← Eesti

1-18-10315/68

Obsah (6)§ 263§ 76§ 75§ 65§ 120§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10315 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

§ 263

lg 1 p 1 järgi 2-aastase vangistusega.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 20.11.2019 ja J. Tannum asus vangistust kandma 20.12.

  1. Karistuse tähtaeg saabub 17.10.
  3. Tartu Maakohtu 04.12.
  4. a määrusega jäeti J. Tannum vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. J. Tannum oli määruse tegemise ajaks viibinud vanglas peaaegu 1 aasta ja kuigi tema ellusuhtumises oli toimunud positiivseid nihkeid, polnud kohtu hinnangul vanglas olnud aeg veel piisav, olemaks veendunud, et J. Tannum hoidub vabaduses uute kuritegude toimepanemisest ja allub käitumiskontrollile. Määrus jõustus 29.12.
  6. Tartu Vangla esitas 18.06.2021 Tartu Maakohtule teist korda J. Tannumi vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta J. Tannumi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
  7. J. Tannumit on kriminaalkorras karistatud 8 korda (kehtivaid karistusi 6) ja ta xxxxxxx
  8. korda. J. Tannumit on varem karistatud kehalise väärkohtlemise (sealhulgas lähisuhtes), grupis varguse, mootorsõiduki joobes juhtimise, kelmuse ja ähvardamise eest. Varasemate kuritegude soodustegurid olid alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Praegu xxxxxxx. Tannum vangistust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, mille soodustegurid olid alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. 3.
  9. J. Tannum viibib vanglas alates 20.12.2019 ja teda on 28.08.
  10. a käskkirjaga distsiplinaarkorras karistatud noomitusega ähvardavate väljendite kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes. Ametnikega pole probleeme olnud. J. Tannum määrati 19.05.
  11. a, 07.10.
  12. a ja 04.03.
  13. a käskkirjadega majandustöödele abitöölise ametikohale ning ta osaleb ka praegu tööhõives. J. Tannum läbis 25.08.-17.12.2020 sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ja osales 27.04.2021 alkoholiteemalises vestluses. Ta õpib alates xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx erialal. 3.
  14. J. Tannum on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik täiskasvanutele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises nii võõraste vastu kui ka lähisuhtes, kusjuures ta võib kasutada ka abivahendit (nt raudlatti). Samuti seisneb oht ähvardamises ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui J. Tannum tarvitab alkoholi, ei oska oma probleeme sihipäraselt lahendada ja käitub impulsiivselt. 3.
  15. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannum kasutas endiste elukaaslaste vastu vägivalda. J. Tannum abiellus 05.02.2019 praeguse abikaasaga ja neil on ühine laps. J. Tannumi peresse kuuluvad veel ema, isa ja 6 venda, kellega on head suhted. J. Tannum suhtleb rohkem ema ja 2 vennaga. Ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega ja kolis pärast viimase kuriteo toimepanemist Võrust ära, et halvast seltskonnast eemale hoida. J. Tannum pani varem kuritegusid toime grupis, sest ei tahtnud tunda end väljajäetuna, mistõttu ei öelnud teistele „ei“. Talle oli oluline seltskonda kuuluda. 2 3.
  16. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannum on pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes ja tunnistab, et tal on alkoholiprobleem. Samuti muudab alkohol ta agressiivseks. J. Tannumi sõnul jõi ta võib-olla kuus korra, aga esines ka joomist, mis kestis terve nädala. Joomasööstu ajal ei andnud ta endale aru, mida ta teeb. J. Tannum läbis eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja praeguse vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. 3.
  17. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannum on korduvalt käitunud agressiivselt ja lahendanud konflikte vägivallaga. Korduv karistatavus näitab tema impulsiivsust ning et ta ei väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. J. Tannum läbis eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Vabanemisel plaanib J. Tannum elada pereelu, minna tööle ja teha lõpuni c-kategooria load. Tema soovid on realistlikud, kuid pole samas varem ära hoidnud kuritegelikku käitumist. 3.
  18. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannumit on korduvalt karistatud isikuvastaste ja varavastaste kuritegude eest, kusjuures ta pani uue kuriteo toime kriminaalhooldusel olles. J. Tannum mõistab, et ühiskonna liikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui ka vastutust, ning süü tunnistamine näitab tema motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Samas heidab varasem korduv karistatavus asjale siiski negatiivset varjundit ja kriminaalhoolduse ajal toime pandud uued rikkumised ei kinnita J. Tannumi motivatsiooni seadusekuulekalt elada. 3.
  19. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, kuid ohtlikkust pole. J. Tannum on korduvalt pannud grupis toime varavastaseid kuritegusid. Varem mõjutas tema toimetulekut ka alkoholi tarvitamine, kuid J. Tannumi sõnul sellega enam probleemi pole. J. Tannum omandab praegu kutset plaatija erialal ja on vangistuses osalenud korduvalt majandusabitöödel. 11.05.
  20. a seisuga puuduvad tasumata nõuded ja vabanemisfondis on 207,83 eurot. Vanglast vabanemisel on J. Tannumil võimalik asuda tööle xxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, kus ta hakkaks tegelema ripplagedega. 3.
  21. Seoses J. Tannumi eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. J. Tannum saab vabanemisel asuda elama abikaasa ja lapse juures üürikorteris aadressil xxxxx-xxxxxxxxxxxxxx käigus selgus, et praegu pole võimalik elektroonilise valve seadet kuhugi paigaldada, kuid elukohas on olemas riiul ja kinnitused. J. Tannumi abikaasa sõnul saab riiuli paigaldada kohe, kui selgub, et J. Tannum vabaneb vanglast elektroonilise järelevalve alla. J. Tannum ei tarvita narkootikume. 3.
  22. Juhul, kui kohus otsustab J. Tannumi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J. Tannumile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni s.o kuni 17.10.
  23. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 9 alusel J.

