8.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 8
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg.1 sätestab: Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ehk kostjale maksmisele kuuluva hüvitise suuruse osas hagi ei rahuldata ja kohtul tuleb valida, millise
Õiguskirjanduses on leitud, et kulude jaotamisel
lg.1 järgi on esimene alternatiiv (kulud kantakse võrdsetes osades) kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise korral ja seda ei pea kohus täiendavalt põhjendama (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. I-V osa. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk. 777). Riigikohus on asjas nr. 3-2-1-136-13 olnud seisukohal, et
Kohtu pädevusse kuuluvat kaalutlusõigust teostades on kohus seisukohal, et arvestades käesoleva vaidluse sisu- kaasomandi lõpetamise nõue- milles eelduslikult toimub kaasomandi lõpetamine mõlema poole huvides, ja asjaolu, et kummalegi kaasomanikule kuulub ½ kinnisasjast, on põhjendatud ka kulude jätmine poolte kanda võrdsetes osades. Asjas on ilmne, et kaasomandi lõpetamine kohtuväliselt, s.t. ilma hagi kohtumenetlusse esitamata, ei oleks osutunud võimalikuks, vaidluse lõpetamine kompromissiga ei osutunud võimalikuks ka kohtumenetluse jooksul. AÕS § 77 lg.1, lg.2 sõnastusest tulenevalt oli hagejale ainsaks seaduslikuks lahenduseks pöördumine kohtu poole. Alust ei ole etteheitel, et kohtusse pöördumine toimus põhjusel, et hageja ei soovinud kostjale maksta õiglast, turuväärtusele vastavat hüvitist. Asjas on tõendatud ja kohus on eespool näidanud, et hageja on teinud kostjale ettepaneku osta kostja osa välja hindamisaktis näidatud turuväärtuse alusel (pool turuväärtusest ehk 9000 eurot), kostja on sellest keeldunud. Ka käesoleva menetluse kahes esimeses seisukohas kostja nõuet ei tunnista ja 15.02.2021 seisukohas teeb kompromissettepaneku, et kostja ise ostab hagejalt tema osa välja. Sellistel asjaoludel ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamine kostja ettepaneku kohaselt- et menetluskulud kannab hageja. Menetluskulude jätmist täielikult poolte endi kanda ei pea kohus õigustatuks põhjusel, et selleks ei anna alust hagi rahuldamata jätmise ulatus (see on umbes 87% lähtumisel varalisest nõudest). Neil asjaoludel määrab kohus poolte menetluskulude kandmise võrdsetes osades.
lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas 16.11.2021. a kohtule menetluskulude nimekirja (tl.142-144), mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2005 eurot. Seejuures on õigusabikulu 1705 eurot (käibemaksuta, käibemaksu ka ei lisandu), menetluses tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja esindaja Mehis Adamson on osutanud tsiviilasjas õigusteenust tunnihinna alusel, milleks on 110 eurot. Kokku on esindaja osutanud hagejale õigusteenust mahus 15,5 töötundi, mis jaguneb järgmiselt: hagi koostamine, esitamine kohtule ja sellega kaasnenud konsultatsioon 3 tundi, kostja taotluse ja vastustega tutvumine, hageja seisukoha kooskõlastamine, selgitamine (8 korral) kokku 5 tundi, hageja vastuste, seisukohtade ja menetluskulu nimekirja koostamine (5 korral) kokku 4 tundi, kohtuistung 27.08.2021 ja selle ettevalmistus 2 tundi, kohtu kirjavahetusega tutvumine, , hagejaga tegevuste kooskõlastamine 1,5 tundi. Kostja esitas 22.11.2021 vastuväited hageja menetluskuludele (tl.148), leides, et need on ülepaisutatud ja dubleeritud ega ole esitatud mahus põhjendatud ega vajalikud. Kohtuistungi korraldamine toimus hageja nõudel ja selleks polnud sisulist vajadust. Kostja on seisukohal, et põhjendamatute kulude osas ei teki kostjal hüvitamise kohustust. Kuna hagimenetlus kaasomandi lõpetamiseks ei olnud vajalik, palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus hindab hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. 9 Kohus leiab, et riigilõivu on hageja tasunud riigilõivuseaduses ettenähtud määras lähtudes nõude liigist.
lg.11, lg.4 p.4 järgi loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ka kaasomandi lõpetamise nõue sõltumata sellest, millisel viisil kaasomandi lõpetamist nõutakse. Sellise hagi puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot ja sellelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 300 eurot (Riigilõivuseaduse lisa 1), mille hageja on tasunud 03.11.2020.a (maksekorraldus tl.43).
