D ema ei ole hõlmatud Eesti Vabariigi PHS tuleneva sotsiaalkaitsega, kuna on elanud kaks aastat Küprose Vabariigis ehk väljaspool Eestit, samas ei ole ta hõlmatud ka Küprose peretoetuste süsteemiga, kuna Küprosel eeldatakse pere – ja sotsiaaltoetuste süsteemiga liitumiseks vähemalt kolmeaastast alalist elamist ja töötamist Küprosel. Kostja peab vastavalt oma rahalisele võimekusele suhtuma kõigisse ülalpeetavatesse võrdselt. Kostjalt hagejale 292 euro suuruse elatise väljamõistmisel jääksid tema teised kaks last (sündinud 02.08.2019 ja 03.05.2002) oluliselt halvemasse olukorda ja tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Kostja ainsaks sissetulekuks on igakuuliselt juhutöödest saadav tasu, mis jääb alla 1500 euro kuus. Sissetulekust tuleb kostjal vältimatu kuluna kanda eluaseme üürikulu koos muude hädavajalike kuludega (elekter, vesi ja kanalisatsioon) kokku summas 850 eurot ning pere toidukulu, mis kuus on 150 eurot ning lapse hügieenitarvetele kuluks 10 eurot. Kostjal on võimalik enda ja tema kolme lapse võrdse kohtlemise korral kulutada 500 eurot, mitte rohkem. Seega jätkub kostja enda ja tema kolme lapse võrdse kohtlemise korral igaühele ülalpidamiseks 125 eurot. Kostja ei valda kreeka ega türgi keelt, mistõttu tema võimalused n-ö ametikult tööd leida on piiratud. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Antud juhul siis 150 eurot iga ülalpeetava ja kostja enda kohta. Hageja seaduslik esindaja väidab, et hageja vajadused on 795 eurot, millele lisandub riiklik lastetoetus summas 60 eurot kuus. Kostja leiab, et eluliselt ei ole usutav, et hageja ema kuulutab hageja kasvatamisele 855 eurot kuus (795+60). Kostjal ole võimalik hagejale sellist luksuslikku elulaadi võimaldada. Kostja hinnangul on hageja väidetavad püsikulud ülepaisutatud. Hageja näitab ühtesid ja samasid püsikulutusi erinevate vajaduste all. Kostja vaidleb vastu järgmistele hageja kuludele: 1) eluasemekulule (koosneb laenust, kommunaalkulust, kindlustusest jmt) summas 180 eurot. Kostja leiab, et hageja väidetavad eluasemekulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Hageja elab oma emale kuuluvas korteris, mida ei koorma hüpoteek. Järelikult ei vasta tõele hageja ema väide, et eluasemekulu hulgas on laenumakse. Hageja ei ole hagis põhjendatud, miks peab kostja üksinda tasuma kogu hageja eluasemekulu. Nimelt ei ole eluasemekulu arvestanud viisil, et see oleks jagatud ära kõigi eluaset kasutavate isikute vahel, mh hageja ema uue elukaaslase ja tolle eelmisest kooselust sündinud laste vahel. Kohtupraktikas ei arvata kindlustuskulu lapse eluasemekulu hulka. Miinimumelatise uuringus arvestati eluasemekulude hindamisel otseseid kulusid eluasemele ning kommunaalkulusid. Hindade arvutamise aluseks võeti leibkonna eelarve uuringust (LEU) ning leiti nende hindade keskmine (vt miinimumelatise uuring, lk 24-25). Nende asjaolude põhjal tuvastati, miinimumelatise uuringus et 7-12 aastase lapse keskmiseks eluasemekuluks Tallinnas on 26 eurot kuus (vt miinimumelatise uuring, lk 39). Seega hageja põhjendatud eluasemekulud ei saa olla suuremad kui 26 eurot. 3 2-20-108372 2) toidukulule summas 150 eurot - lapse toidukulude hindamisel arvestati miinimumelatise uuringus nende toiduainetega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks, seejuures väljas söömine toidukulude hulka ei kuulu. Tervise Arengu Instituudi ekspertide poolt koostatud toiduainete nimekirjade, erinevas vanuses laste energiavajaduse ning LEU’st ja kaubandusvõrgust võetud hindade põhjal arvutati välja keskmine toidukulu lapse kohta (vt miinimumelatise uuring, lk 21). 