Tannumile katseajaks täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest, otsida endale töökoht kohtu määratud tähtajaks ja alluda elektroonilisele valvele 3 kuu jooksul. J. Tannum on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ja tema vabanemisjärgne elukoht on elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks sobiv.

  1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi J. Tannumi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ning edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub vanglaga ega toeta J. Tannumi ennetähtaegset vabastamist. 3
  2. Kohtuistungil ütles J. Tannum, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Tema varasem käitumine ei kõlba kuskile. J. Tannum ei oska öelda, miks ta pani katseajal toime uue kuriteo. See pole normaalne käitumine ja J. Tannum oli lihtsalt alkoholist üle joonud. Ta ei kujuta ette, mis see tagamõte võis olla. Tookord hakati ühe inimesega ülbitsema, halvasti käituma ja tema kallal norima ning J. Tannum arvas, et on maailmaparandaja ja mingite probleemide lahendaja. Aga see pole nii ja J. Tannum ei pea oma nina teiste asjadesse toppima. Alkohol on varem J. Tannumi ägestuma pannud ja ta ei tarbi kindlasti enam alkoholi. J. Tannum teadis ka viimase kuriteo toimepanemise ajal, kuidas alkohol tema käitumist mõjutab, aga ei uskunud, et see võib nii kaugele minna. Varem polnud ühtki abivahendit olnud ja pärast viimast intsidenti sai selgeks, et J. Tannum rohkem alkoholi ei tarvita. Hea, et niigi läks ja et kannatanu vigastused polnud väga hullud. Oleks võinud veel hullemini lõppeda. Samuti, kui J. Tannum alkoholi tarvitas, ütles tema abikaasa, et enam ei saa niimoodi elada ning J. Tannum oli enne vangistust vabaduses veel 1 aasta ja 7 kuud kaine. Oli ainult üks kiiruse ületamine. J. Tannumil sündis 01.04.2019 ka tütar ja kui J. Tannum hoidis last süles, sai ta aru, et ei vastuta ainult enda eest, vaid eelkõige oma lapse eest ega saa endale enam sellist käitumist lubada. J. Tannum pani kuriteod toime enne lapse eostamist, mil tal polnud aimugi, et ta saab isaks. Vanglas oli kõige hullem koroona aeg, mil J. Tannum ei näinud oma tütart ega saanud perega suhelda. Pere kannatas J. Tannumi pärast kõige rohkem ja J. Tannum ei soovi, et nad peaksid edaspidi kannatama. J. Tannum ei soovi edaspidi käituda nii nagu varem. Ta laseb pärast vanglast vabanemist endale panna alkoholivastase ampulli, läheb tööle ja on kogu aeg kodus, et tal poleks selliste asjade jaoks aega. J. Tannum võib käia igal nädalal maksaproove andmas, näitamaks, et ta ei tarvita alkoholi. Samuti nõustub J. Tannum vabatahtlikult elektroonilise valve kohaldamisega. Ta teab, et elektroonilise valve korral on ta kodus, käib mööda nööri, tal on erinevad piirangud ja ta ei käi seal, kus tahab. See on põhimõtteliselt nagu avavanglas olemine. J. Tannumi abikaasa ei tarvita alkoholi ning J. Tannum suhtlebki vabaduses vaid oma ema, isa, abikaasa, lapse, abikaasa kahe lapse ning abikaasa pere, sõprade ja tuttavatega. J. Tannum ei suhtle enam oma endiste tuttavatega. Kui J. Tannumi abikaasa teatas, et ootab last, oli üks kriteerium, et J. Tannum ei tarvita rohkem alkoholi, kui ta tahab koos abikaasaga elada. Teades, mis võib alkoholi tarvitamise tagajärjel juhtuda ja et selle tagajärg on vangistus, ei soovi J. Tannum oma tütrele sellist elu, et ta peaks ilma isata kasvama jääma nagu J. Tannum pidi tundma. J. Tannumil on vabaduses olemas kaks tööandjat, kes on nõus teda tööle võtma. Samuti omandas J. Tannum plaatija kutse ja sooritas 15.06.2021 vastava eksami. J. Tannum viibib alates 15.07.2021 avavanglas. Ta nõustub kriminaalhooldaja ettepanekutega katseaja kohustuste osas ning leiab, et need on normaalsed ja inimlikud. J. Tannum on võimeline neid nõudeid täitma ja teda motiveerib vabaduses õiguskuulekalt jätkama tema tütar.
  3. J. Tannumi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets märkis kohtuistungil, et toetab J. Tannumi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata vangla ja prokuröri vastupidisele veendumusele, on siiski alust arvata, et viimane karistus on oma eesmärgi täitnud. J. Tannum on teinud järeldusi oma varasemast elukäigust ja viimasest teost ning väljendas kohtuistungil selgelt, et tal esineb empaatiavõime tunda kaasa oma käitumise tagajärgede suhtes, et tema käitumine polnud aktsepteeritav ja normaalne. Ka kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on J. Tannumi käitumine muutunud. Ta osales sotsiaalprogrammides aktiivselt ja põhjalikult ning välja on toodud positiivseid momente, millele pole midagi lisada. J. Tannum on teinud järeldusi, kuidas elu jätkata. Teda ümbritseb vabaduses suhtlusringkond, kes teda toetab ja aitab kaasa resotsialiseerumisele. Samuti ei vabane J. Tannum täielikult, vaid on nõus võtma kontrollnõudeid, mis piiravad tema isikuvabadust. J. Tannum on nõus astuma sammu tagasi ja alluma elektroonilisele valvele. Sellises olukorras on tema käitumine stabiilne, mis tagab, et ta ei panne toime uusi kuritegusid. Noore inimese kujunemisel võiksid kaasa rääkida ka lähedased, pere, abikaasa ja laps, sest tal on kohustused pere ja lapse ees. On eluliselt usutav, et J. Tannum 4 jätkab vabaduses õiguskuulekat elu ja lõpetab alkoholi tarvitamise, mis on olnud tema kuritegeliku käitumise aluseks ja põhiteguriks. Kriminaalhoolduse ajal jälgitakse J. Tannumi käitumist ja kontrollnõuded, mis on piisav tagatis, et J. Tannum elab õiguskuulekalt. Kinnipeetava iseloomustuses toodud positiivsed asjaolud näitavad, et J. Tannum on ära teeninud ennetähtaegse vabastamise. Kaitsja palub anda J. Tannumile võimaluse näidata end paremast küljest. Kohtu seisukoht
  4. J. Tannum xxxxxxx 20.12.2019 vanglas

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristust teise astme kuritegude (

§ 120

lg 1, § 121, § 199 lg 2 p-d 4, 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 ning § 424) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. J. Tannum on talle Tartu Maakohtu 29.04.2019. a otsusega mõistetud 2 aasta 9 kuu ja 27 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud 1 aasta ja 8 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 17.10.2022) jäänud rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 ja § 76 lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab J. Tannum vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx on võimalik J. Tannum allutada käitumiskontrollile.

