Obsah (6)

§ 69§ 424§ 215§ 64§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 3. detsember 2021 Kriminaalasja number 1-20-7363 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maak

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksandr Vorontsovi 50106182747) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohus karistas Aleksandr Vorontsovi 30.11.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 120-7363

§ 424

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega ja

§ 215

lg 1 järgi 5 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus karistuseks 6 kuud vangistust, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud aja 4 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 26 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.01.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10341 mõistetud ärakandmata vangistuse võrra. Mõistetud vangistuse asendas kohus 716 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määras 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustas kohus Aleksandr Vorontsovi järgima üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lõike 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 16.12.

1. 1.
2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas Tartu Maakohtule 27.04.2021 erakorralise ettekande, kuna Aleksandr Vorontsov rikkus üldkasuliku töö tegemise ajakava. Tartu Maakohus rahuldas 29.04.
3. a määrusega erakorralise ettekande ning määras Aleksandr Vorontsovile kohustuse otsida endale töökoht ja asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 19.05.
4. 1.
5. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas Tartu Maakohtule 17.06.2021 teise erakorralise ettekande, kuna Aleksandr Vorontsov rikkus üldkasuliku töö tegemise ajakava. Tartu Maakohus jättis 10.08.
6. a määrusega erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja määras, et Aleksandr Vorontsovil tuleb jätkata üldkasuliku töö tegemist. Kohtumäärus jõustus 31.08.
8. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 08.10.2021 kolmanda erakorralise ettekande, milles taotles Aleksandr Vorontsovile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune rikkus üldkasuliku töö tegemise ajakava ning kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
9. Tartu Maakohus rahuldas 05.11.
10. a määrusega erakorralise ettekande ja pööras Aleksandr Vorontsovile mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 23 päeva vangistust täitmisele. 3.
11. Maakohus leidis, et Aleksandr Vorontsovi kirjalike selgituste ning Narva kordoni piirivalvuri 05.09.2021 saadetud e-kirjaga on tõendatav, et Aleksandr Vorontsov rikkus 05.09.2021 kuupäeval alkoholikeeldu. Ta oli selgelt joobetunnustega, oli enda väitel tarvitanud sõpradega õlut, kuid lootis, et probleeme ei teki, kuna ta ei joonud palju. Seega on ametnik tuvastanud, et isikul on selged joobeseisundi tunnused ning ka isik ise on alkoholi tarvitamist tunnistanud. Maakohus luges nimetatud rikkumise tõsiseks, arvestades, et Aleksandr Vorontsov ise on kirjalikult selgitanud, et lootis, et probleeme ei teki, kuna ta jõi vähe alkoholi. Selline suhtumine näitab, et tal ei ole tõsikindlat soovi järgida kontrollnõudeid ning soovib vastutusest pääseda. 3.
12. Teisena on kriminaalhooldusametnik toonud välja üldkasuliku töö ajakava rikkumise septembris 2021 – Aleksandr Vorontsov tegi 40 tunni asemel 36 tundi ja 30 minutit tööd. Maakohus sai ametniku selgitustest aru selliselt, et Aleksandr Vorontsov on hilinenud töö sooritamisele, lahkunud varem, kuid ei ole põhjustest juhendajat ja kriminaalhooldusametnikku nõuetekohaselt teavitanud. Tegemist on korduva rikkumisega, ka varasemalt on Aleksandr Vorontsov rikkunud üldkasuliku töö ajakava. Käesolevalt on tegemist juba kolmanda erakorralise ettekandega, kuna Aleksandr Vorontsov ei ole suutnud järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja üldkasuliku töö ajakavasid. 3.
13. Kuigi Aleksandr Vorontsov on lubanud oma käitumismustreid muuta, ei ole kohtul usku sellesse, et ta on suuteline edaspidi kriminaalhooldusnõudeid täitma. Talle määratud üldkasuliku töö tundidest on sooritatud 332 tundi 10 minutit, sooritamata on 383 tundi 50 minutit. Kuna talle määratud üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg on maksimaalne, ei ole võimalik ka seda pikendada. Ükski lisakohustuse määramine ei oleks mõistlik ning otstarbekas. Arvestades korduvaid rikkumisi, on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine. Varasematele rikkumistele on lisandunud alkoholi tarvitamine. Isik ise ei näinud selles probleemi, kuna leidis, 2 et ta ei tarvitanud palju alkoholi. Sooritamata 383 tunnile 50 minutile vastab 1 aasta 23 päeva vangistust. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 05.11.
