MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel j

§ 252lg 7, § 207 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi Xile
2. novembril
3. a ettekirjutuse nr 1052236782 Eesti Vabariigist lahkumiseks ja kohaldas isiku suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale kuueks kuuks.
4. X esitas
5. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja palus peatada
6. novembri
7. a ettekirjutuse nr 1052236782 täitmine ehk keelata enda väljasaatmine. Alternatiivselt taotles kaebaja keelata lahkumisettekirjutuse sunniviisiline täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas. Kaebaja soovis, et oleks tagatud tema Eestis viibimise õigus kuni põhikaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni.
8. Tartu Halduskohus rahuldas
9. detsembri
10. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas PPA
11. novembri
12. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236782 sunniviisilise täitmise 30 päevaks.
13. Tartu Halduskohus võttis
14. detsembri
15. a määrusega menetlusse Xi kaebuse PPA
16. novembri
17. a lahkumisettekirjutuse nr 1052236782 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks.
18. Tartu Halduskohus tühistas
19. detsembri
20. a määrusega Tartu Halduskohtu
21. detsembri
22. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Halduskohus leidis, et PPA-le ja kohtule ei ole teada, kas kaebaja viibib jätkuvalt Eesti Vabariigis või mitte. PPA-l puudub info kaebaja piiriületuste kohta ja menetluses märgitud kontakttelefoni kaudu ei õnnestu kaebajaga suhelda. Kaebaja esindaja ei ole vastu võtnud
23. detsembri
24. a määrust ega teavitanud kohut, kas kaebaja leiab jätkuvalt, et temale tekivad raskesti kõrvaldatavad tagajärjed juhul, kui kohus esialgse õiguskaitse määruse tühistab. Kaebaja käesoleval ajal Eestis töötamine on ebaselge, kuna isik ei ole kättesaadav. Kaebaja ei ole kohtumenetluses osalenud ning tema esindaja viivitas kohtudokumentide vastuvõtmisega. PPA kinnitusel viibis kaebaja Eesti Vabariigis seadusliku aluseta alates
25. oktoobrist
26. PPA-le ei ole kaebaja olnud kättesaadav. Eelnevaid asjaolusid arvestades jääb mulje, et kaebaja hoiab menetlusest kõrvale. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta kohtumenetluses ka edaspidi kirjalike avalduste tegemisega ning ei pea selleks Eestis viibima. Kaebajal on volitatud esindaja. Kaebajal puudub praegu Eesti Vabariigis viibimiseks alus. Isiku õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike huvidega. Puudub vajadus kaitsta kaebajat kohtumenetluse ajal väljasaatmise eest. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kaebajale saaksid kaasneda tagajärjed, mille ärahoidmiseks oleks õigustatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Käesolev määrus jõustub teatavakstegemisel.
27. X esitas esindaja vahendusel Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu
28. detsembri
29. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuses leitakse, et kaebaja ei kujuta endast Eesti Vabariigile ohtu ja tema suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi. Kaebaja töötab ametlikult Poola ettevõttes, mis osutab Eestis ehitusteenust. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamist kuni põhikaebuse asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Haldusega ringkonnakohus ei kohustanud oma
30. detsembri
31. a määrustes kaebajat teatama, kas tema hinnangul tekivad talle raskesti kõrvaldatavad tagajärjed kui kohus esialgse õiguskaitse määruse tühistab. Nõustuda ei saa halduskohtu ennatliku seisukohaga, et kaebaja ei ole kättesaadav. Kaebaja pöördus kohtusse esindaja vahendusel ja kõik kontaktandmed edastati kohtule. Kaebaja lepingulise esindajaga ei ole ühendust võetud. Halduskohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei põhjendanud, mille alusel asus seisukohale, et kaebaja hoiab kohtumenetlusest eemale ning kaebaja ja tema esindaja ei ole näidanud üles huvi õiguskaitse jätkumisele. Kaebaja esindaja ei viivitanud kohtudokumentide vastuvõtmisega, vaid võttis need vastu esimesel tööpäeval pärast jõulupühi. Kaebaja kinnitab jätkuvat huvi esialgse õiguskaitse jätkumiseks. Halduskohtu hinnang, et kaebaja saab enda õigusi kaitsta ka siis, kui on Eesti Vabariigist lahkunud, on ennatlik ja ebaõige, kuna kaebaja eesmärk on seadustada enda Eesti Vabariigis viibimine ja töötamine. Kui kaebajat kohustatakse ettekirjutuse alusel Eesti Vabariigist lahkuma, kaob tal võimalus ja õigustatud huvi enda õiguste edasiseks kaitseks. Raskesti kõrvaldatav tagajärg ettekirjutuse sundtäitmisel on asjaolu, et kaebaja kaotab enda töökoha Poola ettevõttes, mis majandusseisu arvesse võttes on äärmisel raske.