  1. Kinnipeetava iseloomustuses tehakse ettepanek J. Tannumi ennetähtaegsel vabastamisel allutada ta 3 kuuks elektroonilisele valvele ja J. Tannum on sellega nõus. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole praegu võimalik J. Tannumi vabanemisjärgses elukohas elektroonilise valve seadet kuhugi paigaldada, kuid elukohas on olemas riiul ja kinnitused. J. Tannumi abikaasa sõnul saab riiuli paigaldada kohe, kui selgub, et J. Tannum vabaneb vanglast elektroonilise järelevalve alla. Kohtu hinnangul on seega J. Tannumi vabanemisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv.
  2. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku 5 elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.

  1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
  2. Nagu öeldud, on J. Tannum käesoleva määruse tegemise ajaks viibinud vanglas 1 aasta ja 8 kuud ning kinnipeetava iseloomustuse kohaselt karistati teda 28.08.
  3. a käskkirjaga distsiplinaarkorras noomitusega ähvardavate väljendite kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes. Distsiplinaarkaristus on endiselt kehtiv. Samas pole J. Tannumil ametnikega probleeme olnud ja ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. J. Tannum läbis 25.08.-17.12.2020 sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ ja osales 27.04.2021 alkoholiteemalises vestluses. Samuti on J. Tannum korduvalt osalenud majandusabitöödel. Kohtuistungil lisas J. Tannum, et ta omandas 15.06.2021 plaatija kutse ja viibib alates 15.07.2021 avavanglas. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Tannum on viimase vangistuse ajal käitunud üldiselt (s.o v.a üks distsiplinaarrikkumine) õiguskuulekalt, osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, omandanud plaatija kutse ja viibib praegu avavanglas. Positiivne käitumine vangistuse ajal räägib J. Tannumi ennetähtaegse vabastamise kasuks.
  4. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et J. Tannum kolis pärast viimase kuriteo toimepanemist Elva linna aadressile Jõe 4-2 ning tal on vanglast vabanemisel võimalik naasta sinna elama oma abikaasa ja lapse juurde. Samuti saab J. Tannum asuda tööle xxxxxxx xx-x xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, kus ta hakkaks tegelema ripplagedega. J. Tannumil pole tasumata nõuded ja vabanemisfondis on 207,83 eurot. Kohtuistungil selgitas J. Tannum, et tema abikaasa ei tarvita alkoholi. Eelnevast nähtuvalt on J. Tannumil toetav lähivõrgustik ja tema elutingimused vabaduses on head.
  5. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt kardab vangla J. Tannumi poolt uute kuritegude toimepanemist eeskätt põhjusel, et tal on alkoholiprobleem, teda on korduvalt karistatud alkoholijoobes toimepandud vägivallakuritegude eest ja ta on ka varem vanglas viibinud. Praegu xxxxxxx. Tannum karistust käitumiskontrolli ajal toime pandud kuriteo eest, kui ta oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kuigi J. Tannum on varemgi läbinud sotsiaalprogramme ja avaldanud soovi alkoholist loobuda, pole see uusi kuritegusid ära hoidnud.
  6. Kohus nõustub ülal refereeritud etteheidetega. J. Tannumi karistusregistri väljavõtte ja kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud kohtuotsuste kohaselt on tal 6 kehtivat kriminaalkaristust ja ta xxxxxxx
  7. vangistust. J. Tannum (end. Karpalov) tunnistati esimest korda süüdi Tartu Maakohtu 21.09.
  8. a otsusega nr 1-11-10295 (s.o 9 aastat ja 11 kuud tagasi), mil ta oli 20-aastane. Kuna J. Tannum jätkas

§ 74

alusel määratud kriminaalhoolduse ajal uute kuritegude toimepanemist, tunnistati ta seejärel süüdi Tartu Maakohtu 13.06.2012 a otsusega nr 1-12-5833 ja 22.10.

