1-18-9721/84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 25.11.2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-9721 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Riina Palmi Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Nikolai Drokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu NIKOLAI DROKIN, isikukood 37805102233, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 11.01.2019 ja lõpp 03.10.

1. Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.11.2021 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
2. RESOLUTSIOON Jätta NIKOLAI DROKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.10.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Drokini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve all. Nikolai Drokin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 otsusega KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 1 ja 2 järgi ning teda karistati 6 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati 1 eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 5 aastat 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 19.06.2019 ja karistuse kandmise alguseks oli 11.01.
3. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 14 korda (2 kehtivat, 12 arhiveeritud karistust), neist seitse on vägivaldset kuritegu. Vangistuses viibib isik seitsmendat korda. Kuritegude laad on varieeruv, varasemalt on teda karistatud korduvate varavastaste kuritegude (sh vägivalda kasutades), altkäemaksu andmise, avaliku korra raske rikkumise (vägivalla kasutamisega), vägivalla võimuesindaja vastu, narkootilise- ja psühhotroopse ainega seotud kuritegude (sh kinnipidamisasutuses viibides) ja tulirelvaga seotud kuriteo toimepanemise eest. Praegune kuritegu on tapmiskatse. Toimepandud kuriteod eriliigilised. Vägivaldsuse raskusaste on suurenenud, sest praeguse kuriteoga kaasnes kannatanule eluohtlike tervisekahjustuse tekitamine. Varasemad kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Praegune vägivaldne kuritegu ei olnud ette planeeritud ega ole seotud majandusliku kasu saamisega, tapmiskatse on toime pandud impulsiivselt. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine (varasemalt on olnud narkootikumide tarvitamine). Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on Nikolai Drokin ohtlik ühiskonnale tervikuna ja oht seisneb peamiselt vägivalla kasutamises (sh võimuesindaja vastu), mille tagajärjeks võivad olla nii kergemad, kui ka raskemad tervisekahjustused. Samuti seisneb oht vanglas kinnipeetavana narkootikumide tarvitamises ning ühiskonnas narkootikumide levitamises ja tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslikus kandmises, hoidmises, omandamises, valmistamises või edasiandmises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik on alkoholijoobes, kui ta ei oma kindlat töökohta ja sissetulekut; kui ta konfliktolukordades käitub impulsiivselt ja lahendab probleeme vägivallaga; kui ta ei respekteeri teiste inimeste õigusi ja ühiskonnas kehtivaid reegleid; kui ta suhtub ametiisikutesse negatiivselt ning ei ole valmis ennast muutma ja loobuma kuritegelikust elustiilist. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Nikolai Drokini tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Nikolai Drokin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tahab vabanedes minna tööle ja toetada perekonda. Avaldas, et töötas vanglas, omandas keevitaja kutse, sai pooleteist kuud erialal töötada, siis kästi jälle töötada koristajana, toidujagajana ja nii edasi ja sealt ka need distsiplinaarkaristused tööst keeldumise osas. Lähedasteks nimetas abikaasa, tütre ja naise lapsed, suhtleb ka kasuisaga. Märkis, et õpib praegu xxxx ja koolis läheb tal hästi. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku 2 § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Nikolai Drokin talle mõistetud karistusest (5 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust) ära kandnud 2 aastat 10 kuud ja 14 päeva ehk vähemalt poole mõistetud karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda kriminaalkorras korduvalt karistatud ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Korduvkaristatus viitab ka sellele, et hirm kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Nikolai Drokini käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on käesoleval juhul see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kui kinnipeetav tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Nikolai Drokini karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on kinnipeetava abikaasale kuuluva 3-toalise korteriga ja korteriomanik ning korteris elavad isikud on vajalikud nõusolekud andnud. Seega on kinnipeetaval olemas elukoht, mis on tema ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetaval on vabanedes miinimumpalgaga töökoht OÜ’s M, mis tegeleb mootorsõidukite hoolduse ja remondiga. Kinnipeetava enda sõnul oskab ta oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida ja stabiilne sissetulek tagab toimetuleku. Samas ei saa jätta märkimata, et isikul on stabiilne sissetulek olnud ka varem, kuid ta on ikka sooritanud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega majanduslikust toimetulekust lähtuvalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Vangistuses on kinnipeetavat rahaliselt toetanud tuttavad, vabaduses on teda valmis toetama abikaasa. