lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks mõistetud 10 aastat 6 kuud vangistust,
lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust,
(alates 01.01.2015 kehtiva
redaktsiooni § 203 lg 1) järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud ning
järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendati Rainer Viidingule mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti Rainer Viidingule liitkaristuseks 13 aastat vangistust.
lg 1 järgi loeti Rainer Viidingu kahtlustatavana kinnipidamine karistusaja hulka, kandmata karistus oli 12 aastat 11 kuud 29 päeva. Rainer Viidingu karistusaja alguseks loeti 13.04.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Rainer Viiding temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on rehabilitatsioonikeskus xxxxxx. Elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige ning seal elavad täisealised isikud on andnud nõusolekud süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Rainer Viidingu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rainer Viiding on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja viibib mitmendat korda ka vangistuses. Käesolevat karistust kannab ta oma alaealise kasutütre vägistamise, oma laste ja kasulaste kehalise väärkohtlemise, võõra asja rikkumise ja mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi liigtarvitamine. Sellegipoolest ei saa üksnes Rainer Viidingu varasema elukäigu, korduvate karistuste ja toimepandud kuriteo asjaolude põhjal järeldada, et vangistus ei võiks olla oma eesmärki täitnud. Paraku vangla iseloomustus ja Rainer Viidingu selgitused selliseks järelduseks alust ei anna. Kinnipeetaval on kehtiv distsiplinaarkaristus ametnike korraldustele allumatuse tõttu ning tema suhtes on korduvalt rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta on olnud ametnike suhtes agressiivne. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et isik, kes ei suuda kehtivat korda järgida isegi range järelevalve tingimustes, tuleks õiguskuulekalt toime vabaduses. Lisaks ei saa sellise käitumise juures hinnata karistuse eesmärke täidetuks. Rainer Viidingu individuaalse täitmiskava täitmist saab pidada rahuldavaks. Ta on osalenud arvukates sotsiaalprogrammides, mille läbimine on valdavalt läinud edukalt. Keskhariduse ja kutse omandamine on küll mitmel korral pooleli jäänud, kuid hetkel õpib kinnipeetav jälle puidupingitöölise erialal. Samuti osaleb Rainer Viiding vangla majandusabitöödel. Eeltoodut kogumis hinnates ei saa siiski pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Rainer Viidingul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning suhted vanglaametnikega on probleemsed, sh on kinnipeetav korduvalt olnud ametnike suhtes agressiivne. Olulise aspektina ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikut ja suhtumist toimepandud kuritegudesse. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav toimepandud tegusid täies ulatuses ei tunnista. Ta ei tunnista seksuaalkuritegu ja võõra asja rikkumist, kehalist väärkohtlemist tunnistab vaid osaliselt. Ka kohtuistungil väitis Rainer Viiding, et lastega seoses anomaaliaid ei esinenud. Kui süüdimõistetu ka pärast kuue ja poole aasta pikkust vangistust ning arvukates resotsialiseeruvates tegevustes osalemist ei mõista, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, siis ei ole kohtul võimalik pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu arusaam keelatust ja lubatust määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Rainer Viidingu suhtumine ei veena kohut selles, et temast tulenevad kuriteoriskid oleksid maandatud. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et Rainer Viidingul on vabanemise korral olemas kindel elukoht rehabilitatsioonikeskuses ning plaanid oma elu korraldamiseks. Lähedastest toetab teda ema, kes on vangla iseloomustusest nähtuvalt samuti seda meelt, et Rainer Viiding kuritegusid toime pannud ei ole. Teiste lähikondsetega on kinnipeetava suhted pigem halvad, viimati käisid lähedased teda vanglas vaatamas 2016. aastal. Kokkuvõttes saab Rainer Viidingu vabanemisjärgseid elutingimusi pidada rahuldavaks. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.