatanut C.t lahtise käega vastu nägu. Kannatanu ütlustest nähtub, et teda löödi parema käe rusikaga näo piirkonda. Arvestades kannatanul tuvastatud tervisekahjustuse laadi ja olemust, on eluliselt usutav kannatanu väide, mille kohaselt süüdistatav lõi teda rusikaga näo piirkonda. Vasaku silma all (sarnaluu juures) tuvastatud 2x5 cm suurune roosakas laik, mis on palpatoorselt valulik, ei saanud tekkida löögist lahtise käega, kuna lahtise käega on võimalik lüüa vastu nägu pigem näo küljelt ja mitte otse silma alla. Tekitatud naha punetuse asukohta arvestades lõi süüdistatav kannatanut rusikaga vastu nägu. Süüdistatav tunnistas, et oli sel õhtul joobes, mistõttu ei mäletanud ta näiteks raha kaotamise asjaolusid, millest tulenevalt on eluliselt usutav, et süüdistav ei mäleta ka täpselt kõiki konflikti asjaolusid. Samuti ei saa välistada asjaolu, et Milovidov püüab oma süüd vähendada, väites et lõi kergelt käega vastu nägu. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ütluste, epikriisi ja isiku läbivaatuse protokolli koos fototabelitega leidnud tõendamist R.Miloviodvi poolt kannatanu rusikaga näo piirkonda löömine. Kannatanu ja süüdistatava kokkulangevad ütlused kinnitavad, et konflikt sai alguse sellest, et süüdistatav tahtis tellitud alkoholi eest maksta kokkulepitust 5 eurot vähem, kuid kannatanu ei olnud sellega nõus ja tahtis sündmuskohalt lahkuda. On eluliselt usutav, et kannatanu võis olla pahane asjatu kohale sõidu tõttu ja öelda süüdistatavale midagi halvustavat, kuid see asjaolu ei anna õigust Milovidovil takistada kannatanu ära sõitu, tirida teda autost välja ja lüüa teda. Milovidovi soov kedagi õpetada ei anna õigust vägivaldseteks tegudeks s.h löömiseks.
kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne
lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Samuti on vaja tuvastada, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Suurtest kortermajadest ümbritsetud hoov, mida ei ole kuidagi piiritletud, on vastuvaidlematult avalik koht, kus viibimine ja liikumine on lubatud määratlemata isikute ringile. Lüües hoovis C.t rikkus R.Milovidov korrakaitseseaduse § 55 lg 1p1, mis keelab avalikus kohas teise isiku löömise või muul viisil vägivaldse käitumise. Tunnistaja L.T. ütlused, mille kohaselt noormees sõimas ebatsensuurselt taksojuhti ja püüdis taksojuhti varrukast autost välja tirida ning tunnistaja D. Bedunkevitš ütlused, mille kohaselt rääkis meesterahvas taksojuhiga kõrgendatud häälel, kinnitavad kannatanu väiteid, et meesterahvas karjus ebatsensuurseid väljendeid, lubas ära tappa ja muud sellist. Seega kannatanule öeldud ebatsensuursete sõnade ja ähvardustega rikkus Milovidov ka korrakaitseseaduse § 55 lg 1p2 nõudeid. 10 Sõimates öisel ajal avalikus kohas s.o maja hoovis kannatanut, muu hulgas teda ka lüües, häiris R.Milovidov sellega ka teiste Sütiste tee xx maja elanike rahu. Häirekeskuse kõnedest nähtub, et kaks majas elanud isikut, kellel endal puudus konfliktis osalenud isikutega igasugune isiklik kokku puude, helistasid ja kutsusid politsei, kuna hoovis toimunud tegevus häiris nende rahu. Avaliku rahu all mõeldakse inimeste ühiselu aluseid ja suhtlemiskorda ühiskonnas. Avalikuks korraks loetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühele avaliku kindlusetunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Lüües öisel ajal avalikus kohas kannatanut ja kasutades valjuhäälselt ebatsensuurseid sõnu, rikkus süüdistatav R.Milovidov sellega teiste isikute rahu. Tunnistajate ütlustest nähtub, et vahejuhtumit nägid oma kodus inimesed, kes olid sunnitud oma tegevuse süüdistatava käitumise tõttu katkestama (helistama häirekeskusesse), millest võib järeldada, et vahejuhtum rikkus öisel ajal nende kõigi rahu. Lüües kannatanut rusikaga vastu nägu tekitas Milovidov talle sellega kergeid