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 1399 eurot ja vabanemisfondis on 2074 eurot. 3 Kinnipeetava lähedasteks on abikaasa ja tütar koos endise abikaasaga, kellega on suhted head ning toetavad, suheldakse telefonitsi, tütart on toetanud ka materiaalselt. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub aga palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Enda sõnade kohaselt ei plaani kinnipeetav vabanemisjärgselt endiste tuttavatega suhteid taastada või kontakti otsida. Ta tunnistab, et kriminaalse taustaga isikutega suhtlemine on kaasa toonud vaid probleeme ning seetõttu soovib seda edaspidi vältida. Samas vabaneks kinnipeetav aga samasse piirkonda, kus on elanud ka varem (enne vangistust), seega kontakte kriminaalse mõtteviisiga tuttavatega ei õnnestu ilmselge vältida. Suhtlusringkonna muutmine on meele- ja järjekindlust nõudev protsess ning elukeskkonna vahetamise võimalust ei ole kinnipeetav käesoleva materjali põhjal kaalunud. Isiku enda sõnul ei ole ta mõjutatav, kuid samas on toime pannud kuritegusid grupis, seega ei saa grupi mõju välistada. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et suhetest tulenev uue kuriteo risk jääb siiski püsima. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Nikolai Drokin on vanglas töötanud koristajana ja AS’s EVT keevitajana. Ka on kinnipeetav omandanud vanglas keevitaja elukutse, läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning selle jätkutegevused, kus töötas aktiivselt kaasa ja mille tulemusena on huvitatud oma eluviisi muutmisest. Alates 02.09.2021 käib kinnipeetav xxxx. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enesearendamise huvides. Samas tuleb märkida, et alates 24.03.
4. a määrati kinnipeetav majandustöödele koristaja ametikohale, kuid ta keeldus tööle asumast, mistõttu tunnistati tema AS’s EVT töötamise luba kehtetuks. Ka ei ole isik huvitatud riigikeele omandamisest. Nikolai Drokinil on probleeme alkoholi tarvitamisega ja osa kuritegusid (sh praegune ja varasem vägivaldne) on alkoholijoobes toime pandud, mis omakorda viitab sellele, et alkoholi tarvitamise ja isiku vägivaldse käitumise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Mõistab osaliselt, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust. Kohus on seisukohal, et alkoholi taastarvitamist ei saa eitada ning sellest tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Positiivseks loeb kohus seda, et Nikolai Drokin ei tarvita narkootikume, viimane kokkupuude nendega oli aastal
5. Vangla iseloomustuse kohaselt näitavad toimepandud kuriteod ja korduvkaristatus, et Nikolai Drokin peab kriminaalset käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks ning isiku seos kuritegeliku eluga ei ole juhuslikku ega lühiajalist laadi. Kuritegelik käitumine näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda ning viitab ühiskonnas kehtestatud reeglite tahtlikule eiramisele. Probleemide lahendamisel keskendub kiiretele ning lühiajalistele lahendustele, mitte pikaajalistele eesmärkidele. Kinnipeetav harrastab riskivat ja hoolimatut elustiili. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kohus on seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, elu- ja töökoha olemasolu ning positiivne toetus lähedaste näol, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, distsiplinaarkaristused vanglas, majanduslik ebakindlus, suhetest tulenevad riskid ja alkoholi võimalik taastarvitamine. 4 Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristustena kohaldatud 7-päevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Nikolai Drokini puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Ka vangla on isiku hinnanud avalikkusele kõrgohtlikuks. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Nikolai Drokinit ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi alla kolme aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada positiivseid hoiakuid, käituda eeskujulikult ning läbida talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, mille käigus kinnipeetav omandab erinevaid oskusi tulemaks toime probleemsetes olukordades, kaardistab mõtlemise ja käitumise mõjutajad ja oskab nendega edaspidi arvestada. Samuti tuleb tal läbida sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ , mis on kohtu hinnangul oluline, kuna õpetab kinnipeetavat vältima impulsiivset ja mõtlematut käitumist. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
6. novembri
7. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused, mis tuginevad arhiveeritud karistustele. 25.11.2021 kohtumäärus 1-18-9721 jõustus
8. jaanuaril 2022 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5