Obsah (14)

§ 223§ 76§ 100§ 101§ 116§ 118§ 188§ 77§ 208§ 217§ 222§ 220§ 218§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 12. november 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-17132 T. E. h

§ 223

lg 2 järgi loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.

1. 03.11.2020 esitas hageja müügilepingust taganemise avalduse ja palus kostjal 7 päeva jooksul tagastada kauba eest tasutud 2 078.99 eurot. Kostja ei vastanud hagejale ega tagastanud raha. Kostja vastuväited
2. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja toob välja, et vaidlusaluse tõukeratta üleandmisel rõhutas kostja hagejale, et see konkreetne tõukeratas on kerge ja sobiv kuni 60-70 kg kaaluvate inimeste jaoks. Kuigi tehase poolt lubatud maksimaalne kandevõime on 100 kg, ei soovitanud kostja edasimüüjana seda konkreetset mudelit raskemale inimesele kui 80 kg. Hageja jäi enda soovile kindlaks. Pärast ostu sooritamist ja kostja klienditeenindaja poolt kauba lahti pakkimist ning kokkupanemist sai hageja kauba vastu võtta, üle vaadata ja proovisõidu teha. Hagejal ei olnud kauba osas ühtegi pretensiooni.
4. Hageja ei tõendanud asja müügilepingule mittevastavust. Rehvi purunemist ei saa lugeda müügilepingule mittevastavuseks. Rehv ei saa puruneda iseenesest, vaid asja kasutamise käigus ning see on kasutaja vastutus. Ka tõukeratta juhtraud oli korras. Kui seda jõuga edasi-tagasi jõnksutada, siis oli kuulda metalli naginat, kuid nagisevad sõlmed määriti ja nagin kadus. Sellegipoolest tegi kostja kõik endast oleneva, et hageja esitatud pretensioonid võimalikult kiiresti lahendada. Kostja pole kordagi asja parandamisest keeldunud. Kostja on omalt poolt teinud heas usus kõik endast oleneva, et hageja võimalikke ebamugavusi leevendada, teostades hageja nõutud remonttööd väljaspool tavajärjekorda, jätnud tööde eest arved esitamata ning saates tõukeratta hagejale kiirkulleriga koju ning teistkordsel remondil nii kodust remonti kui tagasi. Kostja esindaja on teinud hagejale ettepaneku tõukeratas uuesti remonti saata ja kinnitanud, et kui hageja väide selle puuduste osas vastab tõele, remondib kostja selle vea omal kulul.
5. Hageja poolt seati kostjale müügilepingust taganemise teatele vastamiseks põhjendamatult lühike aeg. Kostja sai hageja avalduse kätte ja vastas sellele esimesel võimalusel 17.11 suuliselt hagejaga telefonis vesteldes. Jutu käigus selgus mh, et hageja süüdistus kostja tekitatud tõukeratta läbisõidust 64 km ei vasta tõele ja tegemist oli aku tasemega. Kostja esindaja tegi hagejale ettepaneku tõukeratas tagasi osta. Hageja oli sellega nõus, kuid nõudis lisaks advokaadikulude ja kohtukulude hüvitamist summas 600 eurot. Asjaolusid arvestades ei saanud kostja aga sellega nõustuda.
6. Kostja vastas hageja avaldusele kirjalikult 19.11 ning tegi hagejale ettepaneku vaidlusaluse tõukeratta osas ekspertiis teostada ning vajadusel see remontida, lisaks kompensatsiooniks kiivri ning tõukerattale kinnitatava koti. Alternatiivselt tegi kostja ettepaneku vaidlusaluse tõukeratta osas ekspertiis teostada ning juhul, kui selgub, et tõukeratas on komplektne ning ilma hageja enda põhjustatud vigastusteta, tagastada hagejale ostusumma. Hagejale tehti ka ettepanek saata kuller kostja kulul hageja käes olevale tõukerattale järgi, et see uuesti remonti tuua. Hageja ei vastanud ühelegi kostja ettepanekule. Kostja jätkas katseid hagejaga suhtlemiseks ja saatis 20.11 hageja esindajale uue kompromissettepaneku ning 26.11 uue e-kirja, millele ei saanud vastust. Seega on 2 kostja teinud kõik endast oleneva, et hageja nõudmistele vastu tulla pärast müügilepingust loobumise teate saamist. Kohtu põhjendused
7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
10. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel

