Obsah (9)

§ 213§ 65§ 218§ 121§ 57§ 74§ 69§ 4§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 13. detsember 2021 Kriminaalasja number 1-21-3450 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Ilmo E

§ 213lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 23.

augusti

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Ilmo Elias, isikukood 39205176513; elukoht: XXX Teised pellatsioonimenetluse pooled Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Lõuna Ringkonnaprokuratuur, abiprokurör Meelis Juursoo Kannatanu KÜ Lepalinnu, esindaja Kaido Ivaste Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu
3. augusti
4. a otsus Ilmo Eliasele

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises.

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a otsuse punktist 16 välja viited varasemale karistatusele

§-de 200 ja 215 järgi.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja süüdistatava Ilmo Eliase apellatsioon rahuldamata.
2. KrMS § 414 lg 1 alusel tuleb kohtulahendit täitmisele pööraval maakohtul saata süüdimõistetule teatis, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Ilmo Eliase karistuse kandmise algust tuleb hakata arvestama alates tema karistuse kandmisele ilmumise ajast.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 87 eurot 60 senti, sh käibemaks 14 eurot 60 senti, vandeadvokaat Anu Pärtelile süüdistatav Ilmo Eliasele määratud korras kaitse 1 teostamise eest apellatsioonimenetluses.
4. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 87 eurot 60 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
5. Ilmo Eliast süüdistatakse

§ 213

lg 2 p 1 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 26.05.2018 Võru maakonnas Võru vallas XXX külas X talu hoovis seisnud sõiduautost ema M.U. i rahakotist kannatanu teadmata, s.o omavoliliselt XXX külas asuva Lepalinnu korteriühistu (edaspidi KÜ Lepalinnu) Swedbank AS-i pangakaardi ja PIN-koodi. Seejärel võttis I. Elias kannatanu tahte vastaselt ja varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel KÜ Lepalinnu pangakontolt nr XXXXXXXXXXXX: -27.05.2018 kell 01.38 Võru linnas Vilja 6 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00325 sularaha 150 eurot; -27.05.2018 kell 04.42 Tartu linnas Turu 6 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00030 sularaha 160 eurot; -06.06.2018 kell 21.45 Põlva maakonnas Kanepi vallas Saverna külas Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00200 sularaha 300 eurot; -07.06.2018 kell 04.20 Tartu linnas Aardla 114 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00389 sularaha 600 eurot; -07.06.2018 kell 04.44 Tartu linnas Turu 6 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00030 sularaha 40 eurot; -08.06.2018 kell 00.15 Tartu linnas Kalda tee 1 Swedbank AS pangaautomaadist nr HAN00410 sularaha 600 eurot; -08.06.2018 kell 00.33 Tartu linnas Jaama 173 SEB Pank AS pangaautomaadist nr EYP00114 sularaha 30 eurot. Oma tegevusega põhjustas Ilmo Elias KÜ-le Lepalinnu varalist kahju kokku 1880 eurot. II. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohus tunnistas Ilmo Eliase 23.08.2021. a otsusega süüdis

§ 213lg 2 p 1 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, saades nii karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus Ilmo Eliasele mõistetud 1 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 25.01.

1. a otsusega nr 1-1711891 mõistetud ärakandmata karistuse, 29 päeva vangistuse, võrra ning mõistis Ilmo Eliasele liitkaristuseks 1 aasta ja 29 päeva vangistust karistuse kandmise algusega 23.08.2021, s.o kohtuotsuse kuulutamise päevast.
2. Ilmo Eliaselt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu 435,36 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 1311,36 eurot, mille tasumine määrati 12-le kuule kohustusega tasuda igakuise osamaksena 109,28 eurot. Määratud kaitsja tasust jäi 114 eurot riigi kanda. Kohus vabastas aresti alt Tartu Maakohtu 26.03.
3. a määrusega nr 1-19-2333 arestitud Ilmo Eliasele kuuluva sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga XXX ja tagastas selle 2 Ilmo Eliasele.
4. Ilmo Elias vaidlustab Tartu Maakohtu 23.08.
5. a otsust talle mõistetud karistuse ja menetluskulude osas. KrMS § 331 lg-st 2 tulenevalt toimub apellatsioonimenetlus vaid ülalnimetatud ulatuses. Apelleeritud osas on maakohtu põhjendused kokkuvõtlikult järgmised. 5.

