← Eesti

2-20-19069/16

Obsah (4)§ 145§ 9§ 217§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19069 Kohtuasi Y ka

) § 48 lg 1 p 4 kohaselt täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Tsiviilasjas nr 2-20-17414 tehtud Harju Maakohtu 27.11.2020 hagi tagamise määruse tõttu ei tule täitemenetlust lõpetada, kuna nimetatud määrusega pole kohus välistanud kohtutäituri õigust algatada kostja avalduse alusel täitemenetlust ega keelanud kohtutäituril sooritada võlgniku vara suhtes täitetoiminguid. Hagi tagamise määrusega ei ole ka tühistatud täitemenetluse aluseks olevat täitedokumenti. Seega polnud kohtutäituril õigust jätta täitemenetlust algatamata ja vajalikud toiminguid läbi viimata. Kuigi täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus, tuleb täitetoimingute tegemisel kohtutäituril arvestada, et tulemit ei saa välja maksta sissenõudjale, vaid see tuleb kanda kohtu deposiiti. 5.2. Kinnistusraamatusse keelumärke kandmise osas sätestab

§ 145

lg 1, et kinnisasja käsutamise keelumärke seadmisele peab eelnema kohtutäituri poolt kinnisasja arestimisakti koostamine. Erandina näeb

§ 145

lg 4 ette, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.

3 2-20-19069 § 145 lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusena peavad esinema koos kaks asjaolu – täitmisteate kättetoimetamisega tekkiv võimalik ajaline viivitus ja sellest lähtuv oluline oht sundtäitmise eesmärgi saavutamisele.

§ 145

lg 4 rakendamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus, mida kohtutäitur peab suutma põhjendada, kui võlgnik esitab sellekohase kaebuse (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p-d 12 ja 15). Kohtutäitur ei ole otsuses põhjendanud, miks oli

§ 145lg 4 rakendamine käesoleval juhul vajalik.

Kohtutäitur on vaid möönnud, et võlgniku õiguste riive keelumärke seadmisel on minimaalne, see ei piira kohustuse täitmise võimalust ning kohtutäituri ja võlgniku nõusolekul on võimalik sooritada kinnisasjaga tehinguid. Kuna kohtutäituri otsuses on

§ 145

lg 4 kohaldamise eeldused esile toomata, samuti pole arvestatud asjaoluga, et täitedokumendist tuleneva nõude tagamiseks on tsiviilasjas 2-16-12328 seatud 05.10.2016 kohtumääruse alusel kohtulik hüpoteek, tuleb otsus põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu käsutamise keelumärke seadmise osas tühistada ja saata kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks. 5.3.

§ 9

lg 1¹ aluste esinemisel tuleks täitemenetluse osalisel või tema esindajal esitada kohtutäiturile taandamise taotlus (

§ 9lg 3).

Kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. Kuna kohtutäiturile 04.12.2020 esitatud kaebuses ei ole võlgnik kohtutäituri taandamise taotlust esitanud ning kohtutäitur ei ole seda aspekti enda 15.12.2020 otsuses käsitlenud, tuleb kaebus selles osas jätta läbi vaatamata. Määruskaebused

  1. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rakendatud meetmed. Menetluskulud palub sissenõudja jätta võlgniku kanda. 6.
  2. Maakohus on väljunud võlgniku poolt kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuse raamidest, lahendades taotluse, mida võlgnik ei esitanud. Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses tuginenud väitele, et kohtutäitur on kinnistule seadnud keelumärke põhjendamatult vara. Vaidlustatud määrus on vastuolus seadusega ja rikub sissenõudja õiguseid. Lisaks on maakohus jätnud reguleerimata 05.01.2021 määrusega seatud esialgse õiguskaitse meetme.
  3. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 osas tühistada ja uue määrusega jätta võlgniku kaebus kohtutäituri 15.12.2020 otsusele rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta võlgniku kanda. 7.
  4. Maakohus on väljunud kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebuse piiridest. Võlgnik ei ole esialgses kaebuses kohtutäiturile ette heitnud

§ 145

lg 4 ebaõiget kohaldamist ja seega ei saanud kohtutäitur 15.12.2020 otsuses sellele hinnangut anda. Isegi kui keelumärke seadmine täitemenetluse algfaasis ei olnud põhjendatud, siis menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes tuleks kaebaja keelumärke kustutamise taotlus jätta jätkuvalt rahuldamata, kuna esineb seaduslik alus võlgniku vara arestimiseks. Samuti on maakohus jätnud lahendamata 05.01.2021 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse meetme, millega kohus täitemenetluse peatas. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

