KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 8. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16507 Tsiviilasi Pikk 5 Kinnisvar

) § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrates menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks poolte menetluskulude nimekirjad.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega kolmandate isikute menetluskuludele. Asjas ei tuvastatud, et kolmandad isikud vastutavad korteriomandi kahjustamise eest. Kirjalike seisukohtade esitamata jätmine ei tähenda, et kulud pole üldse hüvitatavad. Ilmselgelt oli kolmandatel isikutel vaja asjaga tutvuda. Materjalide hulka arvates oli see ajamahukas. Samuti on põhjendatu kulu istungiks ettevalmistumine ning kliendiga enne istungit asja arutamine ja kliendi teavitamine. Kohus rahuldas taotluse kogu ulatuses.
2. Kohus kontrollis hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele ning lähtus iga toimingu vajalikkusest ja põhjendatud ulatusest. Kokku on kostja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 17 t 25 min. Arvestades tunnihinda 165 eurot kuni
3. jaanuarini 2018 ja 175 eurot alates
4. veebruarist 2018 on põhjendatud õigusabikulu maakohtu menetluses 5839,17 eurot. Ringkonnakohtus oli põhjendatud ajakulu 11 t 45 min. Tunnihinnast 175 eurot lähtudes on vastav kulu 2056,25 eurot. Kokku on põhjendatud õigusabikulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 7895,42 eurot (= 5839,17 + 2056,25).
5. Kohus ei nõustunud hagejaga, et vandetõlgi tõlge polnud vajalik. Hageja ei põhjendanud, milline olnuks alternatiivne tõlkekulu. Kostja tõlkekulu on põhjendatud kogu ulatuses, st summas 49 eurot. Koos tõlkekuludega on kostja põhjendatud menetluskulu 7944,42 eurot (= 7895,42 + 49). Vastavalt menetluskulude jaotusele peab hageja selle summa hüvitama. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
6. Hageja esitas
7. juulil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldati 1000 eurot ületavas summas ja kolmandate isikute taotlus rahuldati. Samuti vaidlustab hageja kohtumääruse selle täitmise korra kindlaksmääramise osas. Hageja palub uue määruse tegemist, millega kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määratakse 1000 eurot ja kolmandate isikute menetluskulude rahaliseks suuruseks määratakse 0 eurot. Kui ringkonnakohus peaks siiski määrama kolmandate isikute menetluskulude rahalise suuruse, siis palub hageja jätta selle täitmise korra kindlaks määramata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. - - maakohus kohaldas vääralt

§ 175lg 1 ja ületas diskretsiooni piire.

Vaidlustatud kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks lähtunud tavapäraselt vajalikust ajakulust ning menetlusdokumentide sisust, mh kas kostja panustas vaidluse ökonoomsesse lahendusse; kohus ei ole arvestanud Riigikohtu seisukohaga, et advokaadi ja kliendi suhtluse kulu ei pea vastaspool hüvitama; kohus määras ebaõigesti kolmandate isikute menetluskulude rahalise suuruse ja kohtulahendi täitmise korra.

1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja seisukohtade esitamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud toetasid kostja seisukohta. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
2. augustil
3. 3

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. 15. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus kostja ja kolmandate isikute vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb neile osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Tervikuna vastab nii kostjale kui ka kolmandatele isikutele hüvitatav kulu kohtuasja mahule ja keerukusele.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus ei arvestanud Riigikohtu seisukohaga advokaadi ja kliendi suhtluse kulu hüvitatavuse kohta, Vaidlustatud määrusest nähtub, et kohus viitas Riigikohtu praktikale seoses kliendisuhtluse kuluga ega lugenud neid kulusid põhjendatuks. Ringkonnakohus märgib, et mõistlikus ulatuses on kliendisuhtluse kulu siiski põhjendatud (vt viimaste aastate praktikast nt Riigikohtu
3. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.5;
4. detsembri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 25 teine lõik). Maakohus arvestas hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele. Kohus hindas kulude ulatust põhjalikult ja leidis mitme kirje osas, et kostja õigusabi ajakulu on põhjendatud üksnes osaliselt. Alusetu on hageja seisukoht, et ta ei pea hüvitama kostjale hageja poolt esitatud dokumentidega tutvumise kulu, mille kohta ei ole kohus hagejalt vastust küsinud. Maakohus on õigesti leidnud, et vastaspoole esitatud seisukoha ja tõenditega tutvumine on põhjendatud menetluskulu ka juhul, kui kohus selle seisukoha suhtes arvamust ei küsi.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et kolmandate isikute menetluskulu on põhjendatud ja kolmandatel isikutel oli vajalik tutvuda kogu tsiviilasja materjalidega ning valmistuda istungiks. Arvestades kohtuasjas esitatud dokumentide hulka, oli see ajamahukas.
6. Iseseisva nõudeta kolmandad isikud esitasid taotluse kohtule, et menetluskulude summa tuleb kanda H pangakontole. Kui kohtule esitatakse taotlus, et isiku kasuks väljamõistetav rahasumma tuleb kanda muu isiku pangakontole, siis on see lahendi täitmise korra kindlaksmääramise taotlus

§ 445lg 1 esimese lause tähenduses ja põhimõtteliselt lubatav (Riigikohtu 27.

mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 16.4). Maakohus ei rikkunud menetlusnorme kõnealuse taotluse rahuldamisel. Seetõttu pole kaebuse lahendamisel tähtsust kaebusele lisatud täitetoimingu teatel ja ringkonnakohus jätab

§ 238lg 1 esimese lause alusel selle vastu võtmata.

19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata ja käesolevas asjas ei ole kostja ega kolmandad isikud ka hüvitamist palunud. 20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4