1-11-7178/215

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-11-7178 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Merlis Rannametsa tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Merlis Rannametsa (Rannamets; isikukood 38003122745) kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Merlis Rannametsale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Merlis Rannametsa kanda.
9. Merlis Rannametsal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Merlis Rannamets, 1-11-7178 menetluskulud“.
11. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
12. Harju Maakohus karistas Merlis Rannametsa 21.12.
13. a otsusega KarS § 114 p 5 ja § 199 lg 2 p 8 järgi, mõistes KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 14 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti vangistuse kandmise alguseks 23.02.
14. 1.
15. Tartu Maakohus jättis 25.04.
16. a määrusega M. Rannametsa tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 23.06.2018 Tartu Ringkonnakohtu 28.05.
17. a määrusega muutmata kujul. 1.
18. Tartu Maakohus jättis ka 14.08.
19. a määrusega M. Rannametsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata 03.09.
21. Tartu Vangla esitas 30.08.2021 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Rannametsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta M. Rannametsa ennetähtaegset vabastamist.
22. Tartu Maakohus jättis 27.10.
23. a määrusega M. Rannametsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja põhjendas seda järgmiselt. 3.
24. Vabanemisel oleks M. Rannametsal olemas kindel elukoht MTÜ Samaaria Eesti Misjoni turvakodus, kus tal on võimalus osaleda 6-12 kuud kestvas alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutus- ja nõustamisteenusega. Asutuses pakutakse eluaset, toitlustamist ning vaimset ja psühholoogilist tuge. Kohtuistungil avaldas M. Rannamets, et on nõus vabatahtlikult võtma ka kohustuse alluda elektroonilisele valvele. Nimetatud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks. Turvakodus võimaldatakse lisaks eelmainitule saada ka töökogemust. 3.
25. Positiivselt iseloomustab kinnipeetavat, et vangistuse jooksul on ta näidanud üles motiveeritust püsivalt töötamiseks, töötades vangla majandustöödel alates 19.03.
26. Vabanedes oleks kinnipeetaval võimalus asuda tööle Kirsivälja Invest OÜ-s. Samuti on süüdimõistetule nõus pakkuma rahalist tuge tema õde. Küll aga ei tingi need asjaolud isiku ennetähtaegset vabastamist. Ametlikult töötas M. Rannamets viimati
27. aastal. Edaspidi on töötanud vaid suuliste kokkulepete alusel või mitteametlikult. Praegused kuriteod on toime pandud just majandusliku kasu saamise motiivil. Majanduslikult raskel ajal pani M. Rannamets toime varguse. Hiljem jäi ta korteriomanikule võlgu ning korteri mittekaotamise eesmärgil mõjutas elukaaslane M. Rannametsa toime panema isikuvastast kuritegu. M. Rannamets ise on aga eitanud tapmise toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. 16.08.2021 seisuga on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 4076,72 eurot ning vabanemisfondis 1752 eurot. 3.
28. Karistuse kandmise ajal on M. Rannamets uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses: omandas Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis keskhariduse, olles edukas ja motiveeritud õpilane. Alates märtsist 2013 osaleb tööhõives. Läbi on viidud vestlused narkootikumide mõjust käitumisele, tervisele ja seostest kuritegevusega. M. Rannamets läbis ka sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kohtumistel töötas kaasa ning kodutööd olid korrektselt tehtud. Läbi viidi ka struktureeritud vestlused kuriteo analüüsimiseks ning kuriteo põhjus-tagajärg seostest. Kokku toimus 4 vestlust, mille käigus analüüsiti kuritegu, majanduslikku toimetulekut, suhteid ning eesmärke erinevates eluvaldkondades. M. Rannamets oli vestluste käigus analüüsiv ning on muutunud vangistuse jooksul avatumaks. Kohati ei osanud selgitada, mis kuriteoni viis. Samuti ei olnud isiku sõnul tegu planeeritud. Kinnipeetav on tunnistanud, et vabanemine võib olla keeruline, 2 kuna vangistus on olnud pikk, kuid soovib selle nimel töötada, et tuleks toime. 3.
