Obsah (5)

§ 121§ 424§ 264§ 418§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-5838 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhm

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3, § 424 lg 1, § 264 lg 1 p 3 ja § 418 lg 2 p 1 järgi süüdi Kaebuste esitajad ja kaebuste süüdistatav Kaupo Kalm (ik 36610212714) ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, apellatsioon liik RESOLUTSIOON

1. Jätta Kaupo Kalmu ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli apellatsioonid Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse peale läbi vaatamata.
4. Määrata advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Kaupo Kalmule käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 eurot (sealhulgas käibemaks 19 eurot).
5. Mõista Kaupo Kalmult menetluskuluna välja 114 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
6. Kaupo Kalmul tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Kaupo Kalmu süüdistatakse

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et: - haaras 14.

septembril

1. a õhtusel ajal kinni oma abikaasa S.K. u juustest ja tiris teda puhketoast kööki, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu; - lükkas
2. mail
3. a hommikusel ajal S.K. u seljaga vastu magamistoa aknalauda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu; - lõi
4. mail
5. a varahommikul ühel korral vastu S.K. u vasaku jala säärt ja ühel korral jalaga kõhtu. Seejärel võttis lapse püksid, millega lõi kannatanut ühel korral seljapiirkonda ning tekiga korduvalt vastu selga. Pärast seda võttis K. Kalm taldriku ja üritas sellega kannatanut lüüa, aga kannatanu haaras taldrikust kinni ning viskas selle kraanikaussi. Pärast seda haaras K. Kalm laua pealt kausi, lüües sellega kannatanut vastu paremat õlga ja paremat käsivart. Sellise tegevusega põhjustas K. Kalm kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused; - lõi
6. septembril
7. a õhtul isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus oma ämma S.R. t ühel korral rusikaga vastu kõhtu, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga vastu kaminat nii et lõi pea vastu kaminat, kukkus maha ja tal tekkis selle tagajärjel lühiajaline teadvusekaotus. Sellise tegevusega põhjustas K. Kalm kannatanule füüsilist valu; - haaras
8. mail
9. a kella 21.31 paiku vasaku käega kinni Eestimaa Loomakaitse Liidu vabatahtliku K.M. a vasakust randmest ja väänas seda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu.
10. K. Kalmu süüdistatakse

§ 424lg 1 järgi selles, et juhtis 15.

septembril 2020 kella 19.19 paiku Tartumaal Nõo vallas Meeri külas Tabuli bussipeatuse juures mopeedautot registreerimisnumbriga XXX , olles alkoholijoobes. Tema alkoholisisaldus veres oli 1,77 mg/l kohta. 3. Veel süüdistatakse teda

§ 264lg 1 p 3 järgi selles, et 8.

maist kuni

1. maini 2021 hommikusel ajal Tartumaal Meeri külas väljendas erilist hoolimatust R.K. ile kuuluva koera tervise ja heaolu vastu, põhjustas loomale füüsilist valu ja vaimseid kannatusi ning surmava vigastuse sellega, et tegi tahtliku ja sihitud lasu ammu ehk vibupüssiga koera suunas, tabades koera ammunoolega parema silma alla, mistõttu koer suri saadud vigastustesse.
2. Veel süüdistatakse K. Kalmu

§ 418

lg 2 p 1 järgi selles, et omamata tulirelva ja selle laskemoona soetamiseks, omamiseks, valdamiseks, hoidmiseks ja kandmiseks/edasitoimetamiseks vastavat luba, kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal ja kohas, omandas ebaseaduslikult neli kasutuskõlblikku tulirelva olulist osa, millest on võimalik kokku panna kaks tulirelva, millest üks on tõenäoliselt kõlblik laskude tegemiseks ja teine laskude tegemiseks kõlblik. Samuti selles, et hoidis oma elukohas Nõo vallas Meeri külas Meeri vkt 2 kuni 17. maini 2021 kolme lasekõlbulikku sileraudse püssi padrunit kaliibriga 12, 35 kasutuskõlblikku tööstuslikult valmistatud sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16 ja ühte kasutuskõlblikku omalaetud sileraudse püssi padrunit kaliibriga 16. 5. Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2021. a otsusega tunnistati K. Kalm

121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi süüdi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 424

lg 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega,

§ 264

lg 1 p 3 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 418

lg 2 p 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti K.