tervisekahjustusi (punetused) s.t süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda. Vägivald võib seisneda kehalises väärkohtlemises, mille objektiivne koosseis eeldab koosseisulise tagajärjena füüsilist valu. Kannatanu ütlustest nähtuvalt tundis ta löögi tagajärjel ka valu, mida kinnitab epikriisi (roosakas laik on palpatoorselt valulik). Süüdistatava ütlustest, et lõi kannatanut, kuna tahtis teda õpetada (löömine toimus tahtlikult ja kavatsetult), nähtub, et ta ei mõelnud oma tegevuse tagajärgedele (kas ta sellega häirib ka kolmandaid isikuid), mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalikkust. Seega on R.Milovidovi poolt avaliku korra rikkumine pandud toime kaudse tahtlusega. Süüdistataval ei olnud omaette eesmärgiks rahu ja avaliku korra rikkumine, kuid objektiivselt ta rikkus rahu ning tegi seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Ta pidas võimalikuks, et oma tegevusega rikub ta teiste isikute rahu. Ruslan Milovidovi tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida
lg 1p1 järgi kui avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine, kui see on toime pandud vägivallaga. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust, laadi ning süüdistatava isikut.
Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 31-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5).
lg 2 kui raskeima sanktsiooniga paragrahv näeb võimaliku sanktsioonina ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse. 11 Ruslan Milovidovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja kahetsust. R. Milovidovit iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse teo eest ning, seega teadis Ruslan Milovidov, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Süüdistatav ei ole varasemast karistusest (s.h isegi mitte lühiajalisest vangistusest) enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Ruslan Milovidov on alles noor 22- aastane meesterahvas, kes on juba teist korda toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestab kohus narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja kuuluva ainega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud, kuid jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab Ruslan Milovidovi suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Paragrahv 184 lg 2 sanktsiooni arvestades on välistatud rahalise karistuse määramine. Ruslan Milovidovit karistati Harju Maakohtu 24.08.2020 otsusega
lg 2p2 järgi vangistusega 3 aastat, mille kandmiselt ta osaliselt s.o 2 aastat ja 10 kuud vabastati tingimisi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Seejärel kuue kuu möödudes, st katseajal, on süüdistatav käitunud taaskord viisil, mis on kaasa toonud süüdistuse esitamise uues rahvatervise vastases narkootilise aine käitlemisega seotud süüteoepisoodis. Lisaks pani süüdistatav kolme kuu möödudes eelmisest kohtuotsusest toime vägivallaga seotud süüteo avaliku korra vastu. Katseajal toime pandud uued kuriteod ja narkootiliste ainete tarvitamise jätkamine (kinnitavad isiku enda ütlused) juba iseenesest näitavad, et R. Milovidov ei ole kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik ning kergemad karistused ei suuda mõjutada isikut oma käitumist muutma. Seega, ainus võimalik karistuse liik R. Milovidovile on vangistus, mida ei ole võimalik jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kuivõrd eelnev karistus samalaadse teo eest R. Milovidovi käitumisele positiivset mõju ei avaldanud, peab mõistetav karistus olema üldjuhul eelnevast raskem (s.t pikem kui 3 aastat), et kinnitada keelunormi kehtivust. Arvestades R.Milovidovi noorust ja tema poolt käideldud narkootilise aine kogust, peab kohus siiski võimalikuks, põhjendatuks ja proportsionaalseks karistada R.Milovidovit
lg 2 järgi vangistusega sanktsiooni alammääras 3 aastat.
