KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 14. detsember 2021 Kohtuasja number 1-17-8828 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Igor Komyagini (isikukood 3660933
) § 426 lg-le 3 I. Komyagini suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest ning saadab ta riigist välja. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- novembri 2021 määrusega I. Komyagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 6.
§ 426lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda Kar
S § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Samas ei mõjuta kriminaalmenetluse seadustiku osutatud säte vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut ning sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 426lg 3 võimaldab jätta Kar
S § 76 lg 5 teise lause järgsele kohustuslikule käitumiskontrollile allutamata sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Seega peab kohus esmajoones hindama KarS § 76 lg-s 4 sätestatud ennetähtaegse vabastamise eelduste täidetust ja alles seejärel aktualiseerub küsimus tema väljasaatmise kohta. Ettekirjutus isiku riigist väljasaatmiseks ei ole ka selline asjaolu, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust KarS § 76 lg 4 järgi. (vt nt Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 1-17-10108, p 27)
- KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on I. Komyagin puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega.
- On positiivne, et vangistuses on I. Komyagin käitunud probleemideta, ta on rahulik ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta töötab ja suhtub tööülesannetesse kohusetundlikult. Siiski ei kaalu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles I. Komyagini varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi.
- I. Komyaginit karistati grupis toime pandud röövimise, korduva kehalise väärkohtlemise ja raske eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise katse eest. Muu hulgas tunnistati ta süüdi koos oma vennaga kannatanu löömises, põhjustades kannatanule valu, alalõua murru, ninaluude murru ning kolju- ja näoluude hulgimurrud. Samuti tunnistati ta süüdi raske tervisekahjutuse tekitamise katses: ta lõi ühise alkoholitarbimise käigus korduvalt kannatanut noaga kaela- ja peapiirkonda, mille tagajärjel sai kannatanu lühiajalise tervisekahjustuse. Veel tunnistati ta süüdi kannatanu noaga kaelapiirkonda löömises, mille tagajärjel sai kannatanu kaelale pindmise vigastuse. Lisaks pani I. 2
(5)Komyagin koos oma vennaga toime röövimise: ühise alkoholitarvitamise käigus tekitasid nad kannatanule valu, näopiirkonna pindmised vigastused, alalõualuu nihkega murru ning võtsid kannatanult ära 40 eurot sularaha. Nende kuritegude asjaolud iseloomustavad I. Komyagini ääretut ükskõiksust kaaskodanike elusse, tervisesse ja turvatundesse. Järjestikune vägivallategude toimepanemine ning tegude mittetunnistamine tekitab kahtlusi I. Komyagini edasises õiguskuulekuses. Kohus ei pea praeguseks kantud karistuse pikkust selliseks, mis annaks alust järeldada, et I. Komyagin on oma hoiakuid ning suhtumist muutnud. Kohtu hinnangul säilib märkimisväärne risk, et I. Komyagin võib vabanemisel jätkata vägivallakuritegude toimepanemist.
- Tähelepanuta ei saa jätta, et I. Komyagin on pannud kuriteod toime alkoholijoobes ning iseloomustuse kohaselt on tema kuritegude soodusteguriks alkoholisõltuvus. I. Komyagin ise probleeme alkoholiga ei näe, kuigi tal on meditsiiniosakonna poolt diagnoositud alkoholisõltuvus. Sellest on tekkinud psühhiaatrilised probleemid ning I. Komyagin saab pidevalt ravi. Kuigi I. Komyagin on vangistusaja jooksul läbinud sõltuvuskäitumisega tegeleva sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning programmi tundides osales ta aktiivselt, on ametniku hinnangul tema motivatsioon alkoholist loobuda siiski vaid sõnaline. I. Komyagin ei näe seost alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise vahel. Ka kohtuistungil ei tunnistanud I. Komyagin alkoholisõltuvust, mis viitab, et ta ei ole motiveeritud probleemiga tegelema. See omakorda suurendab märkimisväärselt vabaduses uute kuritegude toimepanemise ohtu.