§ 213lg 2 sätestab karistusena 1 kuni 5 aastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on seega 3 aastat vangistust. Asudes analüüsima Ilmo Eliase süü suurust, märkis kohus, et Ilmo Elias tekitas KÜ-le Lepalinnu 1880 eurot varalist kahju. Pidades silmas, et

§ 213

lg 1 kohaldub olukorras, kus varaline kahju ületab 200 eurot (vrd

§ 218

), kuid jääb alla 40 000 euro (vrd

§ 121

p 2 ja § 213 lg 2 p 3), on tekitatud kahju keskmisest väiksem ja pigem alammäära lähedal. Samas pani Ilmo Elias

§ 213

järgi kvalifitseeritava kuriteo toime üksnes 5 kuud pärast Tartu Maakohtu 25.01.

1. a otsusega määratud katseaja algust. Kuigi viimati märgitu suurendab mõnevõrra Ilmo Eliase süüd, jääb süü suurus kohtu hinnangul siiski alla keskmise.
2. Ilmo Eliase kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt avaldas ta kohe valmisolekut hüvitada KÜ-le Lepalinnu tekitatud kahju. KÜ Lepalinnu juhatuse esimehe M.U. i 18.03.2021 kinnituse kohaselt hüvitas ta tekitatud kahju täielikult 09.11.
3. Eelnevast tulenevalt esineb

§ 57

lg 1 p-s 2 sätestatud karistust kergendav asjaolu, s.o kahju vabatahtlik hüvitamine. I. Elias kahetses kohtuistungil toimepandud kuritegu, esineb karistust kergendav asjaolu ka

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Karistust raskendavaid asjaolusid pole. 7. Eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades arvestas maakohus, et Ilmo Elias pani kuriteo toime ajal, mil tal oli 4 kehtivat kriminaalkaristust, sh

§-de 199, 200, 215 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest. Seejuures jäeti Tartu Maakohtu 25.01.2018. a otsusega nr 117-11891 mõistetud 10-kuuline vangistus esialgu

§ 74alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Eelnevast tulenevalt polnud I. Elias varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist kriminaalhooldusest hoolimata. 8. Kuigi käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on

§ 213

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest möödunud peaaegu 3 aastat ja 3 kuud, pole Ilmo Elias ka vahepeal korrektselt käitunud. Nimelt pöörati Tartu Maakohtu 20.01.

1. a määrusega täitmisele talle Tartu Maakohtu 25.01.
2. a otsusega mõistetud 10-kuuline vangistus, sest ta lahkus
3. a mais kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariiki ega täitnud sellest ajast alates ühtki kriminaalhoolduse nõuet. 10.12.2019 kuulutati Ilmo Elias tagaotsitavaks, 15.01.2020 koostati tema suhtes Euroopa vahistamismäärus, 22.11.2020 peeti ta Soomes kinni ja 14.01.2021 toimetati ta Eestisse. Ilmo Elias oli tagaotsitav peaaegu 1 aasta. Eelnevast nähtuvalt ei osuta vahepealsete süüditunnistamiste puudumine Ilmo Eliase õiguskuulekale käitumisele, vaid ta ei viibinud lihtsalt Eestis ja hoidis kriminaalhooldusest kõrvale.
4. Arvestades kõiki ülal toodud asjaolusid kogumis, pole võimalik Ilmo Eliast karistada

§ 213lg 2 sanktsiooni alammääras, s.o 1-aastase vangistusega vaid 1 aasta ja 6 kuu vangistusega, mida kohus vähendab Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks tuleb mõista 1 aasta vangistust. 10. Kuna Ilmo Elias pani

§ 213lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pärast Tartu Maakohtu 25.01.2018.

