Obsah (5)

§ 111§ 96§ 100§ 99§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-15641 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi E. I. ja D. Z. hagi A. I.i vastu ela

§ 111lg 2 2.

lausele kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. D. Z. toob hagiavalduses välja lapse igakuised minimaalsed kulud (I kd tl 33-34) Kuivõrd lapsel on atoopiline dermatiit, tekib tal mõnedest toiduainetest reaktsioon, mistõttu ei saa kõike süüa. Seega tuleb osta spetsiaalseid lastetoite. Oktoobrikuus oli laps haige. Tema ravimiseks kulus hageja seaduslikul esindajal täiendavalt vahendeid (220, 44 eurot, I kd tl 34-35) Oktoobrikuus näiteks kulus lapsele riiete, jalanõude soetamiseks ning mänguasjadele kokku 303,74 eurot. laps käib beebikoolis (40 eurot kuus) ja huviringis Karapuz (20 eurot kuus). Oktoobrikuus kulus lapsele kokku 1075, 14 eurot. see summa ei sisalda kommunaalmakseid ega hügieenivahendeid. Hageja soovib A. I.ilt 537 euro väljamõistmist. Kuivõrd A. I. maksis oktoobris elatist 292 eurot, siis tuleb juurde maksta 245 eurot. Hagejad paluvad A. I.ilt välja mõista: Ajavahemiku 01.06.2021-30.09.2021.a. eest seaduses sätestatud miinimumelatise kuus (292 eurot) ning alates 01.11.2021 igakuiselt 584 eurot kuni E. I. kolme aastaseks saamiseni, edasi miinimummääras; Oktoobri 2021.a. eest välja mõista A. I.ilt E. I. kasuks 245 eurot; Alates 01.11.2021.a. D. Z. kasuks 292 eurot kuus kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (so kuni xxx.a.)