32. PPA andis
33. jaanuaril 2021 Tartu Halduskohtule teada, et haldusasja nr 3-20-2396 juurde esitatud Ya volikirja näol võib olla tegemist võltsinguga. Tartu Halduskohus andis
34. jaanuari
35. a määrusega 15-päevase tähtaja Yale esitada kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2396 heaks. Samuti tuli Yal kohtule teatada kaebaja sidevahendite andmed. Tartu Ringkonnakohus teavitas
36. jaanuari
37. a kirjaga Ya, et kuna halduskohus kontrollib tema esindusõiguse olemasolu, lahendab ringkonnakohus halduskohtu
38. detsembri
39. a määruse peale esitatud määruskaebuse pärast Tartu Halduskohtu
40. jaanuari
41. a määrusega nõutud tõendite ja andmete esitamist. 2
42. Y teatas
43. veebruari
44. a e-kirjaga Tartu Halduskohtule, et tal ei ole õnnestunud saada klientidega kontakti, et kohtunõudele vastata. Tartu Halduskohus jättis
45. veebruari
46. a määrusega Xi kaebuse läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
47. Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu
48. detsembri
49. a määruse peale tuleb tagastada.
50. Käesolevas haldusasjas esitas kaebuse Tartu Halduskohtule ja kõik edasised menetlusdokumendid kaebaja Xi nimel tema lepinguline esindaja Y. Kaebuse lisana esitati volikiri, millega X volitas Ya esindama end tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja muudes asjades kõigis kohtu ja ametiasutustes kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sh sõlmima ettevõtte nimel kokkuleppeid menetluste lõpetamiseks kohtuväliselt. Volikirja kehtivuseks oli märgitud
51. detsember 2020 kuni volituse tagasivõtmiseni ja antud edasivolitamise õiguseta.
52. Tartu Halduskohtu
53. detsembri
54. a määruse peale esitas
55. jaanuaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse samuti Xi esindajana Y. Määruskaebusele ei olnud lisatud Ya esindusõigust tõendavaid dokumente.
56. PPA teatas
57. jaanuaril 2021 kohtule, et mitmes haldusasjas, s.h asjas nr 3-20-2396 esitatud volikirja näol võib olla tegemist võltsinguga, s.t Ya volikirjal olev allkiri ei vasta isiku poolt illegaalimenetluses antud ning ka isikute reisidokumendis olevale allkirjale. Tartu Halduskohus leidis käesoleva haldusasja
58. jaanuari
59. a määruses, et Yal ei ole võimalik kujunenud olukorras lubada menetluses kaebaja esindajana osaleda kohtule
60. detsembril 2020 esitatud volikirja alusel ja kohustas Ya esitama kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2396 heaks. Samuti tuli Yal kohtule teatada kaebaja sidevahendite andmed.
61. Kuna halduskohus oli alustanud Ya esindusõiguse kontrollimist, teavitas ringkonnakohus
62. jaanuari
63. a kirjaga Ya, et lahendab esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu
64. detsembri
65. a määruse peale pärast seda, kui Y on esitanud halduskohtu
66. jaanuari
67. a määrusega soovitud tõendid ja andmed kohtule.
68. Y vastas halduskohtule, et tal ei õnnestunud saada kontakti esindatavaga ning ei esitanud kohtule soovitud tõendeid esindusõiguse kinnituseks. 15.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 4 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu. Y ei ole haldusasjas nr 3-20-2396 haldus- ega ringkonnakohtule põhistanud ega kinnitanud oma esindusõiguse olemasolu. Seega on tõendamata, et Yal oli Xi nimel õigus esitada määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2020. a määruse tühistamiseks. 16. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt tagastab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30. detsembri 2020. a määruse peale

§ 187lg 3 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 3