  1. a otsusega nr 1-13-8353 ning 6 teda karistati 8-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. J. Tannum oli siis 22-aastane. Kuigi J. Tannum jätkas kuritegude toimepanemist ka üldkasuliku töö tegemise ajal, tunnistati ta Tartu Maakohtu 17.04.
  2. a otsusega nr 1-13-10365 taas süüdi ja talle mõistetud vangistus asendati uuesti üldkasuliku tööga. J. Tannum pani jälle toime uued kuriteod, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 14.10.
  3. a otsusega viiendat korda süüdi ning talle mõisteti liitkaristuseks 2-aastane vangistus. J. Tannum asus esimest korda vangistust kandma 26.10.2016, mil ta oli 25-aastane. Tartu Maakohtu 12.12.
  4. a määrusega (s.o veidi rohkem kui 3 aastat ja 8 kuud tagasi) vabastati J. Tannum pärast 1 aasta 2 kuu ja 2 päevast vangistuses viibimist tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.10.2018, kuid ta pani vähem kui 4 kuud pärast vanglast vabanemist (s.o 21.04.2018) toime uue kuriteo, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 29.04.
  5. a otsusega nr 1-18-10315 kuuendat korda süüdi.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust ning J. Tannum asus teist korda vangistust kandma 20.12.2019, mil ta oli 29-aastane. 15. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Tannum on pannud viimase 10 aasta jooksul (s.o alates 20-aastasest) vabaduses viibides pidurdamatult toime uusi kuritegusid (kokku 27 kuritegu). Seejuures jätkas ta kuritegude toimepanemist 20-aastasena pärast esimest süüdimõistvat kohtuotsust

§ 74

alusel määratud katseajal, 21-25-aastasena üldkasuliku töö tegemise ajal ja 27-aastasena vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal. Samuti ei teinud J. Tannum üldkasulikku tööd ja rikkus vangistusest ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud alkoholi tarvitamise keeldu (pani viimase kuriteo toime alkoholijoobes). Kuigi J. Tannum hoidus enne viimast vangistust 1 aasta ja 8 kuu jooksul (s.o 21.04.2018-20.12.2019) vabaduses uute kuritegude toimepanemisest, ei lükka see ümber tõdemust, et J. Tannumi kuritegelik aktiivsus oli vabaduses äärmiselt kõrge. Käesoleva määruse tegemise ajaks on J. Tannum viibinud vanglas 1 aasta ja 8 kuud ning on 30-aastane.