1. Hageja seaduslik esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega. 2 D. Z. selgitab, et oma vanemate suvilasse läks ta lapsega 01.06.2021.a. Oma kulud maksis ta seal täielikult ise (korter, laps, toit, auto, elekter, küttepuud ja gaasiballoon). A. I. elas oma korteris ning ostis toitu endale ja oma pojale, maksis oma korteri eest, kus ta ise sees elas (vahepeal koos pojaga). Seega ei saa öelda, et tegemist oli ühise eelarve ja majapidamisega, kuna kumbki tasus oma kulud ise. A. ise kinnitab, et suveperioodil elas eraldi ja ei olnud lapsega koos. Seega hoolitses tütre eest ema. Isa käis tütart vaatamas kord nädalas või veel harvem. Seega kostja väide, et terve suve andis süüa nii tütrele kui tema emale, ei vasta tõele, sest teda lihtsalt polnud E. ja D. juures. Kuivõrd A. elas eraldi, ei tekkinud tal kulu ka kommunaalteenuste eest lapse ja lapse ema osas. D. palus korduvalt A.ilt raha lapsele asjade ostmiseks, kuid viimane keeldus. A. kirjutas, et kulutas remondile 1400 eurot, D. Z. soetas suurema korteri veebruaris 2021,a selleks et nii E.l kui A.i pojal oleksid oma toad ja et pere saaks kolida suuremasse korterisse. A. lubas remondiga aidata ja tõepoolest algul ka aitas, kuid vahendid andis selleks D. ja tasus A.ile sularahas. D. Z. palub arvestada ka sellega, et kolides välja A.i korterist, sai ta teada et kostjal on suhe teise naisega, mistõttu ei saa kindel olla et kostja tasus raha lapsele ja D.le mitte armukesele ja mõne teise korteri remondiks. D. Z. ei nõua elatist selle aja eest, mil ta lapsega koos A.iga elas, vaid aja eest, mil elatakse A.iga lahus ja mis ajast isa lapsega koos ei elanud Elatise väljamõistmisel palub hageja seaduslik esindaja arvestada kostja keskmise sissetulekuga, mitte lepingujärgse töötasuga. Pangakonto väljavõttest on selgelt näha, et igakuine sissetulek on suurem kui lepingujärgne töötasu. D. Z. palub elatise välja mõista lapse ja enda ülalpidamiseks, mitte selleks et kostjat kahjustada. Seaduse järgi peab lapse isa ema ülal pidama kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni Alates oktoobrikuu algusest ei ole lapse isa oma last kordagi näinud. Kostja märgib, et laps võiks minna juba lastaeda, D. Z. seda ei arva, sest esiteks isa ei tunne last ega tea lapse seisundit / tervist. Enaimik lapsi läheb lasteaeda 2-3 aastaselt. Lastepsühholoogide arvates hakkab laps umbes kolmeaastaselt oma ellu teisi lapsi ja suhtlust nendega vajama. Kolmeaastane lapsepuhkus on just ette nähtud selleks, et laps saaks peres olla, areneda, omandada esialgsed oskused nt eneseteenindamisel ning lihtsama kõne. Atoopilise dermatiidi tõttu ei saa laps päris kõike süüa, mida lasteaias pakutakse. Esialgu veel laps ise ei söö ning potil ei käi. Laps on arglik ning sõltub emast. D. Z. leiab, et enne 2,5 aastaseks saamist ei ole lapsele hea lasteaeda minna ning emal peab olema see võimalus lapsega kodus olla. Lisaks sellele haigestuvad väikelapsed lasteaias tihti. Lapsel on ka praegu stress perekonna lagunemise ja kolimise tõttu, mistõttu ei ole ta hetkel valmis lasteaeda minema. A. väidab, et tal ei jätku vahendeid ka lapse ema ülalpidamiseks, kuid samas ise pakkus kompromissina D. Z.le 200 eurot lisaks lapse 292 eurole. D. Z. töö spetsiifika ei võimalda kodus kaugtööd teha nagu väidab kostja. D.l tuleb igapäevaselt suhelda teiste osakondade töötajatega ning palju küsimusi lahendada kohapeal. Tihti tuleb sõita ehitusobjektidele. Isegi kui kodukontor oleks võimalik kuidas kujutab lapse isa teha tööd ja üheaegselt hoolitseda 1,5 aastase lapse eest? A. ise töötab vahetustega graafiku alusel ning nädalavahetused ei ole alati puhkepäevad, lisaks käib ta kolledžis. Kuidas saaks ta olla siis nädalavahetustel lapsega? KOSTJA VASTUVÄITED
