lg 2 järgi, üldmenetluse korras Prokurörid Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kangur, abiprokurör Daniel Toom Süüdistatav Aleksei Brazinski Andreas Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood 37705082232, määratlemata kodakondsus, XXX, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, viimati: - 12.04.2021 Viru Maakohtu poolt
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta,
lg 1 alusel vangistusega 11 kuud 28 päeva, millest 1 kuu kuulus ärakandmisele koheselt, ülejäänud karistuse osa, s.o 10 kuud ja 28 päeva vangistust, jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 5 kuud. Tõkend – vahistamine 1-ks kuuks, vahistamise algus 30.06.2021. Vahistamine on pikendatud kuni 19.08.2021. Lepinguline kaitsja Mihhail Firsov Kohtuistungi toimumise aeg 30.08.2021 RESOLUTSIOON 1 1-21-5376 Tunnistada Aleksei Brazinski süüdi
lg 2 järgi ning ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.04.2021 kohtuotsusega nr 1-21-1568 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista Aleksei Brazinskile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 30.06.2021. Aleksei Brazinskile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni, seejärel tühistada.
lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 (kaheks) aastaks.
55 lg 1 sätestab, et
§-des 49 kuni 52² sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Selgitada Aleksei Brazinskile, et temal on keelatud mootorsõidukit juhtida kogu reaalse vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele kahe
lg 1 ning lg 3 p 1 alusel konfiskeerida Aleksei Brazinskile ning S Brazinskajale (ik 47810112238) kuuluv sõiduk Peugeot, registreerimismärgiga XXX , VIN-kood XXX (koos päraldistega), mis on arestitud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.06.2021 määrusega nr 1-21-4299 ja on hoiul Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva kordoni territooriumil aadressil Tiigi 9, Narva. Mõista Aleksei Brazinskilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - joobe tuvastamisega seotud kulud summas 37 (kolmkümmend seitse) eurot 71 senti; - sõiduki teisaldamisega seotud kulud summas 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 30 senti. Kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata, et Aleksei Brazinskil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 983,01 eurot ühe
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki korduv juhtimine joobeseisundis. Aleksei Brazinski on Viru Maakohtu 12.04.2021 otsusega nr 1-21-1568 karistatud
Aleksei Brazinski juhtis uuesti 26.04.2021 kella 13:20 paiku Tallinn-Narva maantee 200. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot registreerimismärgiga XXX . Aleksei Brazinski veres oli alkoholisisaldus vähemalt 3,35 mg/g. Sellise käitumisega rikkus Aleksei Brazinski liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellise käitumisega pani Aleksei Brazinski toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt s.o
II Kohtuistung Kohtuistungil süüdistatav Aleksei Brazinski tunnistas oma süüd temale esitatud süüdistuses, kahetses tehtut. Ta keeldus ütluste andmisest. Prokurör leidis, et Aleksei Brazinski süü on kohtus esitatud tõenditega tõendamist leidnud. A. Brazinski tuleb süüdi mõista ja karistada. Aleksei Brazinski on varasemalt kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Esimene kord karistati teda 03.06.2016 otsusega. See teda ei mõjutanud ning 2021. aastal istus ta uuesti autorooli joobeseisundis, mille eest teda karistati 12.04.2021 Viru Maakohtu otsusega
Teades omale määratud karistust ning olles juba katseajal, suvatses Aleksei Brazinski 14 päeva hiljem ehk 26.04.2021 uuesti minna sõidukiga sõitma, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Aleksei Brazinski joove oli ka väga suur – ühes grammis veres oli 3,35 milligrammi alkoholi. Eeltoodust tulenevalt taotles prokuratuur Aleksei Brazinski süüdimõistmist
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aasta pikkune reaalne vangistus.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milleks on 10 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aasta 10 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus.
