Obsah (5)

§ 201§ 207§ 223§ 227§ 234

4-21-2838 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsembril 2021. a, Tallinn, avalik kohtuistung Väärteoasja number 4-21-2838 Kohtukoosseis eesi

§-de 201 lg 1 ja 207 lg 1 ning LKindlS § 81 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsus Kaebuse esitaja Ralf-Viljar Väljas (ik: 39610290847), apellatsioon Kohtuistungil osalenud isikud - RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu
4. septembri
5. a otsus Ralf-Viljar Väljase väärteoasjas nr 4-212838 jätta muutmata.
6. Ralf-Viljar Väljase apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega väärteoasjas nr 4-21-2838 tunnistati RalfViljar Väljas süüdi

§-de 201 lg 1 ja 207 lg 1 ning LKindlS § 81 järgi ja talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 17 päeva. Mõistetud aresti kandmise alguseks on Ralf-Viljar Väljase vahi alt vabanemise päev seoses tõkendi tühistamisega või karistuse ära kandmisega. Maakohus märkis, et kuna väärteokoosseisude realiseerimiseks vajalikud osateod olid ajalisruumilises tihedas seoses ning kantud ühtsest tahtlusest, tuleb

§ 201

lg 1,

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi karistuse mõistmisel lähtuda KarS §-st 63 lg 1. Tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab mitu väärteokoosseisu, sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 201lg 1 sanktsioon annab võimaluse karistada isikut ka arestiga.

1 Kohtu hinnangul ei ole Ralf-Viljar Väljast võimalik karistada kergemaliigile karistusega, s.o rahatrahviga. Karistusregistri andmetel on Ralf-Viljar Väljasel kaks kehtivat väärteokaristust. 16.05.2019 karistati teda NPALS § 151 järgi arestiga 15 päeva,

§ 201

lg 2,

§ 223

lg 1,

§ 227

lg 2,

§ 234lg 1 järgi arestiga 15 päeva ning 06.01.2021 karistati Kar

S § 218 lg 1 - § 251 järgi rahatrahviga 200 eurot. Kuna pärast arestiga karistamist jätkas Ralf-Viljar Väljas väärtegude toimepanemist, ei ole järelikult isegi mitte arest tema õiguskuulekust taganud, mistõttu ei saa ka loota, et kergemaliigiline karistus täidaks oma eesmärki ning mõjutaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ka on viimane rahatrahv tasumata, mis näitab Ralf-Viljar Väljase ükskõiksust talle kohaldatud karistusse ning mis veelgi kinnitab kohtu veendumust, et selline karistusliik ei ole piisav tema negatiivsete hoiakute muutmiseks. Samuti osundab eelmise rahatrahvi tasumata jätmine tema ebapiisavatele rahalistele vahendutele ning olukorras, kus isiku maksevõime on vähene, ei ole ka objektiivselt võimalik rahatrahvi kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et Ralf-Viljar Väljase suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning teda tuleb karistada arestiga. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva. Ralf-Viljar Väljase süü suuruse hindamisel lähtus kohus tema poolt toime pandud rikkumise tõsidusest – juhtides ilma juhtimisõiguseta sõidukit, mille korrasolekus ei olnud ta veendunud ning millel puudus ka liikluskindlustus, seadis Ralf-Viljar Väljas ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Seda enam, et rikkumine toimus varaõhtusel ajal ja kohas, kus liiklustihedus on tavapärasest suurem ning seega oht kellegi vara või tervist kahjustada reaalselt olemas. Siinjuures arvestas kohus, et ilma juhtimisõiguseta on Ralf-Viljar Väljase sõidukogemus ja – oskused ka ilmselgelt vähesed, mistõttu ei pruugi ta hoomata ei ümbritsevat ega reageerida vajaliku kiirusega võimalikele ohtlikele olukordadele. Liiklusnõuete eiramine näitab ka RalfViljar Väljase hoolimatut ja ükskõikset suhtumist ühiskonna jaoks olulistesse väärtustesse. Ralf-Viljar Väljase käitumine oli lubamatu ning õiguskorra kaitsmise huvides oli õiguskaitseorganite tõhus sekkumine vajalik. Kõik liiklejad peaksid ennast liikluses tundma turvaliselt ning teadma, et rikkumised ei jää tähelepanuta ning neile reageeritakse vajaliku rangusega. Seega on kohtu hinnangul nii üld- kui eripreventiivsetel kaalutustel vaja Ralf-Viljar Väljasele mõista karistuseks arest ning seda kohtuvälise menetleja taotletud määras. Kohus arvestas, et karistusregistri teatise kohaselt määrati Ralf-Viljar Väljasele 16.05.2019