2. A. I. hagi ei nõustu haginõudega ning peab seda ülepaisutatuks. A. I. oli suhtes D. Z.ga kuni 05.10.2021.a., enne seda oli pere eelarve ühine ja vahendeid kasutati kõigi pereliikmete peale. 3 D. Z. märgib, et 01.06.201-09.2021.a. ei hoolitsenud A. I. lapse eest ega ei ostnud lapsele midagi. Eeltoodud väide ei vasta tõele. Kuna D. Z. elas Toilas suvilas, ei olnud kostjal võimalik iga päev lapsega koos olla, kuid A. andis sel ajal nii lapsele kui D. Z.le süüa ja mähkmeid, A. tegi ka D. korteris remonti, millele kulus A. I.il ca 14090 eurot. D. Z. väidab, et soetas enda vahenditest lapsele kõik vajaliku. Ka see väide ei vasta tõele, kuna kõik asjad on ostetud 2020.a. arvelt, sünnitoetused E.le, annetatud raha. D. Z. ei märkinud ka seda, et kostja tasus kommunaalkulud, ostis süüa nii D.le kui E.le. A. I. töötab xxx ning kuupalk on 1110 eurot. Kuivõrd kostja töötab 12 tunnistes vahetustes ning teeb ka ületunde, on kuupalk tegelikult suurem kui lepingus kirjas. A. I.il on veel teine laps teisest abielust, poeg N. I., kellele kostja maksab elatist 262 eurot kuus (tsiviilasi 2-20-1617) A. I. leiab, et D. Z. peaks oma elukorralduse ümber vaatama ja mitte 3 aastat lapsehoolduspuhkusel istuma kuna rahaline olukord ei võimalda A. I.il ülal pidada kaht alaealist last ning maksta lisaks ülalpidamist ka D. Z.le. E. I. saab
3. novembril 1 aasta 6 kuu vanuseks ning saab lasteaias käia. Laps on terve ning tema areng vastab sellele, et laps saab lasteaeda minna, kuid lapse ema ei taha teda sinna panna ja otsib vabandusi A. I. leiab, et D. Z. soovib oma arusaamatute tõekspidamiste tõttu seada ohtu E., N. ja A. I.i rahalise toimetuleku. Vastusele lisatud tõenditest nähtub, et kostja keskmine sissetulek on 1319 eurot kuus ning lastele ja kommunaalmaksetele kulub igakuiselt ca 880 eurot, sellele lisanduvad toidukulud. Nõude rahuldamisel hagiavalduses soovitud elatuses ei jää kostjal vahendeid enda toitmiseks ja kommunaalmakseteks. Kostja lisab, et D. Z. töö iseloom võimaldab tal ka kodus tööd teha (kaugtööd), selleks saaks D. soovi korra tööandjaga kokku leppida. A. I. on valmis E. enda juurde nädalavahetuseks võtma, et D. saaks tööd teha. A. I. on valmis oma tütrele elatist maksma 292 eurot kuus, kuid D. ülalpidamiseks elatise nõue on põhjendamatu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et E. I. ja D. Z. hagi on põhjendatud osaliselt.
5. Hagejad nõuavad hagiavalduses A. I.ilt elatise väljamõistmist nii lapse E. I. kui vanema D. Z. kasuks /ülalpidamiseks. 06.05.2020.a. sündinud E. I. on D. Z. ja A. I.i tütar (I kd tl 89, 91).
6. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. 4 Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 2021.a 584 eurot, elatise miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15). Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (välja arvatud oktoober 2021), ei ole laste vajaduste / kulutuste tõendamine vajalik. 8.

