Obsah (8)

§ 423§ 424§ 663§ 428§ 657§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-1562 Kohtuasi AS Dot

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg 1 esimese lause kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna hageja on võtnud hagi osaliselt tagasi, s.o. osas, mis puudutab täiteasja nr 119/2017/167 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, siis jättis kohus selle nõude osas hagi

§ 423lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.

13. Maakohus leidis, et hageja ülejäänud nõude osas tuleb hagiavaldus jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus on 20.05.2020 määruses leidnud, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et tal oleks sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja välja toonud 4 muid asjaolusid, mis annaks hagejale õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 alusel. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal on õigus tagasi saada kohtutäiturile tasutud summa. Maakohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga ning leidis, et hagejal ei ole TMS § 222 alusel õigust sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist nõuda. TMS § 222 lg 1 alusel võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Riigikohus on 18.12.2019 kohtuotsusega tunnistanud kehtetuks hageja ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15.04.2016.a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu. Selle tulemusel kohustus hageja tasuma kohtutäiturile tehingu alusel saadu ehk 21 500 eurot. Hageja poolt välja toodud täiendavast seisukohast ei nähtu jätkuvalt, millisel õiguslikul alusel oleks hagejal õigus nimetatud summa tagasi saada. Maakohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul hageja poolt viidatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7, mille kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Hageja ei ole täitemenetluses pantijaks. Hageja pidi tasuma kohtutäiturile 21 500 eurot jõustunud kohtuotsuse alusel, millega kohus hageja ja võlgniku vahelise tehingu kehtetuks tunnistas. Seega ei ole hagejal kohtu hinnangul käesoleval juhul täiteasjades 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistavat õigust. Kostjad I, II ja III on antud juhul õigesti välja toonud, et TMS § 222 ei anna muule isikule õiguslikku alust esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hageja nõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagiavaldus tuleb jätta

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUS

1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
2. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määrust täies ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjate I-III õigus tunnistada kehtetuks hageja ja kostja IV vahel 15.04.2016 sõlmitud traktori müügileping, tekkis ebaõigetel alustel. Tegelikkuses kostjatel I-III puuduvad kehtivad täitedokumendid ning seega puuduvad sissenõudjatel nõuded kostja IV vastu. Olukorras, kus täiteasjad tunnistatakse sundtäitmise osas lubamatuks, ei või kolmandatelt isikutelt nõuda ka selle täitmiseks vahendeid. Seega vaidlusaluste täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel ei peaks hageja ka Riigikohtu 18.12.2019 kohtuotsust täitma. Hageja möönab, et seadusandlus ei reguleeri otse ega anna kolmandale isikule õiguslikku alust esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kolmandal isikul on õigus esitada vastuväiteid tehingust tuleneva täitmise suhtes, kui tegemist on kolmandast isikust käendajaga (VÕS § 149) või pantijaga (AÕS § 279 lg 7), ehk isikutega kes vastutavad võlgniku eest. Käesoleval juhul on tegemist analoogse olukorraga, kuna kolmanda isiku kohustused tekkisid läbi ebaehtsate täitedokumentide.
3. Olukorras kus sissenõudjate seaduslik esindaja ja otsene kasusaaja, on võlgniku osaniku seaduslik esindaja ja otsene kasusaaja, ja vaidlustatakse täitemenetluse raames võlgniku tehinguid, peaks olema kolmandal isikul, kellesse puutuvat tehingut vaidlustatakse, õigus täitemenetluse sundtäitmist hageda. MENETLUSE EDASINE KÄIK
4. Kostja I määruskaebusele seisukohta ei esitanud. 5
5. Kostjad II-III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 20. Ringkonnakohus leiab, et seoses kostja IV lõppemisega üldõigusjärgluseta, tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles hagi kostja IV suhtes jäi läbi vaatamata. Hageja hagis kostja IV vastu tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada (

§ 428lg 1 p 5, § 431 lg 2).

Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 21. Maakohus on õigesti pidanud hageja nõuet täitemenetluste nr 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 osas

§ 423lg 2 p 2 alusel perspektiivituks.

TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi lõike 3 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Riigikohus on 19.02.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-4765 selgitanud, et TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse. Hageja leiab, et täitedokumentideks olevad notariaalsed lepingud on fiktiivsed. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 222 lg 1 annab kolmandale isikule täitemenetlusse sekkumise õiguse üksnes juhul, kui tal on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus. Hageja esitatud asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Riigikohtu 18.12.2019 otsusega tsiviilasjas 2-17-14925 tunnistati kehtetuks hageja ja kostja IV vahel 15.04.2016 sõlmitud traktori müügileping ja hagejalt mõisteti kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks välja 21 500 eurot ja kohustati see summa andma kohtutäituri käsutusse. Ühtlasi kohustati hagejat tasuma hüvitiselt viivist alates otsuse jõustumisest. Hagis esitatud asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur Kaire Põlts täiteasjas 025/2017/3810 hagejalt väljamõistetud hüvitise 21 500 eurot koos viivistega ning hageja on nimetatud summa kohtutäiturile ka tasunud. Seega on hageja tasunud nimetatud rahasumma jõustunud kohtuotsuse alusel. Kuna hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on kohtuotsuse alusel tasutud raha tagasi saada, siis sisuliselt soovib hageja käesoleva hagiga täitemenetluses kolmanda isikuna vaidlustada jõustunud kohtuotsusest tulenevat raha tasumise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna TMS § 222 lg 1 sellist võimalust. Samuti ei tule sellist võimalust TMS § 222 lõikest 1 ka koostoimes hageja viidatud AÕS § 279 lõikega 7 ja VÕS §-iga 149. Kuna hagejal puudub sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, siis leidis maakohus täitemenetluste nr 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 osas põhjendatult, et hageja nõudega ei ole võimalik soovitatud eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. 22. Hageja on palunud maakohtu määruse tühistada ja on märkinud, et vaidlustab määruse täies ulatuses. Samas ei ole hageja põhjendanud, kuidas on maakohus rikkunud tema õigusi, kui 6 jättis hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 119/2017/167. Kuna hageja võttis selles osas nõude tagasi, siis jättis maakohus põhjendatult ka selles osas hagi läbi vaatamata. 23. Äriregistri andmetest nähtuvalt on kostja IV äriregistrist kustutatud 22.12.2020 ajutisest haldurist likvideerija avalduse ja Harju Maakohtu 22.08.2017 määruse alusel (tsiviilasi 217-2392).

§ 428

lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Riigikohtu 26.01.2006 määrusest tsiviilasjas 3-2-1-162-05 (p 13) tuleneb, et selles sättes on silmas peetud üldõigusjärgluse puudumist. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et eraõiguslik juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega ning kui kustutamine ei ole registrist nähtuvalt seotud isikute ühinemise või jagunemisega, on lõppemine toimunud õigusjärgluseta (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 941). Äriregistris kohaselt on kustutamise aluseks ajutisest haldurist likvideerija avaldus ja Harju Maakohtu 22.08.2017 määrus, millega lõpetati pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Eelnevast tulenevalt tuleb menetlus kostja IV suhtes lõpetada. 24.

§ 171lg 1 alusel jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses.

1. Kostjad I-III on esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetluses kantud kulude kohta nimekirja, mille kohaselt on toimingud ja kulud järgmised: - maakohtu 14.10.2020 määrusega tutvumine, analüüs ja kliendile seisukoha esitamine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot); - 30.10.2020 määruskaebusega tutvumine, analüüs ja kliendile seisukoha esitamine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot); - 04.11.2020 ja 09.11.2020 kohtunõuetega tutvumine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot); - vastuse koostamine kohtunõudele 0,75 tundi (0,75*100=75 eurot); - 17.02.2021 kohtunõudele vastamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot).
2. Kostjatetele I-III on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot, kokku 275 eurot 2,75 tunni eest. Kostjad I-III on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Hageja ei ole kostjate I-III menetluskuludele seisukohta esitanud.
3. Ringkonnakohus leiab, et kostjate poolt märgitud ulatuses on põhjendatud esindajakulu maakohtu määrusega tutvumisele, määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kohtunõudele (määruskaebuse vastuse koostamine). 04.11.2020 ja 09.11.2020 kohtunõudega tutvumisele kulunud aeg (0,5 tundi) on kolleegiumi arvates liialdatud, kuna 04.11.2020 e-kirjas paluti kostjate esindajal esitada määruskaebusele vastus ja 09.11.2020 e-kiri oli vastuse nõude meeldetuletus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nende toimingute põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 0,1 tundi. Samuti ei saa põhjendatuks pidada menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu 0,5 tundi, kuna olulises osas sisaldas nimekiri maakohtu menetluskulusid. Ringkonnakohus nõudis määruskaebusega seotud menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 0,3 tundi. Seega on põhjendatud menetluskulud kokku 2,15 tundi. Sealjuures tuleb arvestada, et määruskaebuse vastusest nähtuvalt oli määruskaebuse vastus (ajakulu 0,75 tundi) esitatud kostjate II ja III nimel, mitte aga kostja 7 I nimel. Tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb hagejalt kostjate I-III kasuks solidaarselt välja mõista esindajakulu 1,4 tunni eest summas 140 eurot ja täiendavalt kostjate II ja III kasuks solidaarselt esindajakulu 0,75 tunni eest (vastuse koostamine määruskaebusele) summas 75 eurot. Lisaks tuleb

§ 177lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm 8