a otsuse nr 1-17-11891 kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb praeguses asjas mõistetud karistust (1 aasta vangistust) suurendada Tartu 3 Maakohtu 25.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Ilmo Elias kannab Tartu Maakohtu 25.01.
2. a otsusega karistuseks mõistetud 10-kuulist vangistust alates 22.11.
3. Seega on ta kohtuotsuse tegemise ajaks (23.08.2021) ära kandnud 9 kuud ja 1 päev vangistust ning kandmata on 29 päeva vangistust. Tuginedes

§ 65

lg-le 2, mõistis maakohus Ilmo Eliase liitkaristuseks 1 aasta ja 29 päeva vangistust, lugedes karistuse algusajaks kohtuotsuse kuulutamise aja. 11. Kuigi Ilmo Eliase kaitsja palus kohtul kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, pole

§ 69kohaldamine kohtu hinnangul võimalik.

Pidades silmas, et Ilmo Elias ignoreeris täielikult kriminaalhoolduse nõudeid ja ta saadi kätte pärast 1-aastast tagaotsimist, pole kohtul alust Ilmo Eliast usaldada ja arvata, et ta on valmis täitma üldkasuliku tööga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid.

1. Kriminaalmenetluse kuludeks luges maakohus KrMS § 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 kuupalga alammääras, 876 eurot, samuti määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses on 387,36 eurot ning kohtumenetluses 162 eurot, kokku 549,36 eurot. Kriminaalmenetluse kulud on 1425,36 eurot. Maakohus ei pidanud kokkuleppe läbirääkimistel osalemise eest kindlaksmääratud kaitsjatasu 114 euro väljamõistmist Ilmo Eliaselt põhjendatuks, kuna kokkulepe tagastati prokuratuuri (s.o riigi) eksimuse tõttu, ja jättis selle riigi kanda.
2. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kaitsja taotlust jätta KrMS § 180 lg-le 3 tuginedes 2/3 menetluskuludest riigi kanda, sest Ilmo Elias kannab vangistust ja tal puudub sissetulek. Maksustatava tulu tõendist nähtuvalt oli Ilmo Eliase
3. a tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 574 eurot. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatise kohaselt oli
4. aastal tema keskmise päevasissetuleku suurus 8,56 eurot. AS-i SEB Panga kontode väljavõte puudutab ajavahemikku 01.09.2017-06.07.2018, mil konto nr XXXXXXXXXXX väljavõtte kohaselt oli kontol vabasid vahendeid 8077,26 eurot. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et aastatel 2017-2018 polnud Ilmo Eliase majanduslik seisund kuigi hea. Hilisema aja kohta pole kriminaaltoimikus aga ühtki tema vara või sissetulekuid puudutavat tõendit. Kaudselt viitab Ilmo Eliase majandusliku seisu paranemisele aga KÜ Lepalinnu juhatuse esimehe M.U. i kinnitus, et Ilmo Elias hüvitas kannatanule tekitatud kahju 1890,32 eurot täielikult 09.11.
5. Samuti on praeguses kriminaalasjas kannatanu tsiviilhagi tagamiseks arestitud Ilmo Eliasele kuuluv sõiduauto, mille kohus vabastab aresti alt ja tagastab talle. Seega pole Ilmo Elias varatu.
6. Kuigi Ilmo Elias viibib praegu vanglas, pole kriminaaltoimikus tõendeid tema muu vara kohta. Arvestades, et isikul tuleb täita oma rahalised kohustused vajadusel ka muu vara arvelt ja Ilmo Eliase varatus pole tõendatud, pole kohtul ainuüksi sissetulekute puudumist arvestades alust jätta menetluskuludest osa riigi kanda. Seega tuleb Ilmo Eliaselt välja mõista kriminaalmenetluse kulud 1311,36 eurot. Võimaldamaks oma rahalisi väljaminekuid hõlpsamini planeerida, määrab kohus menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. III. Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus
7. Ilmo Elias palub tühistada Tartu Maakohtu 23.08.
8. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega vähendada talle mõistetud 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust miinimummäärani ja/või asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga.
9. Apellant leiab, et kohus on ebaõiglaselt arvestanud tema süü suuruse hindamisel

§ 4213 järgi seda, et ta on kuriteo toime pannud katseajal.