§ 111lg 2 2.

lause kohaselt on lapse isa kohustatud lapse emale ülalpidamist andma kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes. Riigikohus on selgitanud, et lapse isal tekib lapse ema ülalpidamiskohustus kui ema ei suuda end sel ajal ise ülal pidada. Sel juhul tuleb tuvastada kas ja millises ulatuses vajab lapse ema abi. Selleks tuleb hinnata, millised on lapse ema põhjendatud kulutused nimetatud ajavahemikul ning millise osa neist kulutustest saab katta lapse ema enda sissetulekust, sh makstud riiklike ja kohalike hüvitiste hüvitiste ja toetuste arvel. Kui lapse ema tavapäraste kulutuste katmiseks piisab tema käsutuses olevatest vahenditest, ei vaja lapse ema abi ning tal ei ole õigust saada lapse isalt elatist. Kui lapse ema oma vahenditest ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks, peab lapse isa pidama lapse ema ülal osas, milles lapse ema ise ei ole suuteline oma vajadusi rahuldama. Lapse ema ülalpidamise kohustuse ulatuse saab määrata arvestades lapse ema tavapärase elulaadi kohaseid vajadusi. Lapse ema ülalpidamine ei hõlma sündinud lapse vajadusi (vt Riigikohtu 05.03.2014.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-198-13, p 11, 16, 18) Viidatud lahendis nendib Riigikohus, et kuigi

§-s 111 sätestatud ülalpidamiskohustuste kohta ei ole perekonnaseaduses otseselt sätestatud ülalpidamiskohustuse ulatust, ülalpidamise andmise viisi ega muid olulisi ülalpidamiskohustust ja selle täitmist puudutavaid küsimusi, ei vasta nende küsimuste reguleerimata jätmine perekonnaseaduse mõttele ega eesmärgile. Sätete puudumise tõttu saab kohaldada

§-s 111 sätestatud ülalpidamiskohustusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 mõttes lähedase õigussuhtena sugulaste ülalpidamist reguleerivaid sätteid niivõrd, kuivõrd need vastavad

§-s 111 sätestatud ülalpidamiskohustuse mõttele (p 17). Kohus lähtub D. Z. elatise nõude lahendamisel

§ 99lg 1.