- I. Komyaginil puudub vabanemisel lähedaste toetus. Tema ema sõnul on tema suhted oma pojaga jahedad. Emal on poja ees hirm ning ta soovib vältida pojaga suhtlemist, sest I. Komyagin on olnud tema suhtes vägivaldne. I. Komyagini vend viibib vanglas, kandes karistust I. Komyaginiga koos toime pandud kuritegude eest. I. Komyagini suhted endise abikaasa ning tütrega on katkenud. Samuti puudub I. Komyaginil vabanemisjärgne töökoht. Vanglast vabanemisel lähedaste toetuse puudumine suurendab tõenäosust, et I. Komyagin võib vabaduses asuda taas kuritegelikule teele.
- Kokkuvõttes ei ole kohtul piisavat veendumust I. Komyagini edasises õiguskuulekuses ja seetõttu ei ole teda võimalik ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Kuna I. Komyagin ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused on täitmata, puudub kohtul menetluslik pädevus analüüsida I. Komyagini väljasaatmist. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Komyagini kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et I. Komyagini alkoholisõltuvuse mittetunnistamine võib olla seotud temal esinenud alkoholismist tekkinud psühhiaatriliste probleemidega. Ta küll ei tunnistanud alkoholisõltuvust, kuid selline suhtumine võib olla tingitud pidevast ravist, sest ta on vangistuses viibinud juba 3 aastat.
- Asja materjalidest nähtub, et I. Komyaginil on piisavalt tugev motivatsioon täita talle määratud kohustusi. Arvamus, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist, saab olla vaid oletuslik. I. Komyagin on küll kriminaalhooldusel kontrollnõudeid rikkunud, kuid nüüd on ta suuteline õiguskuulekalt elama. Iseloomustuse kohaselt tunnistab I. Komyagin, et tema põhiprobleemiks on sõltuvus, mis on diagnoositud ka vangla meditsiiniosakonna poolt. Varasemalt ei ole ta käitumiskontrolli ajal teinud üldkasulikku tööd, kuid nüüd, olles pikalt kandnud karistust, suudab ta kõik nõuded täita. 3
(5)- I. Komyagini poolt kohtuistungil öeldust nähtub, et tema 85-aastane ema vajab tema abi. Seega on tal olemas motivatsioon, et vabanemisel aidata oma eakat ema. Materjalide kohaselt kannatab I. Komyagin vaimuhaiguse all, kuid samas on märgitud, et tal ei esine probleemkäitumist. Iseloomustusest nähtub, et I. Komyagin suhtub tööülesannetesse kohusetundlikult, ta tunnistab alkoholi kuritarvitamist ja on valmis sellest loobuma. I. Komyaginil on head vabanemisjärgsed elutingimused ja motivatsioon vabanemiseks. Ta ei ole ühiskonnale niivõrd ohtlik nagu on prognoosinud kohus. Tema pikemaajaline vangistus ei ole vajalik, sest kõik, mis oli tal võimalik vangistuses olles läbida, on läbitud.
- Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt peavad liikmesriigid täitma Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust nr
(2003)22, mille kohaselt tuleb tingimisi enne tähtaega vabastamist võimaldada kõikidele vangidele, kes vastavad seadusekuulekate kodanike miinimumnõuetele. I. Komyagini puhul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, kuid sellele vaatamata jättis kohus ta vabastamata. KarS § 76 lg-t 4 ja Euroopa Nõukogu viidatud soovitust tuleb tõlgendada koostoimes nii, et formaalsete eelduste täitmisel tuleb isik enne tähtaega vabastada, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud, mis vabastamist ei võimalda. I. Komyagini puhul selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole. 18. Kohus on paisutatult hinnanud retsidiivsusriski tulenevalt I. Komyagini karistusandmetest ja teda iseloomustavatest andmetest. Karistusaja lõpuni on võimalik kohustada I. Komyaginit alkoholi mitte tarvitama ja läbima sotsiaalprogramm. 19. Kui süüdimõistetu on ära kandnud KarS § 76 või § 77 sätestatud karistusaja, võib täitmiskohtunik
§ 426lg 1 kohaselt vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist.
Riigikohtu lahendi 3-1-1-4-15 p 19.21 kohaselt on ennetähtaegne vabastamine reegel, mitte erand. Kui isik on käitunud õiguskuulekalt, puudub alus jätta teda tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest ilma. Taotluse mitte rahuldamine oleks õigustatud vaid siis, kui isikul on distsiplinaarkaristused, ta keeldus vanglas töö tegemisest, tal puudub elu- ja töökoht, ta ei soovi alluda käitumiskontrollile, pole motiveeritud senise eluviisi muutusele. I. Komyagini puhul on tegemist isikuga, kes saab pärast karistuse osalist ärakandmist olla õiguskuulekas kodanik. Ringkonnakohtu seisukoht
- I. Komyagin kannab vangistust muu hulgas tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Seega tuleb tema ennetähtaegse vabastamise formaalseid eelduseid kontrollida KarS § 76 lg 2 järgi.