§ 201

lg 2,

§ 223

lg 1,

§ 227

lg 2,

§ 234

lg 1 järgi 15 päeva aresti ning tema hoiakute muutmiseks ei saa järgneva rikkumise eest mõistetav karistus olla leebem eelmisest. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna Ralf-Viljar Väljase puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, oli kohus seisukohal, et aresti kohaldamine keskmise määra lähedal on piisav, mõjutamaks Ralf-Viljar Väljase käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Sellest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks mõista Ralf-Viljar Väljasele

§ 201

lg 1,

§ 207lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel

§ 201lg 1 järgi karistuseks arest 17 päeva.

Kuna kohtule teadaolevalt viibib Ralf-Viljar Väljas kriminaalasjas nr x-xx-xxxx vahi all ning tema suhtes ei ole veel ka süüdimõistvat otsust, tuleb Ralf-Viljar Väljasel asuda aresti kandma koheselt pärast vahi alt vabanemist või võimaliku karistuse ära kandmist. Praegusel juhul puuduvad andmed, mille alusel lugeda otsuse täitmine juba etteruttavalt KarS § 82 lg 1 p 3 alusel aegunuks (otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest). Otsuse täitmise aegumise esinemisel tuleb vastavasisulisega avaldusega pöörduda kohtu poole.