29. Maakohus tõi positiivsena välja, et võrreldes eelmise tingimisi ennetähtaegse vabanemise menetlusega on M. Rannamets teinud muutusi õiges suunas – leidnud endale töökoha ennetähtaegse vabanemise puhuks, soovib vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse ning on nõus võtma vabatahtlikult kohustuse alluda elektroonilisele järelevalvele. Küll aga nähtub individuaalsest täitmiskavast, et M. Rannametsale on vangistuse ajal planeeritud veel kutseõppe läbimine ning edaspidi ka vabanemiseelne nõustamine. Kutseoskuste omandamine suurendaks tõenäosust, et M. Rannamets suudab vabaduses hoida tänu oma kutseoskustele kindlat töökohta ning tulla majanduslikult toime. Samuti tuleks kasuks vabanemiseelse nõustamise läbimine, mis aitaks isikul omandada juba vanglas oskusi ja teadmisi iseseisvaks ning seaduskuulekaks toimetulekuks vabaduses. 3.
30. Siiski leidis maakohus, et M. Rannametsa puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. M. Rannametsa ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik eelkõige tulenevalt toimepandud kuriteo asjaoludest. Kinnipeetav on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuna pannud toime jõhkra vägivallakuriteo, mille tagajärjel saabus surm. Seejuures ei olnud tegemist juhusliku sündmusega, kohtuotsuse järgi oli tegu pikemalt ette planeeritud ning toime pandud grupis. Kohtuotsusest nähtub ka, et majandusliku kasu saamine oli kaasosaliste poolt planeeritud. Kuritegu pandi toime üürileandja vastu, kellega isikul oli usalduslik suhe. Seesuguse julma kuriteo toimepanemine 30-aastase isiku poolt, keda ei olnud varem kriminaalkorras karistatud, näitab, et isikust tulenev oht on suur ning samas raskesti ettearvatav. 3.
31. Maakohus märkis, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt oodata, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Maakohtu hinnangul ei ole M. Rannametsa puhul see piisavalt madal. Kuigi vangistuse ajal on ta kinni pidanud vanglas kehtivatest reeglitest ning ei ole uusi kuritegusid toime pannud, ei saa eeldada, et süüdimõistetu käitumine oleks ka vabaduses sama positiivne ning reegleid järgiv. Samuti ei vasta praeguseks ärakantud karistus kuriteo raskusele. Lisaks süüdimõistetu mõjutamisele peab raskete kuritegude eest mõistetud karistus andma ka ühiskonnale signaali selle kohta, et õiguskord taunib otsusekindlalt sellist käitumist. Teise isiku omakasu motiivil tapnud süüdimõistetu käitumine võib vabaduses olla jätkuvalt ettearvamatu, mistõttu ei ole võimalik selle pinnalt, kuidas isik on käitunud vangistuse ajal, väita, et enam kui 3 aastat enne karistusaja lõppu oleks uute kuritegude toimepanemise risk niivõrd madal, et õigustaks kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Lisaks selgub kinnipeetava iseloomustusest, et M. Rannamets on ka ise tunnistanud, et vanglast vabanemisel võib tal olla keeruline hakkama saama. 3.
32. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõudis maakohus veendumusele, et M. Rannametsa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. M. Rannametsa vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
33. Tartu Maakohtu 27.10.
34. a määruse peale esitas määruskaebuse M. Rannametsa kaitsja vandeadvokaat M. Paabumets, kes palub eelnimetatud määruse tühistada ja vabastada M. Rannamets vangistuse kandmisest ennetähtaegselt. 3 4.
35. Kaitsja leidis, et maakohus ei ole arvestanud õigesti kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M. Rannametsa puhul ei ole retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning vabastamist toetavad kindel elukoht, töökoht ning distsiplinaarkaristuste puudumine ja korrektne käitumine vangistuse ajal kaaluvad üles vabastamist mittetoetavad asjaolud. 4.
