Obsah (12)
§ 404§ 424§ 414§ 64§ 65§ 68§ 50§ 55§ 56§ 58§ 74§ 75KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8458 (20278000849) Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi s
§ 404
lg 1 ja § 414 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Oleg Lutšezarnõi isikukood: 37001062777 elukoht: XXX viibimiskoht: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX karistatus: üks kehtiv kriminaalkaristus – Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.05.2020.a otsusega karistatud
§ 424
lg 2 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele 14 päeva vangistust (kantud 6 päeva) ning ülejäänud 8 kuud ja 16 päeva vangistust ei pööratud tingimisi täitmisele, katseaeg 1 aasta 9 kuud; lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks tõkend vahistamine kohaldatud 05.06.2020.a eeluurimiskohtuniku määrusega; kahtlustatavana kinni peetud 03.06.2020.a riigi õigusabi korras advokaat Ahto Sirendi Kaitsja ringkonnaprokurör RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Oleg Lutšezarnõi
§ 404lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.
Süüdi tunnistada Oleg Lutšezarnõi
§ 414
lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
§ 64
lg 1 alusel mõista Oleg Lutšezarnõile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust suurendades üksikkaristustest raskemat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Oleg Lutšezarnõile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista Oleg Lutšezarnõile karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.05.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3260 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 8 (kaheksa) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) aastat 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestada Oleg Lutšezarnõi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 3. juunist 2020.a. Oleg Lutšezarnõile Tartu Maakohtu 19.05.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 120-3260
§ 50
lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, jätta iseseisvaks täitmiseks.
§ 55
sätestab, et lisakaristuse mõistminesel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
- Tõkend Oleg Lutšezarnõi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
- Lisapiirangud Tühistada kohtuotsuse kuulutamisest, so 16.02.2021.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamme 05.06.2020.a määrusega kohaldatud lisapiirangud Oleg Lutšezarnõi suhtes.
- Salvestised ja asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised kohtutoimikus olevad salvestised: - XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa CD-R plaat (pakend nr 2), millele on talletatud XXX kell 01.43 ja XXX kell 02.04 kaks häirekeskusesse tehtud kõne; - XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa DVD-R plaat (pakend nr 1), millele on talletatud XXX asuva turvakaamera salvestis XXX; - XXX asitõendi vaatlusprotokolli lisa DVD-R plaat (pakend nr 3), millele on talletatud XXX asuva turvakaamera salvestis XXX; - XXX Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud andmete töötlemiseks mõeldud programmist saadud failed (pakend nr OLKE1); - XXX Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud andmete töötlemiseks mõeldud programmist saadud failed (pakend nr OLKE2); - XXX koostatud jälitustoimingu protokoll 2 lisa CD-R plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX – XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed (pakend nr JT2); - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX – XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed; - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX – XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed; 2
(23)- XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX – XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed; - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX – XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed; - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX-XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed; - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX-XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed; - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX-XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed; - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli lisa DVD plaadil, millele on talletatud XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed (pakend nr 19230100285); - XXX koostatud jälitustoimingu protokolli 1 lisa DVD plaadil, millele on talletatud ajavahemikul XXX-XXX teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed (pakend nr 20278000849 JT1). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse jõustumist Oleg Luršezarnõile tema elukohas XXX.a läbiviidud läbiotsimisel leitud pealamp (vt ka asitõendi vaatlusprotokolli lisa), mis asub pakendis LO3 ja edastada kinnipidamisasutusse süüdimõistetu isiklike asjade juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist XXX sündmuskoha vaatluse käigus puhastatud vundamendi osast võetud põlevvedeliku proovid (pakendid 1 ja 1.1), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis akti nr 20ATHO4458 –
(6995)alusel.
