2-21-114287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtujurist Gerli Luik Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2022, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 2-21-114287 Kohtuasi OÜ Akti

§ 661lg 4).

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OÜ Aktiva Finants (hageja) ning G. G. (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
2. Kostja kohustub hagejale tasuma kompromissisumma 80 eurot (sh pool riigilõivu summast 37,50 eurot ja õigusabikulud 42,50 eurot), hiljemalt 31.01.
3. 1.
4. Kostja kohustub kompromissi punktis 1.1 võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, viitenumbriga xxxxxxxxx. 1.
5. Kostja poolt kompromissilepingu punktist 1.1 tuleneva maksega viivitamisel on OÜ-l Aktiva Finants õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele.
6. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
8. Kompromissis märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
9. Tagastada OÜ-le Aktiva Finants riigilõiv summas 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, maksekorralduse selgitusse märkida:“ tsiviilasjas nr 2-21-114287 riigilõivu tagastamine“. ASJAOLUD 1

) § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest sh sellest, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa OÜ Aktiva Finants uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, samuti sellest, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest ½ riigilõivust 37,50 eurot ja õigusabikuludest 42,50 eurot jäävad kostja kanda. Hageja on taotlenud poole riigilõivu 37,50 euro tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-21-114287 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). 2

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et hageja menetluskuludest ½ riigilõivust 37,50 eurot ja õigusabikulud 42,50 eurot jäävad kostja kanda.

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissis märkimata menetluskulud poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Kompromisslepingus on hageja esitanud taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ning palub tagastada riigilõivu 37,50 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust 1/2, so summas 37,50 eurot Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX, maksekorralduse selgitusse märkida:“ tsiviilasjas nr 2-21-114287 riigilõivu tagastamine“.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3