  1. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on J. Tannumi kuritegude soodusteguriteks alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Uute kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui J. Tannum tarvitab alkoholi, ei oska oma probleeme sihipäraselt lahendada ja käitub impulsiivselt. Kohtuistungil avaldas J. Tannum, et tema varasem käitumine ei kõlba kuskile. Ta pani viimase kuriteo toime, sest oli lihtsalt alkoholist üle joonud. Tookord hakati ühe inimesega ülbitsema, halvasti käituma ja tema kallal norima ning J. Tannum arvas, et on maailmaparandaja ja mingite probleemide lahendaja. Alkohol on varem J. Tannumi ägestuma pannud ja kuigi ta teadis ka viimase kuriteo toimepanemise ajal, kuidas alkohol tema käitumist mõjutab, ei uskunud ta, et see võib nii kaugele minna. Varem polnud ühtki abivahendit olnud.
  2. Kohtu arvates nähtub eelnevast, et J. Tannumi puhul on suurimateks riskiteguriteks alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja kehv probleemide lahendamise oskus. Kuna J. Tannum on pannud korduvalt toime vägivallakuritegusid oma elukaaslaste vastu, ei ajenda teda vägivaldselt käituma vaid grupi mõju. Lisaks väljendab J. Tannumi varasem käitumine täielikku ükskõiksust kriminaalhoolduse, üldkasuliku töö ja vangistusest ennetähtaegselt vabastamisega kaasnevatesse nõuetesse ja kohustustesse. Kuigi J. Tannum suudab vanglas üldiselt (s.o v.a üks distsiplinaarrikkumine) korrektselt käituda ja on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, pole need asjaolud hoidnud seni ära uusi õigusrikkumisi. Vastupidi, nagu J. Tannum isegi tunnistas, pani ta pärast eelmist vangistust toime seni kõige ohtlikuma kuriteo ̶ peksis alkoholijoobes olles enda tegevusest aru andmata raudlatiga kannatanut. J. Tannum märkis ka ise õigesti, et sellise teo tagajärjel oleks kannatanu võinud tunduvalt tõsisemaid vigastusi saada. 7
  3. J. Tannum avaldas kohtuistungil sedagi, et pärast viimast intsidenti sai selgeks, et ta ei tarvita rohkem alkoholi. J. Tannum oli enne vangistust vabaduses veel 1 aasta ja 7 kuud kaine. Samuti sündis J. Tannumil 01.04.2019 tütar ja kui J. Tannum hoidis last süles, sai ta aru, et ei vastuta ainult enda eest, vaid eelkõige oma lapse eest ega saa endale enam sellist käitumist lubada. Kui J. Tannumi abikaasa teatas, et ootab last, oli üks kriteerium, et J. Tannum ei tarvita rohkem alkoholi, kui ta tahab koos abikaasaga elada. Teades, mis võib alkoholi tarvitamise tagajärjel juhtuda ja et selle tagajärg on vangistus, ei soovi J. Tannum oma tütrele sellist elu, et ta peaks ilma isata kasvama jääma nagu J. Tannum pidi tundma. J. Tannum laseb pärast vanglast vabanemist endale panna alkoholivastase ampulli, läheb tööle ja on kogu aeg kodus, et tal poleks selliste asjade jaoks aega. Ta ei tarvita enam alkoholi ega suhtle endiste tuttavatega. J. Tannumit motiveerib õiguskuulekalt käituma tema tütar.
  4. Kohtu hinnangul on kiiduväärt, et J. Tannum mõistab oma varasemad teod ise otsustavalt hukka ja on aru saanud, et ta peab oma käitumist muutma ja alkoholi tarvitamisest hoiduma. Vabaduses õiguskuuleka käitumise jätkumiseks on määrav J. Tannumi enda otsustavus, võime varasemast elustiilist lõplikult loobuda, endist tutvusringkonda vältida ja vajadusel vanadele tuttavatele eitavalt vastata. Kohtul ei tekkinud kindlat veendumust, et J. Tannum on selleks praegu suuteline.