Ta ei saa olla seetõttu süüdi rohkem ega vähem, kuna kuritegu jääb oma olemuselt samaks. Seda arvestades tema süü suurus väheneb ja peaks vähenema ka mõistetud karistus näiteks 1 aasta ja 3 kuu peale. 17. Maakohus on eksinud ka punktis 22, kuna

§-le 69 tuginedes on võimalik mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga. Kuigi ta tõesti unustas kriminaalhoolduse nõuded, siis tagaotsimisest ei olnud ta teadlik ja ei varajanud Soomes ennast. Ta arvas, et kui teda pole Eestis, kus teda kurjategijaks peetakse, siis ei tunne ka riik tema puudumist. Kui oleks tagaotsimisest teadnud, oleks ise tagasi tulnud. Maakohus pole arvestanud sellega, et 3 aasta jooksul on tema suhtumine kuritegudesse ja õiguskorda muutunud, kui talle antaks võimalus teha üldkasulikku tööd, ei rikuks ta kriminaalhoolduse nõudeid. Varasemalt on talle määratud üldkasulikku tööd, mille läbis edukalt. Riigil oleks siis kontroll tema üle ning temal kriminaalhoolduse abiga paremad resotsialiseerumise võimalused. Vangistuse ärakandmisel seda võimalust ei oleks.

1. Veel leiab Ilmo Elias, et tema menetluskuludest tuleks 2/3 jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda, kuna tal puudub piisav sissetulek, et tasuda neid isegi ositi. Igakuine sissetulek on ca 30 eurot. Teda ei ole teavitatud varatuse tõendamise kohustusest. Viide asjaolule, et tänu 150 eurot väärt olevale autole ei ole ta varatu, on kohatu. Vanglas olles ei ole tal võimalik seda realiseerida.
2. Ilmo Elias taotles suulist apellatsioonimenetlust. Ringkonnakohus määras kohtuistungi
3. novembriks 2021 algusega kell 10.00, kuhu Ilmo Elias ei ilmunud.
4. novembri
5. a määrusega otsustas ringkonnakohus jätkata Ilmo Eliase apellatsiooni läbi vaatamist kirjalikus menetluses ning andis pooltele võimaluse esitada oma kirjalikke seisukohti kuni
6. novembrini
9. novembril 2021 esitas kirjaliku seisukoha Ilmo Eliase kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, kes toetab kaebuses toodut.
10. Kaitsja leiab, et apellatsioonis esitatud taotlus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemisel ei olnud seaduslikku takistust

§ 69kohaldamiseks, s.o.

vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, sh liitkaristuse asendamiseks, kuna mõistetud liitkaristus jäi alla 2 aasta. Täna on see eriti põhjendatud. Ilmo Elias on eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandnud, ta on vabaduses, millega kohus saab arvestada. Kohane on arutada selle üle, kas Ilmo Eliasele maakohtu 23.08.2021. a otsusega

§ 213

lg 2 järgi mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest on 1/3 maha arvatud, tuleks järelejäänud 1 aasta vangistuse osas asendada üldkasuliku tööga. Maakohtu põhjendus, et ta hoidus tingimisi mõistetud karistuse kandmisest kõrvale, lahkus Soome ja ei täitnud kontrollnõudeid, on küll faktiliselt õige, kuid Ilmo Elias on teinud õiged järeldused, on valmis võtma endale kohustused ja neid täitma. Ühtegi seaduslikku takistust ei ole: ta on seda maakohtus soovinud, ka elukoht on Eestis olemas - XXX.