lg 1p1 järgi (29.11.2020 episoodis) mõistab kohus karistuseks vangistuse 1 aasta.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendab ühe kolmandiku võrra. Kuivõrd kaitsja palub vangistus asendada uuesti katseajaga ja kohaldada elektroonilist järelevalvet, märgib kohus järgmist:
Lahendi 3-1-1-96-11 punktis 7.4 on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
sätteid just
MS § 238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Materiaalõiguslikud ja menetlusõiguslikud karistuse kergendamised ei kumuleeru, kuna tegemist on erinevate õiguslike instituutidega, mis lähtuvad erinevaist eesmärkidest. Vastupidisel juhul ei ole enam selgelt piiritletav ja kohtuotsusest jälgitav, millistel alusel on kohus põhikaristuse mõistnud. Eeltoodust johtuvalt nõustub kriminaalkolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga
Sama põhimõte on kirjas ka lahendi 1-17-689/29 punktis 24, kus kolleegiumi hinnangul ei saa mutatis mutandis jätta
alusel karistust tingimisi täitmisele pööramata, kui isikule 12 mõistetakse üle viieaastane vangistus, mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 alusel kestuseni alla viie aasta.
lg 3 kohaselt saab katseajaks määrata kuni viis aastat, mis ei tohi aga olla lühem kui vabastatule mõistetud vangistus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Milovidovi talle mõistetud karistusest katseajaga tingimisi vabastamine
sätete alusel, kuivõrd ilma
Arvestades kõike eeltoodut ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Ruslan Milovidovit edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Ruslan Milovidovit tuleb
lg 1 järgi karistada vangistusega 10 kuud, mida ühe kolmandiku võrra vähendades jääb karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel liitkaristust mõistes peab kohus võimalikuks lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks 24.08.2020 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 3 aastat vangistust.
lg 1p1 järgi tuleb R.Milovidovit karistada vangistusega 1 aasta ja
lg 2p2 järgi sanktsiooni alammääras 3 aastase vangistusega.
lg 1 alusel võib lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga, mida ühe kolmandiku võrra vähendades jääb karistuseks 2 aastat vangistust. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal s.o enne eelmise karistuse täielikku ära kandmist tuleb
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.08.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 10 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat ja 10 kuud vangistust. Asitõendid
lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus anda nimetatud aineid asutusele teadus- ja arendustegevuseks, kui asutusel on nimetatud ainete käitlemiseks käesoleva seaduse § 4 lõike 10 alusel väljastatud kehtiv luba, ning § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud õppeotstarbel kasutamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes
MS § 126 lg 3 p-st 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: CD- ja DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde;. Narkootiline aine (EKEI-s) konfiskeerida ja hävitada; Fooliumvoldikud, kilekotid, klaaspurk, kaal, kui väärtusetud esemed, hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest, ekspertiisikuludest ja sundrahast. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Ruslan Milovidovilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 13 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel ekspertiisikulu 960 eurot ja kaitsjatasu 595.20 eurot riigituludesse. Välja mõistetavast ekspertiisikulust moodustab 504 eurot narkootilise aine ekspertiisimaksumus. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 51) kohaselt oli DNA-ekspertiisi maksumus 684 eurot ja analüüsiobjektide arv
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 24.08.2020 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistada Ruslan Milovidov
Süüdi tunnistada Ruslan Milovidov
lg 1p1 järgi (29.11.2020 episoodis) ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.08.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat ja 10 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat ja 10 kuud vangistust.
Karistusaja alguseks lugeda 10.03.2021 Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel Välja mõista Ruslan Milovidovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulud 960 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 595.20 eurot. 15 Kohustada Ruslan Milovidovit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.