  5. Esiteks on käesolev vangistus kestnud ca 1 aastat ja 8 kuud, mis pole tema eelmisest vangistusest (s.o 1 aasta 2 kuu ja 2 päevast) väga palju pikem. Seega ei anna ainuüksi seni vanglas viibitud aeg alust arvata, et erinevalt varasemast ulatuvad praeguse vangistuse positiivsed mõjud efektiivselt ka J. Tannumi vabanemisjärgsesse elukorraldusse. Kinnipeetava iseloomustuse järgi on ta läbinud sotsiaalprogramme ka varem, kuid pani siiski lühikest aega pärast vanglast vabanemist taas toime uue kuriteo. Teiseks lubas J. Tannum, et ei suhtle enam endiste tuttavatega, kuid samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et J. Tannum kaalub pärast vangistust asuda tööle M. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx paigaldajana. Arvestades, et J. Tannum avaldas kohtule ka
  6. a ennetähtaegsel vabastamisel, et ta asub tööle M. K. ripplagede paigaldajana, võtab J. Tannumi võimalik tööandja järelikult probleemideta tööle korduvalt vangistuses viibinud isikuid. Pidades silmas viimati märgitut, on J. Tannumi tulevaste töökaaslaste hulgas suure tõenäosusega teisigi kriminaalkorras karistatud isikuid. Järelikult on oht, et tema suhtlusringkond jääb samalaadseks. Kuna J. Tannumi puhul on halva seltskonna mõju arvestatav ohutegur, ei tekita vangistusele eelnenud oludesse naasmine kindlust, et J. Tannum suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Ning kolmandaks lubas J. Tannum ka
  7. a ennetähtaegsel vabastamisel kohtule, et loobub täielikult alkoholist, ja leidis, et talle on vaja alkoholismivastast ravi. Kuna J. Tannum on avaldanud varemgi kavatsusi alkoholi tarvitamise harjumusi lõplikult muuta, ei muutunud J. Tannumi arusaamad järelikult pärast
  8. a kuritegu. Ainus asjaolu, mis on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud, on see, et J. Tannumil sündis 01.04.2019 tütar.
  9. Pidades silmas, et J. Tannum on pannud kuritegusid toime peaaegu kogu täisealisena elatud elu ajal, on reaalne lootus edasiseks õiguskuulekaks käitumiseks vaid juhul, kui ta suudab säilitada viimase 3 aasta ja 4 kuu (s.o pärast 21.04.
  10. a kuritegu) jooksul muutunud elukorraldust ka iseseisvamalt vabaduses viibides. Arvestades, et harjumuste ja elustiili muutmiseks kulub aega, ei veena vahepealne paariaastane aeg, mil J. Tannum on kuritegude toimepanemisest hoidunud, veel kohut, et positiivsed käitumismustrid on J. Tannumis niivõrd kindlalt juurdunud, et ta ei asu kuritegusid toime panema ja allub kriminaalhoolduse nõuetele. Samuti ei kindlusta ainuüksi lapse sünd, et J. Tannum on põhimõtteliselt muutnud oma suhtumist kriminaalhooldusesse. Olukorras, kus kriminaalhooldusel puudub distsiplineeriv mõju, on tingimisi ennetähtaegne vabastamine perspektiivitu. Kohtu hinnangul ei maanda ka 8 elektroonilise järelevalve kohaldamine piisavalt J. Tannumist lähtuvat ohtu. Elektroonilise järelevalve all on J. Tannumil endiselt võimalik tarvitada alkoholi ja panna toime vägivallakuritegusid (sh lähisuhtes).
  11. Kohtuistungil avaldas J. Tannum, et ta viibib alates 15.07.2021 avavanglas. Kohus leiab, et J. Tannumi õiguskuulekas käitumine vajab vabaduses püsima jäämiseks avavangla lisatuge, mistõttu pole võimalik teda praegu ennetähtaegselt vangistustest vabastada. J. Tannumil on võimalik edasise vangistuse ajal näidata, et tema tütar motiveerib teda erinevalt varasemast kriminaalhooldusega sarnanevaid nõudeid täitma. Juhul, kui J. Tannum käitub avavanglas korrektselt, on tal võimalik lühiajaliste väljasõitude raames külastada oma peret, ning juhul, kui avavanglas viibimine sujub probleemideta, on märkimisväärselt suurem alus arvata, et J. Tannum on oma elustiili püsivalt muutnud.
  12. Eeltoodud põhjustel jätab kohus J. Tannumi talle Tartu Maakohtu
  13. aprilli
  14. a otsusega nr 1-18-10315 mõistetud vangistusest vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  15. Vangistusseaduse § 76 lg 4 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76