1. Ilmo Elias taotles maakohtus menetluskulude vähendamist, mida kohus ei rahuldanud. Ka apellatsioonis soovib ta nende vähendamist 2/3 ulatuses ja on esitanud oma põhjendused. Kaitsja leiab, et KrMS 180 lg 3 alusel tuleb jätta riigi kanda apellatsioonimenetlusega tekkinud kaitsja kulutused, samuti osa sundrahast ja I astme kohtukuludest. Arvesse tuleb võtta, et apellatsioonimenetluses on need suurenenud kaitsja osavõtu tõttu, sest suulises menetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik. 5
3. novembril 2021 esitas oma seisukoha prokurör Meelis Juursoo, kes leiab, et Tartu Maakohtu
4. augusti
5. a otsus Ilmo Eliase süüditunnistamises

§ 213

lg 2 p 1 järgi ja talle mõistetud karistus on igati põhjendatud, korrektne ning õiglane ja vastab kehtivale kohtupraktikale. Prokurör nõustub maakohtu põhjendusega, et puudub alus Ilmo Eliast usaldada. Ilmo Eliase senine äärmiselt enesekeskne käitumine on ilmekalt ja eluliselt näidanud, et tal puudub igasugune vastutustunne, ta pole suuteline võtma endale kohustusi ega neid täitma. Varasema kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistuse kandmisest hoidis ta teadlikult kõrvale, ei täitnud kontrollnõudeid vaid lahkus Eesti Vabariigist ning kuulutati tagaotsitavaks. Ka käesoleva apellatsiooni arutamisel puudub info Ilmo Eliase asukohast Eesti Vabariigis. Prokuröri hinnangul puuduvad juriidilised argumendid kaalumaks võimalust kohaldada Ilmo Eliase suhtes

§ 69alusel vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

IV. Ringkonnakohtu seisukoht 25. Ringkonnakohus leiab, et Ilmo Eliase apellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki

§ 56

lg-s 1 ettenähtud asjaolusid, kuid on lisaks süü suuruse hindamisel tuginenud lubamatult ka sellele, kui pikk oli Ilmo Eliase poolt eelmise kuriteo toimepanemisest möödunud ajavahemik.

1. Pikaaegse kohtupraktika kohaselt, mida Riigikohus kordab oma 03.04.
2. a otsuses nr 118-2232 punktis 71, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Viimati nt RKKKo 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt RKKKo 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). (p 71) 27. Maakohus on korrektselt määratlenud karistusraamid, tuues välja ka

§ 213lg 2 sanktsiooni keskmise, milleks on 3 aastat vangistust.

Süü suurus oleneb kuriteo toimepanemise asjaoludest. Nii on maakohus hinnanud õigesti varavastase kuriteo puhul Ilmo Eliase süü suurust mõjutava tegurina tekitatud kahju, pidades seda pigem väikeseks. Samuti ei ole maakohus eksinud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamisel ning on võtnud arvesse, et Ilmo Eliase karistust kergendavad

§ 57

lg 1 p 2 alusel kahju vabatahtlik hüvitamine ja

§ 57lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus.

Ringkonnakohtu hinnangul annavad need maakohtu poolt kindlaks tehtud asjaolud asuda maakohtuga samale seisukohale, et Ilmo Eliase süüle vastav karistust on

§ 213lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.

28. Maakohus on pidanud kohaseks karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, mis jääb

§ 213lg 2 sanktsiooni alammäära (1 aasta vangistust) lähedale.

Järgnevalt tulebki hinnata, kas maakohtu poolt märgitu, et Ilmo Elias pani uue kuriteo toime üksnes 5 kuud pärast Tartu Maakohtu 25.01.2018. a otsusega määratud katseaja algust, mis suurendab mõnevõrra tema süüd, annab alust Ilmo Eliasele mõistetud karistust vähendada. Ringkonnakohus leiab, et selleks siiski alust ei ole. Maakohus on niigi mõistnud Ilmo Eliasele sanktsiooni alammäärale lähedase vangistuse, kuigi Ilmo Elias kasutas ära võimalust ja näppas oma ema tagant teadlikult korteriühistu pangakaardi ning võttis sellega korduvalt (7 korral) pangaautomaatidest välja sularaha, sh selleks, et sõbraga pidutseda. Samuti soetas ta selle raha eest endale sõiduauto Audi 6 80, mis käesolevas menetluses arestiti. Tekitatud kahju 1880 eurot jääb siiski 9 korda suuremaks, kui see, mille eest algab

§ 213järgi kriminaalvastutus.

