) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad.
lõikest 1 tuleneb, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et kuna avaldaja ei soovi enam pankrotiavalduse menetlusse võtmist, tuleb
lg 1 p 1 alusel jätta avaldus menetlusse võtmata.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et asi ei ole olnud kohtu menetluses. PankrS § 31 lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse sooviga pankrotiavaldus tagasi võtta. See võib tähendada, et võlgnik on oma maksevõimelisust või maksejõuetust ümber hindamas. Seetõttu ei saa eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Ka on võlgnik seadnud juba esmasel menetlustoimingul kahtluse alla nõude suuruse, mistõttu tegi kohus ettepaneku nõude aluseks olevad asjaolud tõendada. Sellises olukorras puudub alus füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetust eeldada ja tema tahteta pankrotti välja kuulutada. Olukorda iseloomustab ka asjaolu, et võlgnikul on üksnes üks võlausaldaja.
lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuivõrd pankrotiavaldust ei võetud menetlusse ning avaldaja on tasunud riigilõivu 10 eurot, on avaldajal õigus taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.