Kalmule liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Mõistetud vangistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 2 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti K. Kalmule 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. K. Kalmu karistusaja alguseks loeti

1. mai
2. K. Kalmult mõisteti välja menetluskulu summas 2186,20 eurot. Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi summas 3000 eurot.
3. Maakohus tuvastas, et K. Kalm kasutas enda abikaasa suhtes süüdistuses märgitud ajal füüsilist vägivalda ja põhjustas talle valu ning tervisekahjustusi, lõi isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli 2 käigus oma ämma, mille tagajärjel viimane kaotas teadvuse ning põhjustas Eestimaa Loomakaitse Liidu vabatahtlikust kannatanule füüsilist valu. Maakohtu on hinnangul on eespool märgitu tõendamist leidnud eelkõige kannatanute endi ja erinevate tunnistajate ütlustega ning kogutud dokumentaalsete tõenditega. Samuti on tuvastamist leidnud, et K. Kalm juhtis joobeseisundis mootorsõidukit, mida kinnitab ennekõike ekspertiisimäärus ja arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt selle kohta, et K. Kalm oli sõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Looma julm kohtlemine K. Kalmu poolt on tuvastamist leidnud erinevate tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. K. Kalm ei eita, et laskis looma pihta ammunoole, kuid väidetavalt tegi seda hädakaitseks. See on aga kogutud tõenditega ümber lükatud. Läbiotsimismäärus- ja protokoll koos fototabeliga, erinevad asitõendi vaatlusprotokollid ning ekspertiisimäärus- ja akt tulirelva ekspertiisi kohta koos fototabeliga tõendavad, et K. Kalm omandas ebaseaduslikult ilma vastava loata neli kasutuskõlblikku tulirelva olulist osa, millest on võimalik kokku panna kaks tulirelva. Samuti et ta omandas ebaseaduslikult erinevaid püssipadruneid.
4. Maakohus leidis, et K. Kalmu süü on suur ja sellest tulenevalt tuleb teda karistada vangistusega. Karistust raskendavaks asjaoluks on vägivallakuriteo toimepanemine enda alaealise väikelapse juuresolekul. Karistust kergendab kannatanu S.K. uga leppimine. Kehtivaid kriminaalkaristusi K. Kalmul ei ole. K. Kalm on agressiivne teda ümbritsevate isikute suhtes. Nii enda lähedaste kui tema jaoks võõraste isiku suhtes ja isegi tema jaoks võõra koera suhtes. Talle on omane väljaspool kodu alkoholi tarbida ja siis koju naastes enda lähedaste suhtes vägivaldne olla. Ta hoidis enda kodus relvi ja laskemoona, kasutades muuhulga enda isiklikku relva looma tapmiseks. Oht, et sarnane käitumismuster kordub, on kõrge. Seetõttu ei pidanud maakohus võimalikuks K. Kalmu tingimisi vangistusega karistada.
5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Kalm, kes leiab, et ta tuleks vähemalt osaliselt vägivallakuritegudes õigeks mõista. K. Kalm ei täpsusta, millises osas ta enda õigeksmõistmist taotleb. Ta leiab, et kannatanud valetavad. Koeraga seotud episoodis leiab ta jätkuvalt, et tegemist oli hädakaitsega ja ta tuleks selles õigeks mõista või vähemalt karistada selle eest tingimisi karistusega. Ta taotleb perevägivalla eest mõistetud kaheaastase vanglakaristuse asendamist tingimisi vangistusega. Kannatanud valetavad. Vahi alla võtmise hetkel tal kehtivaid kriminaalkaristusi ei olnud.
6. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav K. Kalmu kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja K. Kalmu õigeks mõistmist ning süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel vahi all viibimisega seotud kahju hüvitamist. Alternatiivselt taotletakse karisuse kergendamist selliselt, et reaalselt kantavaks karistuseks mõistetakse see vangistuse osa, mis on kohtuotsuse tegemiseks kantud ja ülejäänud osa jäetakse tingimisi täitmisele pööramata. Ühtlasi taotletakse välja mõistetavate menetluskulude vähendamist ja sellest suurema osa riigi kanda jätmist. K. Kalm leiab, et tsiviilhagi tuleks rahuldada 100 euro ulatuses.
7. K. Kalmu ei ole kriminaalkorras karistatud. Kuritegude ajal oli tema elus keeruline periood, mis viis ta taolise käitumiseni. Tema perekonnal on mitmeid probleeme ja kogu majapidamine, sealhulgas laste kasvatamine, oli tema õlul. Tema ämm on tema kohta valekaebuseid esitanud. K. Kalmu oleks saanud karistada ka rahalise karistusega. Kohus mõistis talle reaalse vanglakaristuse, hoolimata sellest, et teda ei ole varasemalt karistatud, tegemist oli teise astme kuritegudega, asjas on karistust kergendavaid asjaolusid ja ta on viibinud vahi all. K. Kalmu oleks võimalik karistada tingimisi karistusega, allutades ta kriminaalhooldusele ja määrates talle lisakohustusi. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8. Kriminaalkolleegium leiab üksmeelselt, et K. Kalmu ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Pärteli apellatsioonid on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega 3 menetlusõigust; muu hulgas on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas K. Kalmule mõistetud karistus (seda nii karistuse liigi kui ka määra osas).
9. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus K. Kalmu ja tema kaitsja vandeadvokaat A. Pärteli apellatsioonid läbi vaatamata.
10. Kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel on esitanud koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 105 minutit, mille eest soovib tasu 114 eurot (sealhulgas käibemaks 19 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna kaitsja apellatsioon oli põhjendamatu ja maakohtu otsus jääb muutmata, tuleb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jätta menetluskulu summas 114 eurot K. Kalmu kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus 4