lg 1 p 2 alusel edastab vanglateenistus vastavad materjalid uuesti kohtule 1 aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Pidades silmas, et J. Tannumi karistusaja lõpp saabub 17.10.2022, ei pruugi pärast 1-aastast vangistust J. Tannumil olla otstarbekas enam ennetähtaegset vabastamist soovida. Kuna kohtu arvates võib J. Tannumi korrektne käitumine avavanglas edaspidi tingida tema ennetähtaegse vabastamise, määrab kohus, et J. Tannumi enne tähtaega vabastamise materjalid tuleb uuesti kohtule 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

  1. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimus süüdimõistetu taotlusel kaitsja osavõtul ja kuulatakse ära tema arvamus. J. Tannum taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 27.07.
  2. a määrusega anti J. Tannumile riigi õigusabi ja kaitsja M. Paabumets esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 97,20 eurot, mille kohus rahuldas täies ulatuses.
  3. Riigikohus on karistusjärgse käitumiskontrolli osas märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri kohtuotsuse täitmise ega konkreetselt käitumiskontrolli kohaldamise menetluses tekkivate menetluskulude hüvitamist. Samuti pole

§-s 871 sätestatud käitumiskontroll süüdimõistva kohtuotsuse lahutamatu osa, süüdimõistetul pole võimalik käitumiskontrolli kohaldamise menetlust (näiteks käitumiskontrolli kohaldamisega nõustudes) vältida ja süüdimõistetu soovi kaasata sellesse menetlusse kaitsja ei saa taunida. Eeltoodud põhjustel pole õige samastada karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse toimetamist isiku süüditunnistamisega KrMS § 180 lg 1 tähenduses. Olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, xxxxxxx riik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.

  1. a määrus nr 3-1-1-1-16, p 9.1-9.3).
  2. Maakohtu hinnangul ei kohaldu ülal refereeritud mõttekäik praegusel juhul. Olukorras, kus süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, kuid kohus teeb vastupidise lahendi, tuleb kaitsjatasu mõista süüdimõistetult välja. Erinevalt karistusjärgsest kinnipidamisest on vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine soodustus ja juhul, kui kohtu hinnangul on süüdimõistetu seisukoht, mille esindamiseks ta soovis kaitsjat, alusetu, on põhjendanud jätta süüdimõistetu kanda selle seisukoha esindamisel tekkinud kulud. Järelikult 9 tuleb määratud kaitsja tasu 97,20 eurot välja mõista J. Tannumilt. Arvestades, et kohtuistungil ei esitatud kohtule menetluskulude hüvitamise osas teistsuguseid taotlusi, tuleb menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.