1. Hageja seaduslikule esindaja sai sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist kuni oktoober 2021 (II kd tl 11) Alates novembrist 2021.a. laekub D. Z.le üksnes lapsetoetus 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt on ilmselge, et kuivõrd D. Z.l sissetulek puudub, ei saa ta täita ülalpidamiskohustust lapse ees ega ülal pidada iseennast kuivõrd hoolitseb lapse eest. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles, et D. Z.l tuleks minna tööle ning viia laps lasteaeda. Kohus nõustub, et seda, kas laps on valmis lasteaeda minema või mitte, hindab ja otsustab temaga koos elav vanem, kes tunneb lapse tervislikku seisundit, teab tema omandatud oskusi (ise süüa, potil käia, riidesse panna jne). 5 Väita, et kui lapse arengutase võimaldab, tuleks 1,6 aastane laps igal juhul asteaeda panna, ei ole lapse huve arvestav. Sellised otsustused tuleb lapsega koos elaval vanemal teha nii olemasolevat majanduslikku olukorda kui ennekõike lapse huve silmas pidades. Arvestada tuleb igal juhul ka sellega, et esimestel aastatel haigestuvad väikelapsed lasteaias väga tihti, mis tähendab, et vanemal tuleb viibida tihti ka hoolduslehel. Sellisel juhul muutub aga tööülesannete täitmine keeruliseks. Väikelapse varakult lasteaeda viimisel tuleb arvestada ka lapsehoidja palkamise vajaduse tekkimise võimalusega (kui ei ole mittetöötavaid vanavanemaid). Ka siinkohal tuleb arvestada varaliste võimalustega. Kostja väide, et D. Z. võiks kasutada võimalust teha kaugtööd, on kohtu hinnangul alusetu. Kaugtöö tegemine 1,6 aastase lapse kõrvalt on oluliselt keerulisem kui nt kaugtöö tegemine 6kuise lapse kõrvalt, kes veel ei kõnni.
2. Hagejad paluvad A. I.ilt välja mõista: Ajavahemiku 01.06.2021-30.09.2021.a. eest seaduses sätestatud miinimumelatise kuus (292 eurot) ning alates 01.11.2021 igakuiselt 584 eurot kuni lapse kolme aastaseks saamiseni; Oktoobri 2021.a. eest välja mõista A. I.ilt E. I. kasuks 245 eurot; Alates 01.11.2021.a. D. Z. kasuks 292 eurot kuus kuni lapse kolme aastaseks saamiseni (so kuni xxx.a.)
3. Perioodi 01.juuni 2021 - 01.september 2021 eest jätab kohus nõude rahuldamata. Esmalt ei ole kohtu hinnangul millegagi tõendatud, et selle ajavahemiku eest oleks hagejad elatist A. I.ilt nõudnud. Hagejate esitatud tõenditest (konto väljavõte II kd tl 22-28) tulenevalt on näha, et hageja viibis vahemikus juuni-september 2021 Toilas (ostud Toilas), mis ühtib tema väidetega selles, et elas lapsega kostjast eraldi, kuid ainuüksi Toilas ja eraldi elamise fakt ei tõenda seda, kuidas oli sel ajal korraldatud poolte majapidamine ja ülalpidamine. Kostja väited remondi tegemise kohta hagejale kuuluvas korteris (remondikulu 1400 eurot) ei ole millegagi tõendatud. Kostja konto väljavõttelt (I kd 65-70) nähtub küll ehitusmaterjali ostmine, kuid see ei tõenda milleks ja millise korteri remondiks vahendeid kasutati. Hageja on esitanud tabeli ja ostutšekid (I kd tl 32-36, 37-48) selle kohta, et lapse kulud olid oktoobrikuus väidetavalt 1075,14 eurot (I kd tl 35), millest poolt ehk 537 eurot tuleks tasuda /hüvitada kostjal. Kohus ei nõustu sellega. Kohus nõustub, et kui laps oli oktoobris haige, olid tema ravikulud sel perioodil ilmselgelt vajalikud ja põhjendatud. Küll aga ei saa vajalikuks ja põhjendatuks pidada muude kulude loetelu selles kuus. Isegi kui mõni kuu kulub lapsele soetatud asjadele rohkem kui teine kuu, ei tähenda see seda, et justkui iga kuu tuleks tasuda elatist miinimummääras + lisandub veel kulu muude ostude eest. Hooajariideid ei ole vaja lapsele osta iga kuu, mis tähendab seda, et kui oktoobrikuus olid kulud suuremad, siis teistes muudes jälle väiksemad. Vanem saab oste tehes arvestada, kui palju kuus on mõistlik ostudele kulutada. Vaidlust ei ole selles, et oktoobris 2021 tasus kostja lapse ülalpidamiseks 292 eurot (hageja kinnitus I kd tl 35).
4. Kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal; - kostja töötasu X OÜ-s on ca 1400 eurot (I kd tl 87, kohus lähtub reaalselt laekuvast netotöötasust); - Maksu- ja tolliameti teatise kohaselt (I kd tl 152) on vahemikus 01.11.2020-31.10.2021 saanud A. I. tulu 17 100,31 eurot, mis jagatuna 12 kuule on keskmiselt 1425 eurot kuus; - kostjale kuulub kinnisvara mitteeluruum xxx (registriosa nr xxx; I kd tl 97) ja korteriomand xxx (registriosa nr xxx, I kd tl 98). 6 - maanteeameti liiklusregistri andmetel on kostja registreeritud sõidukite Peugeot (2004 a väljalase, reg.nr xxx ja Audi A6 Avant (2007 a väljalase, reg.nr xxx) omanikuna (I kd tl 96) Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kostja ülalpidamisel on teine alaealine laps, N. I. (vt I kd tl 89 pöördel) ja kostja pangakonto väljavõttelt (I kd tl 115 jj) nähtuvad igakuised elatisemaksed N. I.i ülalpidamiseks 262 eurot. Kuni oktoober 2021, kaasaarvatud sai D. Z. vanemahüvitist (II kd tl 11) ja selle suurus oli 1449, 30 eurot Vaidlust ei ole selles, et oktoobris tasus A. I. tütre E. ülalpidamiseks 292 eurot elatist. Eeltoodust tulenevalt on suurema elatise väljamõistmine oktoobrikuu eest (nagu hagis nõutud) põhjendamatu.
5. Oma vastuses märgib kostja, et on nõus tasuma tütre E. ülalpidamiseks elatist 292 eurot kuus, kuid ei ole nõus maksma ülalpidamist D. Z. ülalpidamiseks. Lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. (vt Riigikohtu 08.01.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 16) Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Seega kuigi üldjuhul tuleb vanematel anda ülalpidamist lastele võrdsetes osades, ei ole põhjendatud kostja seisukoht nagu igal võimalikul juhul tuleks vanemate ülalpidamiskohustus laste ees jagada aritmeetiliselt kaheks. Kuigi ka D. Z. on kinnistusraamatusse kantud korteriomanikuna (I kd tl 101) ja liiklusregistrisse sõiduauto Toyota Avensis omanikuna (I kd tl 95), ning kontol on rahalisi vahendeid (I kd tl 177), tuleb arvestada, et vanem viibib lapsehoolduspuhkusel, vanemahüvitise tasumise periood lõppes ning sissetulek töötasu näol puudub. Novembrist 2021 moodustab D. Z. sissetuleku vaid lapsetoetus 60 eurot. Seega eeltoodut arvestades tuleb sel perioodil, mil ühel vanemal sissetulek puudub väikelapse hooldamise tõttu, teosel vanemal anda lapsele ülalpidamist suuremas ulatuses kui pool lapse ülalpidamiseks vajaminevast igakuisest summast. Laps on väike (alla 2 a) ning tema kodus hooldamine kuni lasteaeda minekuni on ilmselgelt põhjendatud.
6. Kuigi kohtuotsuste tegemise hetkel kehtib veel