15. a määruse peale esitas määruskaebuse Aleksandr Vorontsov, kes palub maakohtu määrus tühistada ja jätta kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. 4.
16. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohus on rikkunud kaalutlusõigust, lugedes tuvastatuks alkoholi tarvitamise. Ainuüksi sellest, et keegi piirivalvur nägi teda bussipeatuses magamas, ei saa olla tõendiks alkoholi tarvitamise tuvastamisel. Ta selgitas, et magas, kuna oli öösel üleval, seega ei saa lugeda tõendatuks, et magamine oli tingitud joobeseisundist. Alkoholi tarvitamist ei ole tuvastatud kriminaalhooldaja poolt ning seda ei ole tehtud korrakaitseseaduse sätete kohaselt. Piirivalveametniku e-kirjal ei ole seaduses ettenähtud tõendi vormi ning puuduvad põhjendused, miks ei ole vahetut tõendiallikat üle kuulatud. Kohtud on praktikas jõudnud järeldusele, et ka ainuüksi isiku ütlustest isikul joobe tuvastamiseks ei piisa juhul, kui isiku suhtes on kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu (vt Harju Maakohtu 27.08.
17. a määrus nr 1-16-1056). Ka õlle tarvitamise tunnistamine ei ole tõendiks, kuna õlu võis olla alkoholivaba. Hooldusalused on seletuses nõus tunnistama rikkumisi, kuna neile seletatakse, et sellega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 4.
18. Kohtu viide eelnevatele rikkumistele ei ole kohane, kuna nende osas on kohus juba seisukoha võtnud. Tühise iseloomuga üldkasuliku töö tegemise ajakavast kõrvalekaldumist (3,5 tundi) ei saa pidada sellise iseloomuga rikkumiseks, mis tooks vältimatult kaasa kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise. Ametnike suhtumine kriminaalhooldusalustesse on muutunud vangla koosseisu minemisega formalistlikumaks ja norivamaks, nad ei teadvusta oma rolli sotsiaaltöötajana, ei aita kaasa kriminaalhoolduse läbimisele. Aleksandr Vorontsovil on jäänud veel üle aasta üldkasuliku töö tunde teha, ta jõuab 3,5 tundi järele teha. Arvestada tuleb ka kohtu poolt määratud aega, mitte ajakavasid. Seega on kohustuste rikkumisega tegemist üksnes juhul, kui Aleksandr Vorontsov ei tee temale määratud tunde ära kaheaastase tähtaja jooksul. Aleksandr Vorontsov ei ole hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksandr Vorontsovile Tartu Maakohtu 30.11.
20. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramises.
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses tuvastatud asjaoludega ning maakohtu põhjendustega rikkumiste olemasolus ja karistuse täitmisele pööramises. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda olulisematel asjaoludel, millest tingituna ei ole määruskaebuse rahuldamine põhjendatud. Samuti vastab ringkonnakohus määruskaebuses toodud väidetele.
22. Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et Aleksandr Vorontsovi poolt alkoholi tarvitamine on tõendamata. Kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 2 tõesti sätestab, et kriminaalhooldajal on õigus kontrollida kriminaalhooldusaluse alkoholi tarvitamist indikaatorvahendiga koos isikul esinevate alkoholi tarvitamise tunnuste kirjeldusega. Kohtukolleegium on seisukohal, et viidatud säte reguleerib seda, kuidas kontrollib kriminaalhooldusametnik 3 kriminaalhooldusaluse poolt keelatud ainete tarvitamist. See ei tähenda, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumist ei oleks võimalik tõendada muude usaldusväärsete tõendite alusel, sh süüdimõistetu enda ütlustega. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus kriminaalasja nr 31-1-82-12 12.10.
23. a määruse p-s 12, milles märgitakse mh, et alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumist saab kindlaks teha ka süüdimõistetu enda seletustega alkoholi tarbimise kohta (samale seisukohale jäi Riigikohus ka 12.03.
24. a kohtumääruses asjas nr 5-20-11, märkides mh, et kriminaalhooldusalusel on kohustus anda seletusi ka kohustuste rikkumiste kohta). Lisaks märkis Riigikohus 12.03.
25. a määruses asjas nr 5-20-11 p-s 25, et vangistuse täitmisele pööramine on nii menetluslikult, õiguslikult kui ka tõenduslikult üldjuhul märgatavalt vähem keerukas eelnenud kriminaalmenetlusest ning selleks seaduses sätestatud kord, sh tõendite kogumise kord, ei pea PS § 20 lõike 2 tähenduses vastama sama rangetele nõuetele nagu eelnevas süüditunnistamise ja karistamise menetluses.
26. Aleksandr Vorontsov selgitas 23.09.2021 kriminaalhooldajale, et 05.