- KarS § 76 lg 2 järgi saab tahtlikus esimese astme kuriteos süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega (p 1) või kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud (p 2). Kuna I. Komyagin on ära kandnud vähem kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast, siis tuleb tema ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste kontrollimisel lähtuda KarS § 76 lg 2 p-st
- I. Komyagin on kandnud ära vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, mis on rohkem kui neli kuud, ja ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Samas leiab ringkonnakohus, et sellega KarS § 76 lg 2 p 1 alusel vabastamise formaalsed eeldused veel ei piirdu, vaid elektroonilise valve kohaldamine peab olema isiku suhtes ka reaalselt võimalik. Selleks peab isikul olema esmalt kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. I. Komyagini puhul on see nõue formaalselt täidetud. Ta soovib asuda elama Jõhvi Kristliku Koguduse Uus Põlvkond rehabilitatsioonikeskusesse, mis asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas 4
(5)Sompa 36c. Rehabilitatsioonikeskuse juhataja on nõus I. Komyagini sinna elama asumisega koos elektroonilise valve kohaldamisega ning elupind vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise muudele tingimustele. Siiski ei ole elektroonilise valve reaalne kohaldamine I. Komyagini suhtes võimalik, kuna vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti ettekirjutusele saadetakse ta vanglast vabanemisel koheselt Venemaale. Nii ka ennetähtaegse vabastamise puhul – ja lisaks ei tohi ta viie aasta jooksul Schengeni alale naasta. Et väljasaatmine ja sellele järgnev sissesõidukeeld välistab I. Komyagini suhtes elektroonilise valve kohaldamise, ei saa tema ennetähtaegse vabastamise formaalseid eelduseid KarS § 76 lg 2 p 1 järgi täidetuks lugeda. 23. Tõsi,
§ 426
lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda ennetähtaegselt vabastatu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui isik saadetakse riigist välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei mõjuta selline võimalus siiski hinnangut ennetähtaegse vabastamise eelduste täidetusele. Ennetähtaegne vabastamine eeldab nii formaalsete kui materiaalsete eelduste täidetust. Alles siis, kui need eeldused on täidetud ja süüdimõistetu saab ennetähtaegselt vabastada, saab kohus asuda vaagima seda, kas loobuda süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest seoses tema riigist väljasaatmisega või mitte. Käitumiskontrolli kohaldamisest loobumine ei saa olla eeltingimuseks, millest võiks sõltuda vabastamise formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetus. Nii ei saa ka elektroonilise valve kohaldamisest loobumine olla eeltingimuseks, et lugeda vabastamise formaalseid eelduseid täidetuks. Kui seadusandja on pidanud vastuvõetavaks seda, et lühema karistusaja ärakandmise järel saab kinnipeetavat vabastada vaid elektroonilise valve kohaldamisega, aga riigist väljasaadetava isiku puhul ei saa sellist valvet kohaldada, siis järelikult ei saa sellise isiku ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg 2 p 1 (ja ka KarS § 76 lg 1 p 1) järgses olukorras üldse aktualiseeruda. Sellise isiku vabastamine on võimalik vaid KarS § 76 lg 2 p 2 (ja KarS § 76 lg 1 p 2) järgi, mil kohus võib pärast vabastamise formaalsete ja materiaalsete eelduste kaalumist otsustada, et loobub juba vabastamisele kuuluva isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest. 24. Eeltoodu tähendab, et maakohtu otsustus I. Komyagini vabastamata jätmise kohta oli iseenesest õige. Et aga ringkonnakohtu argumentatsioon erineb maakohtu omast olulises ulatuses, muudab ringkonnakohus maakohtu määruse põhiosa, asendades selle põhjendused
§ 390lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 alusel käesoleva määruse põhjendustega.
Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. 25. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 45 minutit. Selle eest soovib ta tasu 41 eurot, millele lisandub käibemaks 8,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
§ 187
lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu I. Komyaginilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)