- Menetluskulu KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud ja kaitsjale hüvitatud tasu sõidule kulutatud aja eest summas 1292,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel välja mõista Oleg Lutšezarnõilt menetluskulud 8264,20 (kaheksa tuhat kakssada kuuskümmend neli eurot kakskümmend senti) eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 1975,20 eurot; ekspertiiside tegemise kulud 4829 eurot; sundraha 1460 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700007626 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
- Tsiviilhagid TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute esitatud tsiviilhagid täielikult. Välja mõista Oleg Lutšezarnõilt 1792 (tuhat seitsesada üheksakümmend kaks) eurot A. G. (ik XXX) kasuks, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX SEB. Välja mõista Oleg Lutšezarnõilt 146 762,29 (ükssada nelikümmend kuus tuhat seitsesada kuuskümmend kaks tuhat eurot ja kakskümmend üheksa senti) eurot A. H. (H., ik XXX) kasuks. 3
(23)Välja mõista Oleg Lutšezarnõilt 5000 (viis tuhat) eurot A. H. (H., ik XXX) kasuks. Välja mõista Oleg Lutšezarnõilt 10 000 (kümme tuhat) eurot A. H. (H., ik XXX) kasuks.
- Hüpoteek Jätta muutmata Tartu Maakohtu 10.11.2020.a määrusega kriminaalasjas nr 1-20-8080 XXX, registriosa nr XXX asuvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek kannatanute A. H., A. H., A. H. kasuks nende tsiviilhagide tagamiseks summas 161 762,29 eurot.
- Kannatanute teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu A. H. (isikukood XXX, postiaadress: XXX), kannatanu A. H. (isikukood XXX, XXX ), kannatanu A. H. (isikukood XXX, e-post: XXX ), kannatanu A. G. (isikukood XXX; postiaadress XXX) ja kannatanu T. J. (isikukood XXX, e-post: XXX ) Oleg Lutšezarnõi ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS §-le 318 lg 3 p-le 2 ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kajastab kohtuotsus üksnes kohtuotsuse sissejuhatavat osa ja resolutiivosa. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest esitab Tartu Maakohtule teate apellatsiooni esitamise soovi kohta, kuulutatakse kohtuotsus tervikuna kohtu kantselei kaudu
- märtsil 2021.a hiljemalt kell 16.
- Kui kohtumenetluse pool ei loobunud apellatsioonist, siis tuleb apellatsioon esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Oleg Lutšezarnõid süüdistatakse selles, et tema - XXX kella 01:43 paiku XXX vallas XXX linnas XX kortermaja trepikoja teisel korrusel süütas elektrikilpi siseneva juhtmestiku. Sellise tegevusega kahjustas Oleg Lutšezarnõi kortermaja juhtmestikku ning põhjustas ohu kortermaja elanike elule ja tervisele. Oleg Lutšezarnõi tegu jäi lõpule viimata, sest juhtmete põletamise ajal karjuti korterist XXX: “me kutsume politsei“, mille peale Oleg Lutšezarnõi kortermajast lahkus. 4
(23)-XXX kella 04:20 paiku XXX vallas, XXX linnasXX süütas kinnistul asuva puukuuri, mille tõttu kandus tuli edasi garaažile ning elumajale. Oleg Lutšezarnõi, olles teadlik, et elumajas viibib kannatanu A. H., põhjustas reaalse ohu kannatanu elule, tervisele ja varale. XXX kinnistul asuv puukuur ja garaaž hävinesid täielikult, osaliselt sai tulekahjustusi elumaja teine korrus. Tulekahju tagajärjel hävinesid garaažis olnud A. H. kuuluv sõiduauto XXX numbrimärgiga XXX ja A. H. kuuluv XXX numbrimärgiga XXX. Sellega pani Oleg Lutšezarnõi tahtlikult toime
§ 404
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja süütamise ja süütamise katse, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Veel süüdistatakse Oleg Lutšezarnõid selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal enne XXX. aasta detsembrikuu lõppu tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult, st omamata lõhkematerjaliseaduses (LMS) nimetatud luba, suures koguses lõhkeainet, s.o vähemalt 1791 grammi trotüüli (trinitrotolueen, TNT), mida hoidis ebaseaduslikult enda elukohas XXX maakond, XXX linn, XXX kuni andis selle XXX. aasta detsembrikuu lõpus ebaseaduslikult K. M.’a kätte hoiule, lisades, et tegemist on tema jaoks väärtuslike esemetega. K. M. toimetas eelnimetatud lõhkeaine enda elukohta XXX maakond, XXX vald, XXX küla, XXX talu, kus hoidis seda kuni XXX, kui see läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Sellega pani Oleg Lutšezarnõi tahtlikult toime
§ 414lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.
o suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas A
§ 404
lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod
§ 404
lg 1 järgi on kriminaalkorras karistatav võõra või oma asja süütamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Teo kvalifitseerimine süütamisena eeldab seda, et kogutud tõenditega leiaks kinnitamist nii süütamise fakt kui ka süütamise tagajärjena ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Süütamine kui tegu seisneb asja põlema panemises. Karistusseadustiku § 239 kommentaar (
komm 3.1.3., Rauno Kiris) avab süütamise õigusliku sisu järgmiselt:“ Süütamine on võõra või toimepanijale endale kuuluva asja põlema panemine sellisel viisil ja ulatuses, et objekt põleb (vähemalt teatud ajavahemiku) edasi omal jõul.“
§ 404
lg 1 kohaselt peab süütamistegu põhjustama ohu inimese elule või tervisele, mistõttu lisaks süütamisele kui teo objektiivse külje faktilisele asjaolule tuleb kohtul tuvastada ka asjaolu, kas konkreetne süütamisakt põhjustas ohu inimese elule või tervisele. Subjektiivsest küljest eeldab süütamine tahtlust objektiivsete tunnuste suhtes, seega ka tagajärje suhtes. Süüteokoosseis loetakse täidetuks, kui isik paneb koosseisupärase teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. 1. XXX süütamine 5
(23)Süüdistatav Oleg Lutšezarnõi tunnistas kohtuistungil end XXX kortermaja trepikoja teisel korrusel elektrikilpi siseneva juhtmestiku süütamises süüdi. Süüdistatava kaitsja leiab samuti, et tegu on tõendatud ja vastab
§ 404lg 1 koosseisule.
Kohtueelsel uurimisel Oleg Lutšezarnõi end XXX teise korruse elektrikilbi juhtmete süütamises süüdi ei tunnistanud. Kohus on seiskohal, et lisaks süüdistatava poolt kohtus süü omaksvõtule, on tegu tõendatud järgnevate tõenditega. Kannatanu T. J. ütluste kohaselt kolis ta XXX.a koos perega elama XXX juurde XXX XXX valda XXX XXX. T. J. sõnul helistas talle XXX. a öösel Oleg Lutšezarnõi ning soovis rääkida tema XXX M.. Kannatanu ei andnud telefoni XXX, sest Oleg Lutšezarnõi oli alkoholi tarbinud, mistõttu helistas Oleg Lutšezarnõi samuti M. J. telefonile, kes aga kõnele ei vastanud. Kannatanu ütluste kohaselt helistas süüdistatav uuesti tema telefonile. Paarkümmend minutit hiljem, umbes 01:30 kuulis kannatanu auto hääli, mille mootor hästi ei töötanud. Tema XXX M. nägi väljas liikumas pealambiga meesterahvast. Viis minutit hiljem kuulsid nad kedagi trepikojas kõndimas, sammud tulid trepist üles. T. J. sõnul kuulsid nad XXX mingeid klõpse, nagu keegi üritaks tsäksi põlema panna. Hetk hiljem sai XXX aru, et tegemist on gaasipõletiga. Kannatanu palus XXX politseisse helistada. Samuti võttis ta Facebooki teel ühendust naaber T., paludes tal tulla ja vaadata, et mis koridoris on juhtunud. Kannatanu kinnitas, et ukse tagant oli tunda kõrbelõhna. Hiljem korterist väljudes nägi ta, et koridoris oli elektrikilbist ülespoole olevaid juhtmeid põletatud (I kd, tl 13-14). Kannatanu avaldas ka seda, et XXX koridoris olevad XXX juhtmed vahetati välja (I kd, lk 23). Tunnistaja M. J. ütluste kohaselt käisid XXX. a õhtul kaks isikut tema ukse taga ning soovisid, et ta välja tuleks. Kuna ta ei läinud, siis helistas talle M. ja kutsus välja rääkima. Tunnistaja on kohtueelsel uurimisel avaldanud, et ta järeldas, et ilmselt olid tema ukse taga Oleg Lutšezarnõi ja tema XXX M. J.. Hiljem helistas Oleg