Arvestades kõiki neid asjaolusid kogumis, on maakohus mõistnud Ilmo Eliase süüle vastava karistuse, mille kergendamiseks alust ei ole. 29.

§ 56

lg 1 kohaselt tuleb kohtul karistuse mõistmisel hinnata ka võimalust mõjutada seeläbi isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Tegemist on eripreventiivse ohuprognoosiga, mille puhul on võimalik arvesse võtta süüdistatavat iseloomustavaid andmeid, milleks on ka varasem karistatus, hindamaks kuivõrd suur mõju on mõistetaval karistusel uute kuritegude ärahoidmisel. Ilmo Elias pani talle käesolevas asjas süüks arvatud kuriteo toime

1. aastal, mil tal oli neli kehtivat kriminaalkaristust. Praeguseks on olukord muutunud ja kehtivaid kriminaalkaristusi on vaid üks, s.o Tartu Maakohtu 25.01.
2. a otsusega tingimisi mõistetud 10 kuu pikkune vangistus. Sellele eelnev karistus kustus aprillis
3. Maakohus on viidanud varasematele kustunud karistustele vaid otsuse punktis 16, s.o karistatusele

§-de 200 ja 215 järgi. Kuna karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni, tuleb viidatud osa maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta. Samas ei nähtu maakohtu otsusest, et seda oleks arvesse võetud karistusmäära valikul: see ei mõjutanud Ilmo Eliasele mõistetud vangistuse pikkust. Maakohus on õigesti välja toonud, et Ilmo Elias pani uue kuriteo toime vaid 5 kuud pärast viimase kohtuotsusega määratud katseaja algust. See näitab, et varasem karistus ei mõjutanud Ilmo Eliase käitumist vähimalgi määral, mistõttu peab ka ringkonnakohtu hinnangul uue kuriteo eest mõistetav karistus olema suurem ja ei saa piirduda

§ 213lg 2 sanktsiooni alammäära jäävaga.

Ehk teisisõnu ei ole võimalik Ilmo Eliasele mõistetud karistust vähendada ka eripreventiivsetel kaalutlustel. 30. Maakohus võttis arvesse sedagi, et asja menetleti lühimenetluses, mis tingib alati mõistetud karistuse vähendamise 1/3 võrra, saades nii ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkuseks 1 aasta. Samuti ei eksinud maakohus otsust tehes Ilmo Eliasele

§ 65lg 2 alusel liitkaristust mõistes.

Küll aga on käesolevaks ajaks olukord muutunud. Nimelt on Ilmo Elias talle Tartu Maakohtu 25.01.

1. a otsusega nr 1-17-11891 mõistetud ja Tartu Maakohtu 20.01.
2. a määrusega täitmisele pööratud 10 kuu pikkuse vangistuse (otsuse tegemise ajaga kandmata 29 päeva vangistust) ära kandnud. Kuna maakohus ei kaalunud liitkaristuse täitmise tagamiseks tõkendi kohaldamist, vabanes Ilmo Elias pärast varasema otsusega mõistetud vangistuse ärakandmist. Kuna Ilmo Elias on talle Tartu Maakohtu 25.01.
3. a otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud, ei ole võimalik enam

§ 65

lg 2 alusel liitkaristust moodustada ja maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada. 31. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus Ilmo Eliase alternatiivset taotlust asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 32.

§ 69

lg 1 kohaselt on võimalik üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastast vangistust. Kuna Ilmo Eliase puhul tuleks kaaluda üheaastase vangistuse asendamist, siis seadusest tulenevaid takistusi selleks ei ole. Küll aga ei pea ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seda võimalikuks ja seda järgmistel põhjustel. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning talle pandud kohustusi (

§ 69lg 4).