7-12 aastase lapse keskmiseks kuluks toidule tuvastati 107 eurot kuus (vt miinimumelatise uuring lk 39). Seega vajalikuks ja põhjendatud toidukuluks ei saa arvestada enam kui 107 eurot. Seega hageja põhjendatud toidukulud ei saa olla suuremad kui 107 eurot. 3) transpordikulule summas 30 eurot – Tallinna linnas on tasuta ühistransport. Seega ei ole põhjendatud hageja kulud transpordile 30 euro suuruses summas. Kostja hinnangul on transpordikulu põhjendamatu, kuna ühistransport on tasuta. 4) sidekulule summas 30 eurot ning arvuti ja telefoni ostukulule summas 20 eurot – kostja hinnangul on sidekulu ülepaisutatud. Hageja väide, et aasta jooksul kulub tal ainuüksi telefonile ja arvutile 240 eurot, on ebausutav. Sidekulude hindamiseks arutati erinevate telekommunikatsioonivahendite vajadust miinimumelatise uuringusse kaasatud ekspertide ja lapsevanematega. Uuringus arvestati, et lapsel on vaja mobiiltelefoni ja arvutit ning nende kasutamiseks vajalikke pakette (kõned ja internet). Kulude arvutamisel võeti aluseks suuremate telekommunikatsiooniteenuste pakkujate kodulehtedelt leitavad hinnad, seejuures eristati eri vanuses lastele sobilikke pakette ja vahendeid. Eelneva põhjal tuvastati 7-12 aastase lapse igakuiseks keskmiseks kuluks sidevahenditele 13 eurot. Seega mõistlikuks ja põhjendatud sidekuluks ei saa arvestada enam kui 13 eurot. Seega hageja põhjendatud sidekulud, sh arvutid ja telefon ei saa olla suuremad kui 13 eurot. 5) Hügieen ja tervise kuludele kokku summas 50 eurot – isikliku hügieeni kulude all arvestati kulutusi pesuvahenditele, ilutoodetele, juuksuri juures käimisele jne. Hinnad koguti kaubandusvõrgust ning mitmete erinevate hindade põhjal arvutati välja keskmine. Seejuures korrigeeriti hindu ka vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele. 7-12 aastaste vanuserühmas on kulud suuruses 8 eurot. Tervisekulude osas omas tähtsust, et enamik tervishoiuteenuseid on lastele tasuta, mistõttu lisandub tervisekuludega seoses keskmiselt 6 eurot kuus. Seega kokku on keskmised kulud hügieenile ja tervisele vastavalt 14 eurot kuus. Seega mõistlikuks hügieeni ja tervise kuluks saab lugeda 22 eurot. Seega hageja põhjendatud hügieeni- ja tervisekulu ei saa olla suuremad kui 22 eurot. 6) Riiete ja jalanõude kulule summas 50 eurot kostja vastu ei vaidle. 7) Koolikohustuse täitmise kulule summas 65 eurot – tegemist on ülepaisutatud kuluga, sest aasta jooksul ei kulu kooliriietele ja -tarvetele 780 eurot. Hageja põhjendatud koolikohustuse kulu ei saa olla suurem kui 10 eurot. 6) Arengukuludele kokku summas 210 eurot (kooliekskursioonid 10 eurot, trennid 50 eurot, laagrid 20 eurot, hobid (skypark) 15 eurot, vaba aeg (kino, teater, loomaaed) 5 eurot, tähtpäevade tähistamine (sõbrad, ema sünnipäev ja emadepäev) 10 eurot, hotellid ja spad ning restorani ja reisid summas 50 eurot, reisisd isa juurde Küprosele 50 eurot). Tegemist on hageja poolt ilmselgelt ülepaisutatud kuludega. Kulutused hotellidele, spadele ja restoranidele ei ole lapse esmavajaduseks, reisikulud Küprosele või muud isaga suhtlemiseks vajalikud kulud on alati tasunud kostja. Miinimumelatise uuringus huviharidusega seotud kulude hulka arvestati hariduskulude keskmist hinda (õppevahendite