27. tarvitas ta koos sõpradega Narvas õlut, märkides sealjuures, et kuna ta palju ei tarvitanud, siis arvas, et sellest ei tule probleemi. Maakohtu 04.11.2021 kohtuistungil selgitas Aleksandr Vorontsov: „Mis alkoholi puutub. Kahetsen oma tegu. Lihtsalt juhtus nii. Ma ei teinud seda suurest soovist juua. Mind mõjutas ümbruskond.“ Kuivõrd Aleksandr Vorontsov on maakohtu istungil andnud selgitusi just alkoholi tarvitamise kohta ning ka 23.09.2021 seletusest kriminaalhooldajale on tuvastatav alkoholi tarvitamine (ei arvanud, et tuleb probleem, kuna ta palju ei tarvitanud), siis on ümber lükatud määruskaebuse need väited, et tegemist võis olla alkoholivaba õllega. Puuduvad viited sellele, et Aleksandr Vorontsov ei saanud aru, et kriminaalhooldajale ja ennekõike kohtule antud seletusi ei arvestata karistuse täitmisele pööramise otsustamisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on tahtliku alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Keelatud on ka väikestes kogustes alkoholi tarvitamine. Kuna Aleksandr Vorontsovil olid aga silmaga nähtavad joobe tunnused, ei saanud tegemist olla väga väikese koguse alkoholiga.
28. Vaidlus puudub selles, et Aleksandr Vorontsov rikkus üldkasuliku töö tegemise ajakava, jättes septembrikuus 3,5 tundi tööd tegemata. Kriminaalhooldusalune tunnistas seda, märkides, et tal oli palavik ning ei olnud võimalik ka perearstile helistada. Ringkonnakohtu hinnangul oli Aleksandr Vorontsov teadlik kohustusest teavitada põhjustest, miks ta ei saa minna üldkasulikku tööd tegema ning samuti teadlik arstitõendi esitamise kohustusest. Käesoleval juhul ei ole tema maakohtu istungil antud selgitustest näha, et tal olid mõjuvad põhjused ajakava rikkumiseks, vähemalt ei ole ta seda tõendanud ning tegemist on pelgalt paljasõnaliste väidetega.
29. Aleksandr Vorontsovile on antud üldkasuliku töö tegemiseks aega kaks aastat, kuid see ei tähenda, et ta ei ole kohustatud järgima koostatud ajakavasid. Süüdimõistetul ei ole võimalik üldkasuliku töö tunde teha temale sobiva graafiku järgi, tegemist on karistuse kandmisega. Justiitsministri 25.06.
30. a määrusega nr 49 kehtestatud „Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra“ regulatsioonist nähtuvalt saab kriminaalhooldusalune teha üldkasulikku tööd vaid vastavalt kokkulepitud ja kinnitatud ajakavale (§ 12). Rikkumistele peab kriminaalhooldusametnik reageerima kirjaliku hoiatusega ning enne erakorralise ettekande esitamist võib teha kuni kaks hoiatust (§ 17). Aleksandr Vorontsovi puhul on see juba kolmas erakorraline ettekanne põhjusel, et ta ei pea kinni töö tegemise ajakavadest. Alusetu on nimetada kriminaalhooldaja poolt talle pandud kohustuste täitmist norimiseks.
31. Järgnevalt märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus on märkinud määruses, et tegemist on korduva rikkumisega, ei ole maakohus käesoleva menetluse raames varasemaid rikkumisi pikemalt käsitlenud. Küll on kohtul õigus ja kohustus hinnata lisaks erakorralises ettekandes 4 etteheidetavatele rikkumistele ka seda, kuidas on Aleksandr Vorontsov tervikuna katseajal käitunud. Selle põhjal otsustataksegi, kas süüdimõistetu puhul on võimalik jätkata üldkasuliku töö tegemisega või on tema puhul muud meetmed ammendunud ning mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine on ainus võimalus. Nii ongi maakohus jõudnud järeldusele, et tegemist on Aleksandr Vorontsovi suhtes juba kolmanda erakorralise ettekandega.
32. Maakohus on õigesti leidnud, et Aleksandr Vorontsov on isik, kes ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma üldkasuliku töö tegemise ajakava ning seetõttu on temale mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et muude leebemate meetmete kohaldamine ei ole enam põhjendatud. Nii ei ole võimalik üldkasuliku töö tegemise aega pikendada, kuna see on määratud

§ 69lg 3 alusel maksimaalse pikkusega.

Arvestades seda, et see on Aleksandr Vorontsovi kohta juba kolmas erakorraline ettekanne põhjusel, et ta ei järgi üldkasuliku töö tegemise ajakavasid, ning esimesed kaks ei mõjutanud teda oma käitumist muutma, ei ole põhjust arvata, et ta suudaks edaspidi kinni pidada töö tegemise ajakavadest. Allesjäänud aeg võimaldab küll kõik ettenähtud töötunnid tähtaja jooksul ära teha, kuid senine probleeme käitumine ei anna selleks lootust, pigem on tõenäoline, et rikkumised jätkuvad. Mõttekas ei ole seoses lisandunud alkoholitarvitamise keelu rikkumisega määrata ka täiendavaid kohustusi. Nii on kohtuotsust tehes juba arvesse võetud seda, et alkoholi tarbimine on Aleksandr Vorontsovi puhul probleemiks. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, kuid alkoholi tarvitamist see ära ei hoidnud ja Aleksandr Vorontsov ise alkoholi tarbimises probleemi ei näe. Ühegi muu kohustuse määramist ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Seetõttu jääb maakohtu määrus muutmata. 13. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 5. novembri 2021. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5