lg 1 ja lg 3 p 1 alusel palub prokuratuur konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina Viru Maakohtu määruse alusel arestitud sõiduk Peugeot registreerimismärgiga XXX koos päraldistega. Lisakaristusena mõista juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks. Kolmas isik S B ei olnud prokuröri poolt pakutud karistusega nõus. 3 1-21-5376 Kaitsja nõustus prokuröri seisukohaga, et ei ole vaidlust süüdistuse osas. Kaitsealuse süü tahtliku kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud. Sõiduki konfiskeerimise osas kaitsjal samuti vastuväiteid ei ole. On olemas lahkarvamused karistuse osas. Kaitsja on seisukohal, et prokuröri poolt pakutud karistus on liiga karm. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Negatiivseid tagajärgi ei olnud. Kaitsja arvab, et lähtuvalt kehtivast kohtupraktikast ja Riigikohtu praktikast on kohtul kõik alused määrata A. Brazinskile karistust vastavalt
Arvab, et kohtul on õigus määrata ka osa karistuse ärakandmist reaalselt tähtajaga kuni 6 kuud ja ülejäänud osas elektroonilise valve allutamisega tähtajaga kuni 6 kuud kõikide kontrollmeetmete ja piirangutega. See karistus oleks kaitsja arvamusel piisav ja adekvaatne vastavalt teo suurusele. Kaitsja on seisukohal, et ei ole võimalik kohaldada lisakaristust ja juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks, kuna vastavalt Viru Maakohtu 12.04.2021 otsusele nr 1-21-1568 võeti A. Brazinskilt juhtimisõigust ära 5 kuuks. Viru Maakohtu 12.04.2021 otsus jõustus 28. aprillil 2021 ja on hetkel kehtiv. Vastavalt kohtupraktikale ja Riikohtu praktikale ei saa võtta inimeselt õigust, mida tal ei ole, mida ta käsundada ei saa. Hetke seisuga ei oma A. Brazinski juhtimisõigust. Kohtuistungil toimus kolmanda isiku S B ning tunnistaja V K ülekuulamine. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: 26.04.2021 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd 2, lk 1); Isikusamasuse tuvastamise protokoll (kd 2, lk 2); Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (kd 2, lk 3-5); Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (kd 2, lk 6); Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (kd 2, lk 7); A OÜ arve nr A001403 (kd 2, lk 8); Rahvastikuregistri väljavõte (kd 2, lk 9); Isikuandmete päring (kd 2, lk 10); Õiend Transpordiameti andmetest (kd 2, lk 11-12); Sõiduki registreerimistunnistuse koopia (kd 2, lk 13-14); Kahtlustatava ülekuulamise protokoll (kd 2, lk 15-21); Täitemenetluse registrist väljavõte (kd 2, lk 22-39); Asitõendi (liiklusvahendi) vaatlusprotokoll (kd 2, lk 40-48); 04.05.2021 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt nr 17/2021 (kd 2, lk 49); Vara arestimis taotlus (kd 2, lk 50-53); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.06.2021 kohtumäärus nr 1-21-4299 (kd 2, lk 54-60); 25.06.2021 vara arestimise protokoll (kd 2, lk 61-64); 02.07.2021 vara arestimise protokoll (kd 2, lk 65-66); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.06.2021 kohtumäärus nr 1-21-4299 (kd 2, lk 67-71); Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.06.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-16-542 (kd 2, lk 72-76); Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.04.2021 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-21-1568 (kd 2, lk 77-80); Karistusregistrist väljavõtted (kd 2, lk 81-86). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette 4 1-21-5376 kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatavale Aleksei Brazinskile on esitatud süüdistus
lg 2 järgi, mille kohaselt karistatakse korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse kuriteokoosseisuga. Vältav delikt (RKKK 3-1-1-13-08; 3-1-1-120-06). Ühtlasi on süütegu käsitatav ka abstraktse ohudeliktina. Joobeseisundi kui tunnuse osas on käesolev kuriteokoosseis blanketne. Koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimises joobeseisundis. Süüteo subjekt saab olla vaid erilise isikutunnusega isik § 24 lg 2 mõttes, s.o isik, kes on joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund. Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) § 69 lg 1 alusel juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi tekstis KorS) § 36 lg 1 alusel joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 alusel joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kuulanud ära kolmanda isiku ja tunnistaja, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Aleksei Brazinski süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises
Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav Aleksei Brazinski on viibinud süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 26.04.2021 kella 13:20 paiku Tallinn-Narva maantee
lg 1 ja § 424 järgi ja karistati
lg 1, § 74 lg 1,3, § 75 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 2 kuud 27 päeva katseajaga 3 aastat. Otsus jõustus 21.06.2016. Viru Maakohtu 12.04.2021 kohtuotsusega nr 1-21-1568 tunnistati Aleksei Brazinski süüdi
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 28 päeva vangistust, millest
lg 1-3, § 424 lg 4 p 1 alusel pöörati kohesele täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistuse osa 10 kuud 28 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui A. Brazinski ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime 6 1-21-5376 uut kuritegu ja täidab talle
lg 1,2 p 2,9 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja alguseks on 12.04.2021. Kandmisele kuuluvat karistusaega 1 kuu otsustati arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise päevast.