kulu, huvihariduse tasu). Samuti arvestati siia hulka ka sünnipäevade kulu. 7-12 aastase lapse keskmiseks arengukuluks hinnati 29 eurot kuus. Seega arengukuluks ei saa arvestada enam kui 29 eurot. Miinimumelatise uuringus 7-12 aastase lapse kohta hinnati taskurahaks 20 eurot kuus. Seega hageja põhjendatud arengukulu ja taskuraha ei saa olla suurem kui 49 eurot. Arvestades eespool väljatoodut on hageja vanusegrupi lapse vajalikud ja põhjendatud vajadused kokku summas 270 eurot, millest tuleb maha arvata lastetoetus summas 60 4 2-20-108372 eurot. Kummagi vanema kanda peaks seega jääma hageja põhjendatud ja vajalikest püsikuludest 105 eurot. Kohtu põhjendused ja järeldused 4. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi tulevikku suunatud ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. 5. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 6. X on sündinud xx.xx.xxxx.a. Tema vanemad on Z ja Y. Hageja elab koos emaga. 7. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Sellest tulenevalt ei pea hageja oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Hageja kulude suurus võib siiski teatud juhtudel oluline olla.
lõigete 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Kostja ei ole tõendanud, et tema 2-aastase lapse ema ei ole võimeline ennast üleval pidama. 12. Kohus arvestab elatise summa määramisel Riigikogus lugemisel olevat perekonnaseaduse muutmise eelnõud ja eelnõu seletuskirja, mille kohaselt väljamõistetava elatise summat ei seota tulevikus alampalgaga. Kuigi perekonnaseaduse muutmise seadust ei ole vastu võetud, saab seda otsuse tegemisel siiski juhiseks võtta. Eelnõus võetakse aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus s.o elatise baassumma 200 eurot ning juhul, kui vanem tasub elatist ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa 213 eurot kuus ühe lapse kohta. 13.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise väljamõistmisel ei oma tähtsust asjaolu, et enda väitel kostja ei tööta või teeb juhutöid. Kostja on kohustatud hagejale igal juhul ülalpidamise tagama. Kui kostja ei leia oma elukohariigis tööd, nagu kostja väitis ning nimelt see on takistuseks elatise tasumisel, siis tuleb kostjal minna tööle mõnda muusse riiki. Elatise summa määramisel omab tähtsust, et kostja ülalpidamisel on ka teine alaealine laps.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja on tõendanud, et on kostjalt tagasiulatuva elatise perioodil elatist nõudnud, hageja on esitanud 02.05.2019.a ja 25.08.2019.a sms-d, millest nähtub elatise nõudmine. 02.05.2019.a on kostja vastanud sms-ga, et paari kuu jooksul maksab kõik ära. Samuti on hageja tõendanud, et kostja oli teadlik elatise tasumise kohustusest. Kostja täitis elatise tasumise kohustust, tasudes vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele 150 eurot kuus ning viimase 150-eurose makse tegi kostja jaanuaris 2019.a. Hageja nõuab kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist perioodi 01.02.2019.a kuni 01.02.2020.a summas 3240 eurot ehk iga kuu eest 270 eurot.
Kohus määrab vastavalt hageja seadusliku esindaja taotlusele, et elatis tuleb tasuda ette iga kuu 5.kuupäevaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19. Hageja on palunud oma menetluskulud kostja kanda jätta. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi ligikaudu pooles ulatuses. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.