Ilmo Elias on oma kohusetundetu käitumisega näidanud, et ta ei ole võimeline kriminaalhoolduse nõudeid järgima. Kahetsusväärselt ei kinnita Ilmo Eliase enda käitumine tema poolt apellatsioonis väidetut, et tema suhtumine õiguskorda on kolme aasta jooksul niivõrd muutunud, et teda saaks usaldada ja võimaldada kanda karistust taaskord vabaduses. Tartu Maakohus rahuldas kriminaalhooldusosakonna taotluse ja pööras 20.01.

1. a määrusega Ilmo Eliasele tingimisi 7 mõistetud 10 kuu pikkuse vangistuse täitmisele, kuna ta ei täitnud registreerimiskohustust, ei elanud kohtu poolt määratud elukohas ja lahkus ca 3 kuud enne katseaja lõppu ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata Eestist ning asus elama ja töötama Soome Vabariiki. Ilmo Elias väidab, et ta ei varjanud ennast, samas ei andnud ta kriminaalhooldajale enda kontaktandmeid ega elukoha aadressi. Ilmo Elias kuulutati tagaotsitavaks ning ligi aasta hiljem ta tabati ja toimetati Euroopa vahistamismääruse alusel Eestisse. Selle aja jooksul ei tundnud Ilmo Elias vähimatki huvi, mis saab tema kandmata karistusest, ta oli kriminaalhooldaja jaoks kadunud. Ilmo Eliase apellatsioonis väljendatud seisukohad ei tõsta ringkonnakohtu usaldust tema vastu, kuna need on pigem ennastõigustavad kui oma vigu tunnistavad. Nii ei ole võimalik kriminaalhooldusalusel unustada seda, et tema karistus ei ole veel kantud ega eeldada, et kui ta riigist lahkub, siis ei peaks riik enam tema karistusega tegelema. Kuigi Ilmo Elias kinnitas apellatsioonis, et asub elama XXX, ei olnud talle võimalik sellel aadressil kohtukutset kätte anda. Ka see ei lisa kindlust, et Ilmo Eliasel on tõsine soov hakata üldkasulikku tööd tegema ja käitumiskontrolli nõudeid järgima.
2. Apellatsioonis viitab Ilmo Elias veel sellele, et ta on varem üldkasulikku tööd teinud. Tõenäoliselt peab ta silmas väärteoasjas määratud töötunde juba arhiveeritud karistuste puhul. Siinkohal tuleb märkida, et ainuüksi väheste töötundide tegemisest väärteoasja raames ei saa järeldada, et isik teeks pikaajaliselt korrektselt sadu töötunde kriminaalasjas. Tegemist ei oleks pelgalt töötamisega, vaid ka käitumiskontrolli nõuete järgmise kohustusega, mis juba eraldi võetuna ei olnud Ilmo Eliasele jõukohane.
3. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et Ilmo Eliase apellatsioon talle Tartu Maakohtu 23.08.
4. a otsusega