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Ralf-Viljar Väljas, kes märgib esitatud apellatsioonis vaid, et ta vaidlustab
2. septembril
3. a tehtud kohtuotsuse, kuna leiab, et 2 määratud karistus on liiga karm. Ühtlasi kinnitab isik, et tema kaitsjaks on advokaat Sven Sillar, kes osaleb edaspidistes toimingutes, mistõttu palub ta ka kaitsjale menetlusega seotud dokumentatsiooni saata.
4. Kuivõrd Ralf-Viljar Väljase apellatsioon ei vastanud sellele esitatavatele nõuetele, jättis Tallinna Ringkonnakohus
5. oktoobri
6. a määrusega apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni
7. oktoobrini
8. a.
9. Ralf-Viljar Väljas sai määruse kätte
10. oktoobril
11. a.
13. oktoobril
14. a kõrvaldas Ralf-Viljar Väljas apellatsioonis esinenud puudused. RalfViljar Väljas märkis, et vaidlustab otsuse 17 arestipäeva suhtes ja taotleb nende asendamist üldkasuliku tööga. Kui üldkasulikku tööd ei määrata, siis taotleb ta arestipäevade vähendamist ja mitte määrata aresti kandmise alguseks vahi alt vabanemise päev, vaid anda talle aega vabaduses olles mingi aja jooksul need arestipäevad ära kanda. Põhjenduseks on soov jõuda võimalikult kiiresti koju oma lapse ja elukaaslase juurde. Ralf-Viljar Väljas märkis ka, et soovib võtta kohtuistungist osa, kuid kaitsja osalust ei soovi.
15. Tallinna Ringkonnakohus määras
16. oktoobri
17. a määrusega arutada apellatsioonkaebust avalikul kohtuistungil
18. novembril
19. a algusega kell 12.
20. Kuivõrd Ralf-Viljar Väljas viibis vahi all Tallinna Vanglas, palus ringkonnakohus etapeerida menetlusaluse isiku ringkonnakohtu istungile.
22. novembril
23. a lükati protokollilise määrusega asja arutamine edasi eesistuja haigestumise tõttu kuni viimase tervenemiseni. Menetlusosalisi teavitati eelnevalt istungi ära jäämisest.
24. Uus kohtuistung määrati
25. detsembriks
26. a kell 10.30, mille kohta edastati menetlusosalistele kutsed
27. detsembril
28. a (s.h Ralf-Viljar Väljasele nii tema enda poolt edastatud elukoha aadressile tähtsaadetisena kui ka väärteoprotokollis tema poolt antud elektronposti aadressile). Kuivõrd isik ei kinnitanud aga elektrooniliselt edastatud kutse kättesaamist, väärteoprotokollis märgitud mobiiltelefoninumbrilt ei olnud ta kättesaadav, võttis ringkonnakohus telefoni teel ühendust Ralf-Viljar Väljase kaitsja Sven Sillariga, kellele edastati info nii istungi toimumise aja kohta kui ka paluti öelda edasi info selle kohta, et isik kutse kättesaamist kinnitaks. Kaitsja kinnitas hiljem ringkonnakohtule, et oli vastava info isikule edastanud. Seda kinnitab ka teadmine, et
29. detsembril
30. a helistas Ralf-Viljar Väljas ise ringkonnakohtule ja palus saata kutse kohtuistungile tema uuele e-posti aadressile (xxx), millisele isiku enda poolt antud e-posti aadressile ringkonnakohus kutse ka samal päeval, s.o
31. detsembril
32. a edastas ja kuigi Ralf-Viljar Väljas lubas telefonikõnes viidatud e-posti aadressile edastatava kutse kättesaamist kinnitada, ta seda ometi ei teinud. Kutse kohtuistungile edastati samuti Ralf-Viljar Väljasele antud telefonikõne käigus ja teda teavitati istungi toimumise ajast
33. detsembril
34. a kell 10.
35. Seega tuleb lugeda kutse Ralf-Viljar Väljasele kätte toimetatuks nii telefoni teel, tema enda poolt ringkonnakohtule edastatud elektronposti aadressile kutse edastamisega kui ka tema kaitsja vahendusel isiku teavitamisega istungi toimumise ajast.
36. Ringkonnakohus on Ralf-Viljar Väljasele kutse kohtuistungile eeltoodu pinnalt kätte toimetanud ja isik oli seega teadlik kohtuistungi toimumise ajast. Ralf-Viljar Väljas aga ringkonnakohtu istungile ei ilmunud. Kuivõrd menetlusosaliste ilmumata jäämine ei takista asja 3 arutamist, arutas ringkonnakohus Ralf-Viljar Väljase apellatsiooni
37. detsembril
38. a kell 10.30 viimase (aga samuti kohtuvälise menetleja esindaja) osavõtuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39. Ralf-Viljar Väljas vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas. Ta küll ei vaidlusta sisuliselt aresti mõistmist, kuid palub selle asendamist üldkasuliku tööga või alternatiivselt arestipäevade vähendamist.
40. Ringkonnakohus leiab, et Ralf-Viljar Väljase esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on maakohus põhjendanud Ralf-Viljar Väljasele mõistetud karistust, seda, miks tuleb teda karistada just arestiga ja seda 17 päeva. Nimelt on Ralf-Viljar Väljast varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h samuti liiklusalaste süütegude eest, mille eest on teda karistatud ka arestiga 15 päeva, millele vaatamata on aga isik jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Isikut on eelnevalt korduvalt karistatud ka rahatrahvidega, millised on kõik aga tasumata. Lisaks puudub isikul käesoleval ajal sissetulek, mille arvelt üldse rahatrahvi tasuda. Seega leidis maakohus põhjendatult, et Ralf-Viljar Väljast ei ole võimalik rahatrahviga karistada, mistõttu tuleb talle mõista karistusena arest. Kuivõrd isik on vaatamata varasemale 15 päeva pikkusele arestile (milline tegelikult on aga käesoleva ajani kandmata) jätkanud liiklussüütegude toimepanemist ja võttes lisaks arvesse süü suurust ja menetlusaluse isiku isikut, siis tuleb talle seekord mõista arest, mis on eelmisel korral mõistetud karistusest mõnevõrra raskem ja mis seega isiku käitumist edaspidisele seaduskuulekale käitumisele võib ka suunata. Kuna aga isik kahetses puhtsüdamlikult oma tegu ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud, pidas maakohus siiski võimalikuks karistuse mõistmist keskmise määra lähedases määras ja ainult 2 päeva võrra pikemas määras kui eelmine karistus (arest). Seega oli maakohtu poolt Ralf-Viljar Väljasele tema varasema käitumise valguses ja antud süüteo asjaolusid arvestades 17 päeva aresti mõistmine karistusena kahtlemata põhjendatud.