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär, mis 2021.a aastal on 292 eurot, siis 01.01.2022.a. jõustuvad perekonnaseaduse muudatused elatise osas. Jõustuvate muudatuste kohaselt on elatise baassumma 200 eurot (so vajaduspõhine miinimumelatis). Baassummat korrigeeritakse igal aastal vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele Reeglina lisatakse baassummale 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde. Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse 7 vajaduspõhine miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 1-2 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal on 252 eurot kuus (ühe vanema kohta 126 eurot; 252 : 2 ) ja 3-6 aastastel 327 : 2 = 164 eurot kuus ühe vanema kohta, (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuti ka elatist reguleerivate perekonnaseaduse sätete muutmisel. Nii kehtivas

§ 101lg 1, viidatud uuringus toodu kui 01.01.2022.a.

jõustuvate sätete koosmõjus arvestab kohus E. I. kasuks väljamõistetava suuruse järgmiselt: baassumma 200 eurot (ühe vanema kohta) + 43 lisatakse (3% eelneva kalendriaasta (2021.a.) Eesti keskmisest brutokuupalgast – 30 eurot (1/2 D. Z.le makstavast peretoetusest) = 213 eurot. ’ Kuivõrd D. Z. ei saa käesoleval ajal lapse vanuse tööl käia (laps on väike 1,6 aastane ning riigi epidemioloogilist olukorda arvates võib olla lapse sõimerühma panek ebamõistlik), on kohtu hinnangul põhjendatud suurendada väljamõistetavat elatist arvestada ka last kodus hooldava vanema osa arvelt 213 + 106,50 = 319,50 eurot. Vanema tööle asumisest (hilisemalt lapse 3 aastaseks saamisest), tuleb kohustatud isikul (kostjal) tasuda lapse ülalpidamiseks elatist 213 eurot kuus. 15. D. Z. ülalpidamise saamise nõue on kohtu hinnangul põhjendatud, kuid mitte nõutud ulatuses.

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäära kehtib (kuni 31.12.2021.a.) ainult alaealise lapse elatisnõude puhul, kuid ei kehti täisealise lapse ega teiste ülalpidamist vajavate isikute nõuete puhul. Kohus arvestab asjaolu, et A. I.i ülalpidamisel on ka teine alaealine laps, poeg N., kelle ülalpidamiseks tasub kostja igakuiselt 262 eurot. Kohus arvestab kostja igakuist sissetulekut (sissetuleku suurust), igakuiseid püsikulusid, kahe lapse ülalpidamiskohustust ning mõistab kostjalt D. Z. kasuks välja elatise 200 eurot kuni D. Z. tööle asumiseni , kuid mitte kauem kui tütre E. 3-aastaseks saamiseni. Kohus arvestab nii D. Z. varalist olukorda, kui ka seda, et väikelapse vanemal on eelduslikult võimalik töötada ka osalise tööajaga ja harjutada teatud vanusest last lasteaeda osalise ajaga, mis võib samuti kergendada majanduslikku olukorda seni kuni vanem saab asuda tööle täiskoormusel.

1. Kohus on seisukohal, et väljamõistetud elatis ei koorma A. I.i ebaproportsionaalselt ning lahend on täidetav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist (nii vähendamist kui suurendamist). Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 9