§ 76

lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 4 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt

§ 116

lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi või kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 116

lg 4 järgi ei ole üldjuhul lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti kohustust, mille täpne täitmine oli teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

§ 118

lg 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui tema poolt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

§ 188

lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed ja sisulised eeldused, mis tähendab, et vastaspoolele peab olema õigel ajal esitatud taganemise avaldus ning eksisteerib taganemist õigustav põhjus (RK 3-2-1-34-13, p 14). Formaalseks 3 eelduseks on õigel ajal ja nõuetekohase taganemise avalduse esitamine (samas, p 14). Lisaks lepingust taganemise materiaalsete alustele tuleb tõendada formaalsete eelduste täitmist. 13. Vaidlustamata asjaolud, mis on tõendatud ja millest kohus asja lahendamisel lähtub: • 15.10.2020 sõlmisid pooled elektritõukeratta Dualtron Spider ostu-müügilepingu • hageja tasus ostuhinna 2078.99 eurot • 22.10.2020 pöördus hageja kostja poole rehvi probleemiga • rehviremondi ja kiirkulleri kulu oli 42.99 eurot • 28.10.2020 saadeti hagejale kulleriga remonditud elektritõukeratas tagasi • 29.10.2020 saadeti elektritõukeratas remonti seoses juhtraua nagisemisega • 30.10.2020 tagastati elektritõukeratas hagejale • 31.10.2020 pöördus hageja kostja poole probleemiga, et tõukeratta rehv ei ole korras, sest ventiili ots käib vastu rattaraami • hageja esitas 03.11.2020 lepingust taganemise avalduse • kostja tegi hagejale 17.11.2020 ettepaneku elektritõukeratas remonti ja ekspertiisi saata 14.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Müügilepingu sisuks (

§ 208

lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab

§ 217

lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (

§ 217lg 2 p 1).

Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks õiguskaitsevahendiks

§ 222

lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada või asendada, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 15. Elektritõukeratta lepingutingimustele mittevastavust ostjale üleandmisel peab tõendama ostja ehk antud juhul hageja. Mõistlik aeg asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks algab ajast, kui müüja asja üle vaatas, või pidi üle vaatama, mõistlik aeg puuduse avastamise ja sellest teatamise vahel sõltub, kas tegemist on ilmse või varjatud puudusega. Hageja on esitanud kohtule lepingust taganemise avalduse, millest ei nähtu otseselt, millistele puudustele ta viitab. Konkreetseid puudusi ei ole hageja esile toonud ka hagiavalduses, vaid viidanud asjaolule, et elektritõukeratas ei olnud töökorras. Samas ei ole vaidluse all teostatud remonditööd ja asjaolu, et hageja esitatud tõenditest ei nähtu konkreetne tehniline viga, mis elektritõukerattal on, on kohus seisukohal lähtuvalt

§ 220lg 2, et ostja ei pea täpsemalt puudust kirjeldama.

Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.12.2020 määrusega ja kostja on vastuses esile toonud, et Voltride OÜ remontis tõukeratta purunenud rehvi ning kõrvaldas juhtraua nagina. Kohus määras asjas korraldava istungi 13.05.2021, et välja selgitada vaidlusalused asjaolud. Kohtuistungil kirjeldas hageja, et 19.10 2020 selgus, et müüja andis tühjade rehvidega tõukeratta, mille tulemusena oli tagumine rehv kohapealt ära liikunud ja sisemise rehvi ära lõhkunud. Hageja viis ratta kostja Tartu esindusse ning kolmapäevaks oli rehv vahetatud. Reedeks oli ka leistangi kriuksumine likvideeritud, kuid ratta õhukumm käis vastu porilauda ning spidomeetri näit oli 64/