§ 213

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks või selle asendamiseks üldkasuliku tööga tuleb eeltoodud põhjustel jätta rahuldamata.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et Ilmo Eliase apellatsioonis esitatud taotlus maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude vähendamiseks jääb samuti edutuks. Apellant palub jätta 2/3 menetluskuludest riigi kanda, kuna tal puudub piisav sissetulek isegi nende ositi tasumiseks.
2. Maakohus mõistis Ilmo Eliaselt riigi tuludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 549,36 eurot ja
3. astme kuriteo puhul ettenähtud sundraha 876 eurot, kokku 1425,36 eurot, jättes kaitsja taotluse menetluskulude vähendamiseks rahuldamata. Maakohus analüüsis kriminaalasjas olevaid tõendeid (AS SEB Pank konto väljavõte, maksustatava tulu tõend, keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatis) ning jõudis järeldusele, et kuriteo toimepanemisele eelneval ajal ei olnud Ilmo Eliase majanduslik olukord hea. Pangakontol oli 61 senti, inkassonõue 8077 eurot. Asjaolust, et Ilmo Elias suutis hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, tegi maakohus järelduse, et Ilmo Eliase majanduslik olukord on paranenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga.
4. Maakohus viitas Riigikohtu 24.07.
5. a otsusele asjas nr 1-16-9323, mille kohaselt tuleb taotlejal oma varatust tõendada. Ilmo Elias väidab apellatsioonis, et see kohustus ei olnud talle teada. Siinkohal on oluline, et maakohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, kus täiendavate tõendite esitamine ei ole enam võimalik. Juhul kui tekib lisatõendite kogumise vajadus, välistab see lühimenetluse kohaldamise ning kohus peab KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile põhjusel, et kriminaaltoimiku materjal ei ole piisav kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Käesoleval juhul maakohtul seda vajadust ei tekkinud – menetluskulude osas oli võimalik võtta seisukoht olemasolevate tõendite alusel. Täiendavate tõendite esitamist ei taotlenud kohtuistungil ka Ilmo Elias ega tema kaitsja. 8 Kohtuistungi protokollist (tl 142-143) nähtuvalt selgitas maakohus Ilmo Eliasele tema õigusi, sh õigust loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest. Asja arutamise käigus avaldati kohtutoimiku materjalid. On ilmne, et kohus sai otsust tehes tugineda vaid olemasolevatele materjalidele. Ilmo Eliasel oli võimalus menetluskulude hüvitamise küsimus läbi arutada oma kaitsjaga, kes taotleski maakohtus nende vähendamist. Seega ei olnud Ilmo Eliase jaoks menetluskulude käsitlemisel midagi üllatuslikku.
6. Ilmo Elias heidab maakohtule ette sedagi, et kohus ei pidanud teda varatuks arestitud sõiduauto tõttu. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Kahtlustatavana ülekuulamisel ütles Ilmo Elias, et maksis sõiduauto Audi 80 eest 700 euro eest. Müügileping on sõlmitud 12.05.
7. Ilmo Eliase väitel on sõiduki väärtus praegu 150 eurot. Olenemata sellest, kui palju sõiduk praegu maksab, on tegemist varaga, mis ei ole siiski päris väärtusetu. Isegi kasutuskõlbmatu sõiduki utiliseerimisel tasutakse vanametalli hind. Vanglas viibides on oma vara käsutamine raskendatud, kuid siiski mitte võimatu.
8. Maakohus on andnud Ilmo Eliasele võimaluse tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul. KrMS §-st 424 tulenevalt on menetluskulude ositi tasumiseks ette nähtud tähtaeg maksimaalselt üks aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Seda tähtaega saab süüdimõistetu taotlusel ja mõjuvate põhjuste olemasolul pikendada uuesti pärast kohtu poolt antud tähtaja möödumist korraga kuni ühe aasta võrra. Kui Ilmo Eliasel ei ole võimalik vangistuse kandmise ajal tööd saada ja menetluskulusid tasuda, on tal võimalik taotleda veelkord nende tasumise tähtaja pikendamist. Kriminaalasjas puuduvad viited sellele, et Ilmo Eliasel oleks tervisest tulenevaid takistusi töötamiseks. Kui ta asub pärast vangistuse ärakandmist tööle, on tal võimalik hüvitada ka menetluskulud, mis ei ole nii suured, et nende tasumine käiks töötavale inimesele üle jõu.
9. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23.08.
10. a otsuse Ilmo Eliasele

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja jätab maakohtu otsusest välja viited kustunud karistustele; muus osas jääb maakohtu otsus muutmata ja Ilmo Eliase apellatsioon rahuldamata.

1. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
2. Ilmo Eliase kaitsja esitas 11.11.2021 Tartu Ringkonnakohtule kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja kaitsealuse apellatsiooniga tutvumiseks 35 minutit, kirjaliku seisukoha koostamiseks 30 minutit ning 08.11.
3. a kohtuistungil osalemise ajakulu on 15 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 87,60 eurot, sh käibemaks 14,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täielikult.
4. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 ettenähtud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 87,60 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 9