lg 1 p 1 alusel võeti Aleksei Bražinskilt lisakaristusena ära sõidukijuhtimise õigus tähtajaga 5 (viis) kuud. Otsus jõustus 28.04.2021. Kuna süüdistatav Aleksei Brazinski on varasemalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, karistused on kehtivad, siis tema teod on õigesti kvalifitseeritud
Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Aleksei Brazinski on toime pannud talle süüdistuses süüks arvatud teo, nimelt 26.04.2021 kella 13.20 paiku TallinnNarva maantee 200. kilomeetril juhtis A. Brazinski isikuna, kes on Harju Maakohtu 03.06.2016 otsusega karistatud
järgi ning Viru Maakohtu 12.04.2021 otsusega karistatud
märgiga XXX , alkoholijoobes, rikkudes sellega liiklusseaduse § 69 lg-s 1 ja § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Seega Aleksei Brazinski enda tegevusega täitis joobeseisundis korduva mootorsõiduki juhtimise objektiivse koosseisu. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kuritegu on kohtu arvates kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud kavatsetusega. A. Brazinski tunnistas oma süüd ning keeldus ütluste andmisest nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil. A. Brazinski joobeaste on väga suur. Teda on varem korduvalt samalaadse süüteo eest karistatud. Sellest järeldab kohus, et A. Brazinski käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, ehk sõiduki juhtimise alkoholijoobe seisundis ja ta ka teadis, et see saabub, olles samal ajal ülekaalukas teadmises sellestki, et teda on samalaadse kuriteo toimepanemise eest juba karistatud ja et selline tegu on endiselt karistatav. Seega süüdistatav Aleksei Brazinski on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti kohtu veendumusel pani Aleksei Brazinski talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Karistus
lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette kuni neljaaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 7 1-21-5376 Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mida süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus veres mitte vähem kui 3,35 mg/g. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud kriminaalvastutuse piirmäära 1,50 mg/m on ületatud olulisel määral, sisuliselt kahekordselt. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine sellises joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. A. Brazinski tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Puutuvalt võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest juhib kohus taas tähelepanu karistusregistri väljavõttele ja kohtuotsustele, mille kohaselt süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Harju Maakohus oma 03.06.2016 otsusega nr 1-16-542 tunnistas Aleksei Brazinski süüdi
lg 1 ja § 424 järgi ja karistas teda tingimisi vangistusega 1 aasta 2 kuud 27 päeva katseajaga 3 aastat. Viru Maakohus oma 12.04.2021 otsusega nr 1-21-1568 tunnistas Aleksei Brazinski süüdi
lg 2 järgi ja karistas lõplikult vangistusega 11 kuud ja 28 päeva, millest 1 kuu vangistus pöörati täitmisele koheselt ning ülejäänud vangistuse osa, s.o 10 kuud 28 päeva vangistust, jäeti tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui A. Brazinski ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1,2 p 2,9 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseaja alguseks on 12.04.2021. Kandmisele kuuluvat karistusaega 1 kuu otsustati arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise päevast.
lg 1 p 1 alusel võeti Aleksei Bražinskilt lisakaristusena ära sõidukijuhtimise õigus tähtajaga 5 (viis) kuud. Otsus jõustus 28.04.2021. Seega antud kuriteo pani Aleksei Brazinski toime katseajal ning 14 päeva hiljem pärast viimase kohtuotsuse väljakuulutamist. Seega varasem karistus samalaadse süüteo toimepanemise eest ei ole oma mõju avaldanud ja süüdistatav jätkas samalaadset õigusvastast käitumist. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud ja kõige elementaarsemaid keelde rikkuvad juhid kõrvaldatakse liiklusest ja neid karistatakse rangelt, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist saab süüdistatavale mõista vangistuse mõnevõrra alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kuna sündmus leidis aset 26.04.2021, siis pani A. Brazinski kuriteo toime katseajal ning kohus peab moodustama liitkaristust
8 1-21-5376
lg 2 alusel suurendab kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.04.2021 kohtuotsusega nr 1-21-1568 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõistab Aleksei Brazinskile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada Aleksei Brazinski kinnipidamisest, s.o alates 30.06.2021. Kohus jätab süüdistatavale valitud tõkendi muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistusaja ärakandmiseni, seejärel tõkend kuulub tühistamisele.
lg 4 p 2 kohaselt on lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine kohustuslik. Lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista
See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve.
lg 3 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Arvestades süü suurust, kergendava asjaolu olemasolu, märkimisväärset joobeastet, õiguskorra kaitsmise huvisid ning eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt, leiab kohus, et lisakaristuse võib mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest määrast ülespoole.
lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõistab kohus Aleksei Brazinskile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 (kaheks) aastaks.