1. Hageja 4 tõdes ka ise korraldaval istungil, et see näit oli hoopis aku täituvuse mõõdik ning leistangi krigisemine parandati ära. Hageja tõi kohtuistungil esile, et etteheidetav viga tõukeratta kvaliteedi osas on asjaolu, et ratas vibreerib. Seega lähtub kohus puuduse tuvastamisel sellest ja tegi ettepaneku esitada hagejal tõend ostu-müügi eseme tehnilise puuduse kohta. Hageja esitas Motors Baltic OÜ 13.05.2021 arvamuse, millest nähtuvalt on rehv valesti paigaldatud, kuivõrd on kasutatud vales mõõdus siseõhukummi, mis muudab välisrehvimantli profiili ja rehvi paiknemist veljel ebaühtlaseks. Kasutatud on mitte sobivat sisemist õhukummi, ventiiliposti asend ei sobi selle velje ja porilaua asendiga, on liiga pikk ja mitte sobiva nurga all. Kostja töötaja M. D. on samuti tõukeratta üle vaadanud 13.05.2021 ning täheldanud, et tõukerattal käib vastu porilauda tagumise rehvi ventiil ja tagumine rehv on 2-3 mm velje suhtes paigast ära. Kostja ei vaidlusta kirjeldatud puudusi rehvi osas, kui leiab, et antud puudus ei olnud ratta üleandmise hetkel, sest vajadus rehvi remondi järele tekkis hageja enda tegevuse tõttu tühja rehviga sõitmisel. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, sest see ei ole kooskõlas esitatud faktiliste asjaoludega ning kostja ei ole ka oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hageja pöördumise aeg kostja poole kinnitab probleeme tõukeratta rehviga ning asjaolu, et see ka vahetati hageja poolt, ei ole vaidluse all. Ebatõenäoline on olukord, et tühja rehviga sõita. Kostja väide, et see elektritõukeratas oli mõeldud üldse piiratud kaaluga kasutajale, ei ole lepingu tingimuseks seatud. Käesolevalt on asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud, et kostja remontis tõukeratta rehvi, kuid ebaõnnestunult. Kohtu arvates kinnitab seda hageja esitatud asjatundja arvamus, mis tagajärjed on rehvi vahetamisel. Kui kohtule on esitatud TsMS § 293 lg 2 kohaselt asjatundja arvamus (eriteadmistega isiku) ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Kostja väide, et tegemist on konkureeriva ettevõttega ei ole asjakohane, sest ka tema oma töötaja on hinnanud sisuliselt sama probleemi. Teiseks leiab kohus, et vastuväited nagu tekkinuks viga ratta ekspluatatsiooni käigus, ei ole tõendamist leidnud. See ei ole kooskõlas ajaga, mil hageja probleemi avastas ega läbitud kilometraažiga. Ostja ei saa taganeda, kui müüja on pakkunud parandamist (puuduse kõrvaldamist) mõistlikul viisil ja ostja on sellest keeldunud. Kohtule ei ole tõendeid esitatud, et peale kostja remonditöökoja oleks keegi teine rehviremondi teostanud. Seega loeb kohus kogumis tõendatuks, et rehvil oli ostu müügi lepingu sõlmimisel probleem, mis ebaõnnestunult remonditi.
2. Kohus asub seisukohale, et hageja on piisavalt tõendanud, et kostja on rikkunud müügilepingut. Käesolevas asjas on menetluses tarbijast ostja (hageja) nõue elektritõukerata müügilepingu tagasitäitmiseks ja müügilepingu rikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.

§ 217

lg 2 p 6 järgi tarbijalepingute puhul mõjutab müüja vastutust tarbija põhjendatud ootus müüdud asja kvaliteedi suhtes. Ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks on

§ 222

lõikes 1 tulenev lepingu täitmise nõue, st nõuda parandamist/asendamist, kui see on võimalik ja kui sellega ei põhjustata võrreldes muude õiguskaitsevahenditega müüjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades mh asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ja ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi ebamugavusteta mujalt. Tõendamist on leidnud lepingust taganemise formaalsed eeldused ning materiaalsed alused lepingust taganemiseks (

§ 118

lg, § 188 lg 2).