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus peab hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hageja lepinguliseks esindajaks on Mehis Adamson, Actum Consult OÜ jurist (volikiri tl.39). Hageja lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust kohtumenetluses tunnitasuga 110 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Käsitletavas asjas on tegemist õiguslikult üsna lihtsa vaidlusega, kus nõude õiguslik alus (AÕS § 76, § 77) on ühemõtteline ja selge, puuduvad ka muud materiaalõiguslikud vaidlusküsimused. Kohus, hinnates esindaja tasu suurust tunnihinna alusel, leiab, et esindaja tunnitasu suurusele 110 eurot (käibemaksuta) ei ole alust vastu vaielda. Kui aastal 2013 on Riigikohus pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga või ilma), siis käesolevas menetluses ei ole tegemist advokaadist esindajaga ja neil puhkudel on peetud põhjendatuks esindaja tunnitasu madalamas määras. Arvestades õigusabi tunnitasu suurenemise tendentsi käesolevaks ajaks, siis käsitletavas asjas mitteadvokaadist esindaja tunnitasu 110 eurot, millele käibemaksu ei lisandu, on sellises vaidluses kohane. Esindaja tööaruandest nähtuvalt on kulunud aega õigusabi osutamisele kokku 15,5 tundi. Kohus hindab lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust nii, et vastaspoolelt saab välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Kohus arvestab vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (Riigikohus asjas nr. 2-19-10324 p.19). Kohus peab põhjendatuks esmasele toimingule (konsultatsioon hagejale, hagi koostamine) kulunud aega 3 tundi, kuna enese kurssiviimine asja sisuga toimub eelkõige menetlusse sisenemisel. Järgmised toimingud- kostja taotlusega, vastustega tutvumine, hageja seisukoha kooskõlastamine ja selle põhjal hageja vastuste ja seisukohtade koostamine, s.h. menetluskulude nimekirja koostamine, mis ajakuluna on menetluskulude nimekirjas esitatud kokku 9 tundi, on kohtu hinnangul põhjendatud 5 tunni ulatuses. Nimelt on menetlusosalisele osutatud õigusabi väljundiks kohtumenetluses esitatud menetlusdokument või osalemine menetlustoimingus. Hageja on lisaks hagiavaldusele esitanud menetluses neli menetlusdokumenti (seisukohad ja vastused kostja seisukohtadele ja lõppseisukohad), mis kõik oma sisult kordavad varasemalt esitatut, s.h. peamiselt kirjeldavad poolte varasemat suhtlust. Õigusliku argumentatsiooni ja analüüsi osa on minimaalne ja selle suurendamiseks pole olnud ka vajadust (arvestades vaidluse lihtsakoelisust ja vähest keerukust). Seetõttu puudub vajadus arvestada eraldi ajakulu kostja vastusega tutvumiseks ja eraldi ajakulu hageja vastuse koostamiseks. Ka kõik hagejaga kooskõlastatud seisukohad (kirjeldused selle kohta, kuidas toimus kohtueelne suhtlus) on algusest peale olnud samad. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks arvestada neile toimingutele aega 5 tundi+4 tundi ja loeb põhjendatuks ajakulu 5 tundi. Kohtuistung kestis 66 minutit. Ettevalmistusaega sellele ei pea kohus põhjendatuks enam kui poole tunni ulatuses, seega kokku 1,5 tundi. Kohus ei pea 10 põhjendatuks arvestada eraldi ajakulu kohtu kirjavahetusega tutvumiseks, kuna ka nende toimingute väljundiks on kohtule esitatud menetlusdokument. Kohus märgib, et arvestades esindaja tunnitasu 110 eurot, eeldab selline tasu head kvalifikatsiooni ja efektiivset tegutsemist, mistõttu ei saa vajalikuks lugeda võimalikult suuremat ajakulu. Käesolev menetlus on oma olemuselt väikese mahuga, tõenditeks on asjas üksnes pooltevaheline kohtueelne e-kirjavahetus ja kinnisvara hindamise aktid. Ka pooltevahelised läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks on olnud viljatud ja kohus saab neist aru nii, et see tegevus on seisnenud üksnes lakooniliste e-kirjade saatmises. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik hageja esindaja ajakulu selles menetluses 9,5 tundi, mille eest tasu 1045 eurot (käibemaksu ei lisandu). Koos riigilõivuga hageja menetluskulu 1345 eurot. Kuna kohus jaotab menetluskulud