55 lg 1 sätestab, et
§-des 49 kuni 52² sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale. Selgitada Aleksei Brazinskile, et temal on keelatud mootorsõidukit juhtida kogu reaalse vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele kahe
Antud kuriteo toimepanemine leidis aset 26.04.2021, st enne seda, kui Viru Maakohtu 12.04.2021 otsus jõustus ning enne seda, kui võeti A. Brazinskilt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuriteo toimepanemise ajal ehk 26.04.2021 oli A. Brazinskil juhtimisõigus olemas ning kohtul on võimalus temalt see õigus ära võtta. Riigikohus oma 17.09.2014 lahendis nr 3-1-1-39-14 (p 9) on viidanud
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus tuvastas, et Aleksei Brazinski juhtis 26.04.2021 mootorsõidukit Peugeot reg. märgiga XXX alkoholijoobes. Ta pani kuriteo toime kavatsetult. Aleksei Brazinski on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning sõiduk on teisaldatud politsei parklasse aadressil Tiigi 9, Narva. Riigikohus on sedastanud lahendi 3-1-1-37-07 punktis 16, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks. Seega sõiduk Peugeot reg. märgiga XXX on süüteo toimepanemise vahend. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kuulub sõiduauto Peugeot, reg-märgiga XXX , S B , kasutajaks on Aleksei Brazinski. S B on süüdistatava Aleksei Brazinski abikaasa. S B ütluste kohaselt ta on abielus Aleksei Brazinskiga alates 26.10.2019. Abikaasaga nad sõlmisid abieluvaralepingu. Lepingu alusel kolmanda isiku vara on tema vara, abikaasa vara on tema vara, lahutamisel nad ei jaga vara. See vara, mille nad oled ühiselt omandanud, kuulub mõlemale. Nad elavad koos, mõlemad teenivad raha, eelarve on ühine. Sõiduki Peugeot XXX soetasid 2020. aastal. Sõidukit ostmas käisid abikaasaga. Sõiduk maksis 650 eurot, osteti ühise raha eest. Juhtimisõigust kolmandal isikul ei ole, abikaasal oli ajani, kui talt neid ära võeti alkoholijoobes juhtimise eest. Seega sõiduk Peugeot, reg. numbriga XXX , on S B ja Aleksei Brazinski ühisvara.
lg 3 p 1 kohaselt on võimalik konfiskeerida kolmandale isikule kuuluv ese, kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel. Vastavalt kehtivale Riigikohtu praktikale sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda (RKKKo 3-1-1-68-10). Kuriteole tegevusetusega kaasaaitamine - ja seda ka kaasaaitamisel kergemeelsusega
lg 3 p 1 mõttes - on põhimõtteliselt võimalik (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
kohaldades nn šokivangistuse (1 kuu) ning võttis lisakaristusena ära talt juhtimisõiguse 5 kuuks. On märkimisväärne, et nimetatud kohtuotsusega isikut karistati 2 nädalat enne käesoleva kuriteo toimepanemist. Eeltoodust nähtub, et eelnevad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja süüdistatav jätkab samalaadset liikluse ohustamist. Kohus juhib tähelepanu, et sõiduki võib konfiskeerida ka juba esmakordse
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise puhul ja samuti liiklusalase väärteo toimepanemise puhul. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et tahtliku süüteo toimepanemisel kasutatud vahendi, ehk mootorsõiduki, mis kuulub kolmandale isikule, kes on kergemeelsusega kaasa aidanud sõiduauto kasutamisele süüteo toimepanemisel, konfiskeerimine
lg 1 ja § 83 lg 3 p 1 alusel on vajalik ja vältimatu, kuna sõiduki konfiskeerimine võtab süüdistatavalt võimaluse uute samalaadsete või teiste liiklusalaste süütegude toimepanemiseks.
MS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, joobe tuvastamisega seotud kulud ja sõiduki teisaldamisega seotud kulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1 alusel kuulub Aleksei Bražinskilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga. KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskuludeks on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Tunnistaja ütluste kohaselt keeldus A. Brazinski läbida tõendusliku alkomeetri testi, seega viidi teda Narva haiglasse vereproovi andma. Nimetatud toimingutega kaasneb kulu, kuivõrd nii vereproovi võtmine kui ka uuring on tasulised teenused vastavalt kehtestatud hinnakirjale. Kui uuring on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu ja süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui uuringu tingis tõendamisvajadus ja uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Vereproovi võtmine ja uuring olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning just uuringu tulemusega tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud joobe tuvastamise kulu summas 37,71 eurot jätta süüdistatava kanda täies mahus. KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel menetluskuludeks on asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud. Pärast seda, kui Aleksei Brazinski oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, sõiduk oli toimetatud PPA Ida prefektuuri parklasse asukohaga Tiigi 9, Narva. A OÜ väljastas Politsei-ja Piirivalveametile arve nr A001403 summas 69,30 eurot, millest 37,50 eurot on väljakutse ja 11 1-21-5376 20,25 eurot – puksiiriabi, käibemaks 20% ehk 11,55 eurot. See summa kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud summas 983,01 eurot ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.