1-21-5291/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-5291 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Robert Bekkeri (Bekker; isikukood 37611130212) kaitsja vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioon läbi vaatamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Pallo & Partnerid kaudu 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 54 (viiskümmend neli) eurot, vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pellole süüdistatav Robert Bekkerile määratud korras kaitse teostamise eest.
5. Menetluskulud jäävad süüdistatav Robert Bekkeri kanda. Süüdistatav Robert Bekkeril tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 22.10.2021 otsusega karistati R. Bekkerit KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega selle eest, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 12.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2604 KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti 19.04.2021 kella 10.36 ajal, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, Tartumaal Tartu vallas Kobratu külas Otsa-Peetri kinnistu juures mootorsõidukit Mercedes-Benz C 220 CDI, registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 mg/l. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.04.2021 otsusega kriminaalasjas 1-21-2604 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 23 päeva, võrra ning loeti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsute kogumis 2 aastat 2 kuud 23 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati KarS § 68 lg 1 alusel alates R. Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamisest 19.04.
7. R. Bekkeri tõkend – vahistamine – tühistatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti R. Bekkeri mootorsõiduk Mercedes-Benz C 220 CDI, registreerimismärgiga XXX kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend, mis asub Tähe 106a, Tartu. Kuna apellatsioonis vaidlustatakse üksnes mõistetud karistust ja konfiskeerimisotsustust, siis keskendub edasine ka üksnes maakohtu poolt mõistetud karistusele. 1.
8. R. Bekkeri joove 0,78 mg/l väljahingatavas õhus on kriminaalse joobe alammäära lähedal, süüdistatav pani teo toime katseajal ning kõigest paar päeva pärast vangistusest vabanemist. Maakohus arvestas ka tunnistajate A.M. i ja R.H. i ütlusi, mis kirjeldasid seda, milline oli R. Bekkeri ühest teeservast teise kalduv sõidustiil ning asjaolu, kuidas R. Bekker käitus peale seda, kui nägi politseisõidukit, olles mitte koostööaldis. Tunnistajad selgitasid maakohtus, et süüdistatav põgenes metsa. R. Bekker aga üritas jätta enda käitumisest muljet, justkui oleks see vaid kerge jonnimine olnud. 1.
9. R. Bekkerit on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (kriminaalasjas nr 1-17-9794 ja nr 1-21-2604). Käitumiskontrolli rakendamise suhtes väljendas R. Bekker vastumeelsust, tema jaoks oli see segav kohustus, mida täita, ta rikkus registreerimiskohustust, eitas alkoholiprobleemi ning väitis, et ta tarvitab alkoholi harva. Samas käis ta kriminaalhooldusametnikuga kohtumas, olles alkoholijoobe nähtudega. R. Bekkeri üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda ja talle määratud karistusse ning võimalusse jätkata pärast šokivangistuse ärakandmist oma elu vabaduses, näitab ilmekalt see, kuidas ta asus taaskord mootorsõidukit joobeseisundis juhtima sisuliselt kohe pärast vangistusest vabanemist. Varem mõistetud karistused ei ole tema käitumist vähimalgi määral mõjutanud. 1.
10. Maakohtu hinnangul on R. Bekkeri lubadused alkoholismiga võitlemiseks sisutühjad ja kantud tahtest reaalse vangistuse edaspidisest kandmisest pääsemiseks. Alkoholi tarvitamise probleem on süüdistataval olnud juba väga pikka aega, millega ta ei ole soovinud tegeleda. Viimase kohtuotsusega määrati R. Bekkerile kohustus minna alkoholiravile, kuid seda ta ei teinud, vaid ta otsustas kohustust mitte täita, eitas probleemi ning suhtus kriminaalhooldusesse kui tüütusse kohustusse ning ta pidas seda ajaraiskamiseks. Süüdistatav jätkas kuriteo toimepanemist ning esineb reaalne oht, et R. Bekker võib uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi. 1.
11. R. Bekkerit tuleb karistada selliselt, et tal tekiks kindel tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Käesoleval juhul ei ole võimalik jätta vangistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdlase elektroonilisele valvele, kuna tingimisi mõistetud vangistus ega ka šokivangistus ei ole varem mõjutanud süüdistatavat hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas pole maakohtule esitatud taotlust elektroonilise valve kohaldamiseks. Ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, kuivõrd jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab selgelt, kuidas R. Bekkeril on tekkinud karistamatuse tunne ning varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel talle range meetme kohaldamist. 1.
12. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust, mida maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus pidas põhjendatuks karistust alla sanktsiooni keskmist, mõistes liitkaristuse ning arvestades KarS § 68 lg-t
13. 1.
14. Tartu Maakohtu 26.04.2021 määrusega asjas nr 1-21-2864 arestiti konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend – R. Bekkerile kuuluv mootorsõiduk MercedesBenz C 220 CDI, registreerimismärgiga XXX . Õiend mootorsõiduki kohta tõendab, et mootorsõiduk kuulub R. Bekkerile. Kuna isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, 2 kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, siis on sõiduk käsitletav süüteo vahendina. Sellest tulenevalt on seda võimalik ka KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Süüdistatav on kasutanud sõidukit ka varasemalt kuriteo toimepanemiseks (kriminaalasi nr 121-2604). Maakohtu hinnangul on R. Bekkeri näol tegemist isikuga, kes ei arvesta ega hooli kaasliiklejatest. R. Bekkeril ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega juhtides mootorsõidukit ilma vastavat koolitust läbimata ning joobeseisundis, on tema käitumine liikluses eriti ohtlik. Sellise suhtumisega isikule sõiduki tagastamine võib ka edaspidi olla teistele kaasliiklejatele ohtlik. R. Bekkeri puhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes auto juhtimist.
15. Tartu Maakohtu 22.10.2021 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R. Bekkeri kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, kes palub tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas, mõista karistuseks 1 aasta vangistust, liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust ning asendada see KarS § 692 lg 1 alusel raviga. 2.
16. Apellatsioonis leitakse, et maakohus ei ole arvestanud R. Bekkeri seisukohtadega karistuse mõistmisel ning käesolevaks ajaks vangistuses oldud aja jooksul on süüdistatav aru saanud, et on alkohoolik, tegelenud probleemiga ja soovib minna alkoholiravile (on koht Lootuse külas, soovib minna Jämejalga). Eelnevad käitumiskontrollid ei olnud edukad, sest R. Bekker ei saanud aru, et ta on alkohoolik. Praeguseks on karistus reaalse vangistuse näol oma eripreventiivse eesmärgi täitnud, isik on oma mõttemaailma muutnud ja võtnud kindla suuna, kuidas on vajalik edasi liikuda, et oma elu järje peale saada. Mõistetud karistus on hüppeliselt liiga suur võrreldes varasema karistusega, ei järgi karistuse eesmärke ega oma vajalikku eripreventiivset mõju. Põhjendatud oleks 1 aasta vangistust. Vajalik ja igati põhjendatud on isikule mõistetud vangistuse asendamine raviga. Kohtuotsus peab olema õiglane nii süüdimõistetule kui avalikkusele. Mõlemad peavad saama aru karistuse vajalikkusest ja mõistma, millise teo eest, milline karistus ohustab. 2.
17. Kaebaja ei ole nõus ka konfiskeerimisega. Tegemist on kalli sõidukiga, mille väärtust ei arvestatud üldse. R. Bekker vajab sõidukit enda elu toimimisel. Kuna ta nüüd on saanud aru oma tegudest ja kavatseb reaalselt ennast ravida, siis ei nõustu ta maakohtu seisukohaga, nagu ta kasutaks sõidukit edasi kuritegude toimepanemiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu otsus on seaduslik ja R. Bekkeri kaitsja on apellatsioon ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu jätab ringkonnakohus R. Bekkeri kaitsja apellatsiooni KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
19. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumisele 60 minutit, telefonivestlusele kliendiga 10 minutit, materjalidega tutvumisele 90 minutit, kliendiga kohtumisele Tartu Vanglas 60 minutit ning apellatsiooni koostamisele 80 minutit, mille eest taotleb tasu summas 324 eurot, sh käibemaks 54 eurot. Ringkonnakohus leiab, arvestades, et kaitsja asus menetlusse alles apellatsiooni esitamisel, on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 324 eurot hüvitada süüdistataval. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Ingeri Tamm Aarne Sarjas 3