  1. Võlgnik vaidles kaebustele vastu. Määruskaebused on sisutud, paljasõnalised ja otsitud põhjendustega. Võlgniku kinnistu müügil on igal juhul garanteeritud kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine, mistõttu ei saa tervele kinnistule seatav keelumärge olla 4 2-20-19069 täitemenetluse tagamiseks proportsionaalne ja põhjendatud meede. Täitur ei ole arvestanud, et nõuet otse sissenõudjale nagunii täita ei saa.
  2. Sissenõudja toetas kohtutäituri määruskaebust.
  3. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust ja põhjendatust osas, mille peale on kaevatud. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebustes on vaidlustatud üksnes maakohtu määruse osa, millega võlgniku kaebus rahuldati, samuti esialgse õiguskaitse abinõu tühistamata jätmist. Ülejäänud osas (resolutsiooni punktid 2 ja 5) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes edasi kaebamata jõustunud.
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Võlgniku kaebus jääb läbi vaadatavas osas rahuldamata ning ringkonnakohus tühistab maakohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  6. Võlgniku poolt määruskaebustele esitatud vastusele on lisatud 05.02.2021 maksekorraldus selgitusega „ts asjas nr 2-16-12328 kohtuse täitmine vastavalt ts asja nr 2-20-17414 hagi tagamise määrusele“. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksekorraldus tõendada ühtegi kaebuse lahendamisel tähtsust omavat asjaolu, mistõttu tuleb selle tõendina vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel keelduda.
  7. Võlgnik pöördus 04.12.2020 kohtutäituri poole kaebusega, milles palus täiteasjas nr 022/2020/9430 menetluse lõpetada ja edastada Tartu Maakohtu kinnistusregistrile avaldus keelumärke kustutamiseks, kuna X ei saa täiteasjas olla sissenõudjaks. Kohtu poole pöördus võlgnik kaebusega, milles palus tühistada kohtutäituri 15.12.2020 otsuse samas täiteasjas ning kohustada täiturit kaebust uuesti läbi vaatama. 14.
  8. Kaebajad leiavad, et võlgnik ei ole kohtutäiturile 04.12.2020 esitatud kaebuses tuginenud väitele, et kohtutäitur on võlgniku kinnistule seadnud keelumärke põhjendamatult vara. Kuna võlgnik ei ole kaebuses kohtutäiturile ette heitnud

§ 145

lg 4 ebaõiget kohaldamist, ei saanud kohtutäitur 15.12.2020 otsuses sellele ka hinnangut anda. 14.2. Määruskaebuste väited on eelnimetatud osas põhjendatud ja kaebused tuleb rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kinnistule keelumärke seadmisele sobimatul viisil (enne vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist) tugines võlgnik esmakordselt alles maakohtule esitatud kaebuses.

§ 145lg 4 ebaõigele kohaldamisele ei ole võlgnik üleüldse tuginenud.

Kui võlgniku arvates on

§ 145lg-t 4 rakendatud valesti, tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Kui menetlusosaline ei esita kaebust, kaotab ta

§ 217

lg 6 järgi õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses (vt Riigikohtu 06.04.

  1. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10, p 16 teine lõik).
  2. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult läbi vaadanud võlgniku kaebuse osas, milles võlgnik tugines keelumärke seadmisele enne nõude vabatahtliku täitmise tähtaja 5 2-20-19069 möödumist. Kaebuse läbivaatamisel saab kohus arvestada üksnes nende väidetega, mida kaebaja on esitanud kohtutäiturile esitatud kaebuses. Kinnistule keelumärke seadmist puudutavad etteheited tulnuks maakohtul jätta

§ 217lg 6 alusel tähelepanuta.

Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus osas, milles maakohus võlgniku kaebuse rahuldas, kohtutäituri 15.12.2020 otsuse tühistas ja kohustas täiturit kaebust uuesti läbi vaatama, tühistada. Kuna võlgnik on kaebuses taotlenud täitemenetluse lõpetamist, aga mitte kinnisasjalt keelumärke kustutamist täitemenetluse jätkumisel, ei tee ringkonnakohus tühistatud osas uut määrust. Kaebus kohtutäituri otsuse peale jääb läbi vaadatavas osas tervikuna rahuldamata.

  1. Kaebajad on õigesti tuginenud ka sellele, et maakohus on ekslikult jätnud tühistamata 05.01.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. 16.
  2. TsMS § 442 lg 5 järgi koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 477¹ lg-ga 2 peab kohus hagita asjas tehtava lõpplahendi (määruse) resolutsioonis lahendama mh esialgse õiguskaitse abinõudega seotud küsimused. Praegusel juhul peatas maakohus võlgniku taotlusel 05.01.2021 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/
  3. Maakohtu vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks asja lahendades otsustanud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist puudutavad küsimused. Arvestades maakohtu esialgse õiguskaitse määruse sisu ja seda, et võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele jääb rahuldamata, langeb esialgse õiguskaitse vajadus asja lahendava kohtumääruse jõustumisel ära. Seetõttu tühistab kolleegium TsMS § 386 lg 4 alusel koosmõjus TsMS § 477¹ lg-ga 2 maakohtu 05.01.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ning täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Määruskaebuste rahuldamise ja maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 alusel võlgniku kanda, kuna kaebus täituri otsusele ei kuulu rahuldamisele.
  5. Kohtutäitur ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puuduvad täituril hüvitatavad menetluskulud, v.a toimiku materjalidest nähtuv riigilõiv määruskaebuselt 15 eurot, mis tuleb võlgnikult kohtutäituri kasuks välja mõista.
  6. Sissenõudja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema esindajal kulunud maakohtu määruse analüüsile ja määruskaebuse koostamisele 4,2 tundi, võlgniku kirjaliku seisukohaga tutvumisele ja 11.03.2021 seisukoha koostamisele 1,2 tundi, kohtutäituri määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastamisele 1 tund, menetluskulude nimekirja koostamisele 0,4 tundi – kokku 6,8 tundi tasumääraga 156 eurot/h (käibemaksuga). Arvestades määruskaebuse sisu, asja vähest keerukust ning teiste kaebemenetluses esitatud seisukohtade sisu ja mahtu, saab sissenõudja huvide efektiivseks kaitsmiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtus pidada 3,5 tundi. Sissenõudja esindaja on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 156 eurot (käibemaksuga) ei ole ülemäära kõrge. Samuti on sissenõudja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks riigilõiv 15 eurot (menetluskulude nimekirjas ekslikult 50 eurot). Maakohtu menetluses sissenõudja seisukohta ei esitanud ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid ei kandnud. Eelneva põhjal tuleb võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 561 eurot (= 3,5 × 156 + 15). 20.

§ 218lg 3 teine lause võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). 6 2-20-19069 (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.