lg.1 esimese alternatiivi järgi ehk jätab poolte kanda võrdsetes osades, siis jääb hageja menetluskulu hageja kanda pooles ulatuses ehk summas 672,50 eurot ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 672,50 eurot. Kostja menetluskulu on tema menetluskulude nimekirja järgi 1325 eurot, mis jaguneb järgmiselt: kinnistu müügiks maaklerteenuse lõpetamine 145 eurot, kinnistu turuväärtuse hindamine 480 eurot, õigusabi 7 tunni eest kokku 700 eurot. Õigusabi koosneb: hagimaterjaliga tutvumine, nõustamine kuni 26.08.2021 4 tundi, kohtuistungil esindamine 1 tund, nõustamine september-november 2021 2 tundi. Kostja esindaja on menetluses üles astunud üksnes 27.08.2021 kohtuistungil, volikiri antud välja 24.08.2021 (tl.127) juristile Sally Pukk. Kohus kirjaga 02.12.2021 ja 06.12.2021 küsis kostjalt teavet menetluskulude täpsustamiseks ja tõendamiseks
Kostja esitas dokumendid: Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ arve 22.02.2021 summale 480 eurot (sellest arve 400 eurot, käibemaks 80 eurot), tasumine toimunud 23.02.2021, OÜ Jakeben arve nr. 1027 26.08.2020, tasumine 05.09.2020, Õigusabiteenuse osutaja Sally Pukk FIE (äriregistri kood 10125754) arve nr. 11 02.12.2021 summas 700 eurot, tasumine sularahas. Kohus peab kostja menetluskuludest põhjendatuks kinnisasja hindamisaruande teenustasu 480 eurot (sh. käibemaks). Osutatud õigusabiteenusest peab kohus põhjendatuks 2 tunni tasu, millest kohtuistungil 27.08.2020 esindamine 1 tunni ulatuses 100 eurot ja nõustamine kohtuistungi eelselt 1 tunni ulatuses, pidades silmas nõustamist kohtuistungiks ettevalmistumisena. Kokku õigusabi tasu 2 tunni eest 200 eurot. Õigusabi hagimaterjaliga tutvumiseks, nõustamiseks kuni 26.08.2021 ja nõustamiseks kohtuistungi järgselt septembrisnovembris 2021 ei pea kohus põhjendatuks (v.a. 1 tund kohtuistungiks valmistumisena). Kohtumenetluses osutatava õigusabi väljundiks on kohtumenetluses esitatav menetlusdokument või osalemine menetlustoimingul. Õigusabi kasutamine peab ka vastaspoolele olema ettenähtav ja teada. Käesolevas kohtuasjas ei ole olnud kohtule ega vastaspoolele nähtav ega teada kostjal õigusteenuse kasutamine. Kostja on kõik menetlusdokumendid esitanud oma nimel, enda poolt allkirjastatuna aj need ei sisalda ühtki viidet kostjal esindaja olemasolu ja õigusteenuse kasutamise kohta. Kostja esindaja osales kohtuistungil, esitatud volikirjast (tl.127) nähtub, et see on välja antud 24.08.2021. Neil põhjustel ei saa arvestada, et kostjale on osutatud õigusabi muudes toimingutes kui kohtuistungil esindamisel, s.h. alates juba menetluse algatamisest ja kostja saadetud menetlusdokumentidest alates detsembrist 2020. Ka kohtuistungi järgselt kohtule esitatud menetlusdokumendid on esitatud kostja enda poolt, tema nimelt, aadressilt ja kostja poolt allkirjastatuna. Kostja kulu „kinnistu müügiks maaklerteenuse lõpetamine“ tasuga 145 eurot (OÜ Jakeben arve nr. 1027 summas 145 eurot) ei ole kulu käesolevas kohtumenetluses, mistõttu ei ole tegemist menetluskuluga ja seda menetluskulude hulka ei arvata. Kokku kostja põhjendatud menetluskulu 480+200=680 eurot. 11 Kuna kohus on määranud poolte menetluskulude kandmise võrdsetes osades
lg.1 esimese alternatiivi järgi, tuleb hagejal kanda ½ tema enda kuludest ja 1/2 kostja kuludest. ½ hageja kuludest on 672,50 eurot ja ½ kostja kuludest on 340 eurot. Kostjal tuleb kanda ½ hageja kuludest, s.o. 672,50 eurot ja 1/2 kostja enda kuludest, s.o. 340 eurot. Vastastikku tasumisele kuuluvad menetluskulude summad tasaarvestatakse (hagejal tuleb kostjale maksta 340 eurot ja kostjal tuleb hagejale maksta 672,50 eurot), mille tulemusena tuleb kostjal maksta hagejale menetluskulude katteks 332,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.