36. Kaitsja ei nõustu, et M. Rannametsa ennetähtaegne vabastamine oleks toimepandud kuriteo asjaoludest tulenevalt ennatlik. Maakohus on jätnud arvestamata ära kantud karistuse ning selle käigus toimunud ellusuhtumise muutused isikus. Kuriteo toimepanemise ajal oli M. Rannamets enda ütluste kohaselt mõjutatav ning allus mõjuisiku tahtele, kuid nüüd on temas toimunud muutused. Sellele on kaasa aidanud hariduse omandamine, mille käigus on arenenud ka tema isiksus, ellusuhtumine ning väärtushinnangud. M. Rannametsal on ära kantud karistuse mõjul välja kujunenud õiguskuulekas eluviis, mistõttu on väär maakohtu järeldus, et esimest korda karistust kandvast isikust võiks tuleneda oht ja retsidiivsus uute kuritegude toime panemiseks. Ära kandmata 3 aastat ei annaks M. Rannametsa puhul midagi juurde olukorras, kus isik kannab karistust alates 23.02.
37. Kuivõrd M. Rannametsa puhul on tegemist juba väga pika kantud karistusega, on just see asjaolu, et isik on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning elutingimused vabaduses on head, oluline ja määrav hindamaks ohuprognoosi. 4.
38. Maakohus ei ole esitanud määruses põhjendusi selle kohta, mis võiksid olla need kuriteod, mille suhtes on ohuprognoos. Juba ära kantud 10 aastat vastab kuriteo raskusele. Õiguskuulekas käitumine vangistuses 10 aasta jooksul, hariduse omandamine, ellusuhtumise muutused ning kontrollnõuded on piisavad selleks, et maandada kuritegude toimepanemise riske. 4.
39. Maakohtu põhjendused on formaalsed. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ära kantud karistus ei ole avaldanud M. Rannametsale positiivset mõju, arvestades iseloomustuses välja toodud ja M. Rannametsa enda poolt kohtuistungil avaldatut. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 järgi. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on teinud olulisi järeldusi vangistuses olles oma eelnevalt toime pandud teo suhtes ning on kujundanud selged käitumisreeglid vabanemise korral, nõustudes elektroonilise valvega. Kaitsja ei nõustu, et elektrooniline järelevalve ja muud kontrollnõuded ei maanda piisvalt M. Rannametsast lähtuvat ohtu.
40. Tartu Ringkonnakohtu 17.11.
41. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 23.11.
43. M. Rannamets selgitas enda kirjalikus seisukohas, et on teinud MTÜ Samaaria Eesti turvakodu valikul kaalutletud otsuse. Ta mõistab, et vangistusest vabanemine ei saa olema kerge. Sellega toimetulekuks plaanib M. Rannamets turvakodus elada ühe aasta. Ta soovib end täiendada abikoka kursustega, kuivõrd on sellel erialal töötanud ning usub, et oleks selles valdkonnas konkurentsivõimeline. M. Rannamets mõistab, et tema kuritegu oli jõhker, ent leiab, et oli sel ajal mõtlematu ning ei mõelnud tagajärgedele. Ta kahetseb oma tegu siiralt. Vabaduses ei põhjusta ta enam kellelegi valu ja kannatust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
44. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale M. Rannametsa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 4
45. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
46. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
47. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud sellist kaalutlusviga, mille tõttu on M. Rannamets jäänud ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, samuti ei ole alust maakohtule ette heita kriminaalmenetlusõiguse normide vastu eksimist. Maakohus on veenvalt ja jälgitavalt põhjendanud, miks ei ole võimalik vaatamata mitmetele positiivsetele asjaoludele M. Rannametsa vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise: valdavalt on selles vaid korratud juba maakohtu poolt käsitletud neid asjaolusid, mis näitavad süüdimõistetut heas valguses.