§ 223

lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

§ 116

lg 4 ette, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole üldjuhul lubatud.

§ 223

lg 3 järgi ei pea lõigetes 1 ja 2 juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks

§ -s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muuhulgas lepingust taganeda. Taganemise õiguse esmaseks eelduseks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (

§ 217

, 77) ja müüja vastutus selle eest (

§ 218

). Kohtu hinnangul taganes hageja õigustatult müügilepingust, andes eelnevalt müüjale võimaluse asja parandamise kaudu.

§ 223

lõigetest 1 ja 4 tulenevalt ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks § -s 114 nimetatud täiendavat tähtaega 5 ja võib mh lepingust taganeda, kui asja parandamine ebaõnnestub.

§ 217lg 1 kohaselt peab üleantav asi vastama lepingutingimustele.

Sama sätte lõike 2 punkti 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Asjas on tõendatud, et hageja suhtles alates 22.10. aktiivselt kostjaga remondi teemadel. Kostja ei ole tõendanud, et rehviremont teostati ratta kasutamise käigus tekkinud vea tõttu. TsMS § 5 lg 2 võimaldab kostjal ka oma vastuväiteid kinnitada TsMS § 229 kg 2 kirjeldatud tõenditega. Seega järeldab kohus, et asja läbivaatamise käigus on tuvastamist leidnud, et elektritõuke ratas ei vastanud riisiko ülemineku ajal lepingutingimustele ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest

§ 218

lõike 1 esimese lause alusel.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi või kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 116

lg 4 järgi ei ole üldjuhul lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti kohustust, mille täpne täitmine oli teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

§ 118

lg 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui tema poolt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

§ 188

lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Riigikohus on rõhutanud, et lepingust taganemiseks peab teine pool olema lepingulist kohustust oluliselt rikkunud (RK 3-2-1-31-08, p 14). Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed ja sisulised eeldused, mis tähendab, et vastaspoolele peab olema õigel ajal esitatud taganemise avaldus ning eksisteerib taganemist õigustav põhjus (RK 3-2-1-34-13, p 14). Formaalseks eelduseks on õigel ajal ja nõuetekohase taganemise avalduse esitamine (samas, p 14). Lisaks lepingust taganemise materiaalsete alustele tuleb tõendada formaalsete eelduste täitmist.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§ 100

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla 6 summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ei ole põhinõude osas viivise nõuet esitanud. Menetluskulud

1. Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
3. Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 250 eurot ja õigusabikulud summas 840 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
4. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
5. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi kokku 7 tundi tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta), kokku summas 840 eurot. Kohus leiab, et juristist lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Kohus peab põhjendatud tasu suuruseks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 7 tunni ulatuses ülepingutatud ega vasta töö mahule. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal hagiavalduse koostamine võtnud aega 2 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, leiab kohus, et selle koostamine ei saanud hageja esindajal aega võtta rohkem kui 1 tund. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt võttis hageja esindamine kohtuistungil ja selleks ettevalmistus aega 2 tundi. Arvestades kohtuistungi kestvust (alla 1h) ja vaidlus sisu, ei saanud kohtu hinnangul viidatud toimingute peale kuluda rohkem kui 1,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt võttis 04.06.2021 tõendi esitamine kohtule aega 1 tund. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Menetluskulude nimekirja kohaselt võttis hageja esindajal 19.09.2021 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine aega 2 tundi. Arvestades vaidluse ja menetlusdokumendi sisu ja mahtu, ei saanud kohtu hinnangul viidatud dokumendi koostamiseks kuluda rohkem kui 1 tund. Seega vähendab kohus hageja põhjendatud ajakulu 4 tunnile, s.o 400 eurot (4h x 100eur)
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulud on summas 650 eurot (riigilõiv 250 + põhjendatud õigusabikulud 400 eurot).
7. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 7