41. Ralf-Viljar Väljas märgib küll ringkonnakohtule esitatud kaebuses, et ta soovib aresti asendamist üldkasuliku tööga või alternatiivselt aresti vähendamist ning samuti avaldab ta, et ei soovi aresti kanda vahetult pärast vahi alt vabanemist, sest soovib pärast seda koju pere juurde minna, millega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi asjaolu, et isik soovib pärast vahi alt vabastamist (või pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist) vabadusse, et olla koos perega ja alles seejärel asuda antud karistust kandma, sellised vältimatud asjaolud, mis tingiksid tema karistuse kandmise alguse edasilükkamise. Ühtegi sellist mõjuvat põhjust, miks isikul ikkagi poleks võimalik pärast vahi alt vabanemist või kriminaalasjas mõistetava karistuse ärakandmist kõnealust karistust kanda, ei ole kaebuses välja toodud. See, et isik soovib vahepeal minna lihtsalt koju, kahtlemata selliseks asjaoluks ei ole, mis karistuse kandmise alguse edasilükkamise võiks tingida. Siiski tuleb märkida, et käesolevaks ajaks on Ralf-Viljar Väljas kriminaalmenetluse raames vahi alt vabastatud ja kuigi ta kohustus väärteootsusest tulenevalt pärast seda kandma ära aresti, siis olemasoleva info pinnalt on alus arvamuseks, et Ralf-Viljar Väljas ei asunudki pärast vahi alt vabanemist aresti kandma, milliseks käitumiseks tal mingit õigustust tegelikult ei olnud. See on ilmselt ka põhjuseks, miks isik ei söendanud ilmuda ringkonnakohtu istungile. Samas näitab see aga sedagi, et isik on ise loonud endale võimaluse pärast vahi alt vabanemist perega koosolemiseks. Samas viitab see aga sellelegi, et kaebuse väited osas, et isik soovib pärast vahi alt vabanemist koju minna, et perega koos olla ja ei soovi seetõttu aresti kohe pärast vahi alt vabanemist kanda, on käesolevaks ajaks oma aktuaalsuse kaotanud. 4
42. Mis puudutab aga karistuse vähendamist või selle asendamist üldkasuliku tööga, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõnealune olukord on tingitud Ralf-Viljar Väljase enda käitumisest, kes karistusregistrist ja antud asja tehioludest nähtuvalt peab muuhulgas juba aastaid põhjendatuks juhtida mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust (olles ühtlasi käesoleval juhul omandanud endale eelnevalt ka sõiduki, kuigi juhtimisõiguse puudumisel selleks loogilist põhjendust olla ei tohiks). Kusjuures antud juhul ei nähtu, et isikul oleks esinenud mingid erakorralised asjaolud selliseks käitumiseks, vaid ta lihtsalt viis auto enda kinnitusel remonti. See aga näitab, et Ralf-Viljar Väljas peab täiesti tavapäraseks ja normaalseks liikumist mootorsõidukiga, mille juhtimisõigust tal tegelikult pole. Sellise järjepideva õigusvastase käitumise puhul, aga samuti varasemate karistuste täitmata jätmisest tulenevalt, on aga paratamatu, et ühel hetkel mõistetakse karmim karistus, kuivõrd eelnevad kergemad karistused isiku käitumisharjumusi muutnud pole, kuid raskem võib anda tulemust edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kuivõrd kergemaliigilised karistused ei ole isikut mõjutanud hoiduma süütegude toimepanemisest, isiku jaoks on asja materjalidest nähtuvalt aktsepteeritav mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata, samuti oli ta täiesti teadlik sellest, et sõidukil puudus liikluskindlustus ja ka sellest, et see ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuete kontrolli, siis ei ole eeltoodu pinnalt alust arvata, et üldkasulik töö oleks piisav Ralf-Viljar Väljase hoiakute muutmiseks. Isik peab reaalselt tunnetama karistuse mõju, et edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduda ning seda on võimalik saavutada vaid arestiga. Kuivõrd eelnevalt mõistetud arest 15 päeva samaliigiliste süütegude eest pole isiku käitumisele olulist mõju avaldanud, seda enam, et tegelikkuses on see karistus tänini üldse kandmata, siis oli põhjendatud maakohtu poolt karistuse mõistmine 17 päeva aresti näol. Seega puudub alus Ralf-Viljar Väljase karistuse kergendamiseks mõistetud arestipäevade vähendamise näol. Ringkonnakohus leiabki, et maakohtu poolt mõistetud karistus on vastavuses väärteo raskuse ja menetlusaluse isikuga ning kaebuses esitatud väited ei anna alust aresti asendamiseks üldkasuliku tööga või aresti vähendamiseks, mistõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab seetõttu Ralf-Vilja Väljase apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
43. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu
44. septembri
45. a otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5