48. Nõustuda ei saa maakohtu poolt väidetuga, et M. Rannametsa poolt praeguseks ärakantud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega ka kaitsja vastuväitega, et vastab küll. Nimelt ei ole ennetähtaegse vabastamise menetluses võimalik seda hinnata – kuriteo raskusele vastava karistuse mõistis maakohus M. Rannametsa süüdi tunnistades. Samas ei ole maakohus M. Rannametsa ennetähtaegselt vabastamata jättes tuginenud ainult sellele argumendile, vaid on sisuliselt hinnanud, millest tulenevalt eksisteerib süüdimõistetu puhul uute kuritegude toimepanemise oht. Seega ei too maakohtu selline eksimus kaasa määruse tühistamist ega M. Rannametsa ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist.
49. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud suuremas osas individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
50. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
51. Ringkonnakohus möönab, et distsiplinaarkaristuste puudumine, tööhõives osalemine, individuaalse täitmiskava edukas täitmine ning kindel elu- ja töökoht vabaduses on kahtlemata sellised asjaolud, mis loovad eelduse kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Seejuures ei saa jätta aga arvesse võtmata kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku enda suhtumist toimepandusse, mis annab aluse prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust vabaduses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selles, et mida raskemate kuritegude toimepanemist on isiku poolt karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus, et isikut vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
52. M. Rannamets on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuna toime pannud jõhkra kuriteo koos oma tollase elukaaslase I.K. ga, lüües haamriga pähe ja kägistades surnuks eaka 79 aastase talle korterit üürinud naise. See kuritegu oli ette planeeritud, mida kinnitavad sündmuskohalt leitud M. Rannametsa ja tema elukaaslase kirjalikud märkmed. Seega ei olnud tegemist juhusliku tagajärgedele mõtlemata teoga, nagu püüab väita süüdimõistetu. M. Rannamets küll tunnistas end süüdi, kuid vangla iseloomustuse kohaselt põhjendab seda tegu raske perioodiga enda elus ja elukaaslase mõjutustega. M. Rannamets oli teo toimepanemise ajal 30-aastane, s.o väljakujunenud isiksus ja tema tegu ei pisenda vähimalgi määral õigustus, et see oli toime pandud temast enam kui 10 aastat noorema neiu õhutusel. Samuti on ta eitanud seda, et kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, hinnates enda toonast 5 majanduslikku olukorda heaks. Kriminaalasja materjalid aga kinnitavad vastupidist. Tapmisele järgnevalt viis M. Rannamets kannatanule kuuluvad esemed pandimajja. Pandimajja jõudmise vajadusest räägivad ka M. Rannametsa ja I.K. sõnumid. M. Rannamets tappis inimese väga väikese materiaalse kasu saamise eesmärgil.
53. Arvestades eeltoodut, mille kohaselt M. Rannamets tänaseni õigustab enda tegu, samuti tema mõjutatavust, eksisteerib risk, et juhul kui ta peaks vabaduses sattuma taas majanduslikult keerulisse olukorda, võib see kaasa tuua uue raske kuriteo. Sellist M. Rannametsast tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski ei vähendaks ka elektrooniline valve. Kaitsja poolt väidetu, et M. Rannamets on tänu hariduse omandamisele muutunud ja tal välja kujunenud uus ellusuhtumine, ei vasta täiel määral tõele. Mõningad muutused on küll toimunud, kuid vangla iseloomustuse kohaselt on M. Rannametsal välja kujunenud väga kindlad kinnistunud probleemilahendusoskused, mille muutmine on väga aeganõudev. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et retsidiivsusrisk ei ole M. Rannametsa puhul piisavalt madal, mis võimaldaks teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Seda võiksid vähendada individuaalsest täitmiskavas edasiseks planeeritud tegevused, s.o t kutseõppe läbimine ning vabanemiseelne nõustamine.
54. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
55. oktoobri
56. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
57. Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 60 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit. Riigi õigusabi tasu on kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt 90 minuti osas ning taotlus tuleb rahuldada summas 97,20 eurot, sh käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrus niivõrd mahukas ja keerukas, et sellega tutvumisele peaks kuluma 60 minutit. Samuti sisaldab määruskaebus vaid juba teadaolevate asjaolude kordamist ning nendest paarisõnaliste järelduste tegemist. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus kummagi tegevuse põhjendatud ajakuluks 45 minutit. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 97,20 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Aarne Sarjas