Lutšezarnõi nii tema emale kui ka tema telefonile. Umbes 20 minutit hiljem nägi M. J. väljas Olegi autot-halli metallikvärvi XXX. Oleg ise jäi autosse ja M. tuli tema ukse taha ning soovis jälle, et tunnistaja välja tuleks. Kui M. J. välja ei läinud, siis läksid Oleg ja M. minema. Tunnistaja sõnul kuulisid nad XXX pisut hiljem maja ees auto häält ja köögiaknast välja vaadates nägi ta ühte meest, kellel oli peas sinise raamiga pealamp. Mees kõndis majast mööda. Mõne aja pärast ütles XXX talle, et keegi kõnnib trepikojas, ja et kuulda on trepikojas mingit klõpsimist. Mingil hetkel sai tunnistaja kuuldava hääle järgi aru, et tegemist on gaasipõletiga. Ta koputas suure jõuga uksele ja ütles, et isikud läheksid ära, et ta kutsub politsei. Tunnistaja helistaski politseisse. Peale seda kui ukse taga olnud isik minema läks, tundsid nad emaga ukse juurest kärsahaisu. M. J. sõnade kohaselt nägi ta koridori vaadates, et elektrikilbi juurest olid juhtmed põlenud ja sealt tuli tugev kärsahais. Seejärel helistas ta uuesti häirekeskusesse. Kohale tuli nii päästeamet kui ka politsei. Tunnistaja avaldas politseile, et tema arvates oli ukse taga Oleg Lutšezarnõi, sest just temal on ta näinud sellist musta sinise äärega pealampi. Samuti on tunnistaja näinud Oleg Lutšezarnõil gaasipõletit, mis käib klõpsuga tööle. Tunnistaja ütluste kohaselt oli see mees keskmise kehaehitusega. M. J. avaldas, et auto hääl kõlas Olegi XXX sarnaselt. Oleg on auto mootorit chip-tuuninud ja see teeb natukene teissugust häält. See mootor vahepeal natukene tõkkab, neljas silinder lööb üle. See auto, mis maja ette sõitis, tegi samasugust häält (I kd, lk 24-26). M. J. sõnade kohaselt saatis ta XXX.a kell 01:39 T. Facebooki kaudu sõnumi ja ka ühe 6
(23)häälesõnumi, milles palus kiiresti T. vaadata, mis tema ukse taga on. Samuti avaldas tunnistaja T., et tal on tunne, et keegi pani ukse põlema (I kd, lk 32). Tunnistaja T. T. ütluste kohaselt palus M. J. XXX öösel, et ta vaataks koridori, et kas seal on keegi. Tunnistaja käis trepikojas ja tundis kärsahaisu, kuid midagi põlemas ei näinud (I kd, lk 41). Kannatanu ja tunnistajate ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu. Protokollist nähtuvad M. J. kõned häirekeskusele seoses süütamisega ja T. J. poolt räägitu (I kd, lk 7-8) seoses sündmusega, kusjuures häirekeskusele antud informatsioon haakub nende ütlustes kirjeldatuga. Kõned on tehtud kell 01:43:18 ja 02:04:17 numbrilt XXX, s.o M. J. telefoninumbrilt. Tunnistaja A. S. sõnul läks ta koos patrullpolitseinik H. H. XXX.a umbes kella 2 paiku öösel väljakutse peale XXX kortermajja ja nägi, et teisel korrusel oli elektrikilbi juhtmeid millegagi põletatud. Sündmusest teatajad kahtlustasid teo toimepanemises Oleg Lutšezarnõid. Tunnistaja kirjeldas, kuidas käidi Oleg Lutšezarnõi juures ja vesteldi nii temaga, tema XXX, samuti XXX M. ning tema juures olnud XXX K. Tunnistaja ütluste kohaselt said nad teada, et K. on sündmusest teataja XXX M. endine XXX. Tunnistaja K. G. kinnitab, et Oleg Lutšezarnõi käis XXX.a öösel M. J. elukohas ning rääkis, et ta käis M. ja T. elukohas ning põletas seal juhtmeid gaasipõletiga. Oma tegu põhjendas ta sellega, et oli tahtnud K. asju kätte saada. (II kd, lk 116-118). Tunnistaja M. J., kes on Oleg Lutšezarnõi XXX, ütluste kohaselt on neil kodus nii pealampe kui ka gaasipõleti. Tunnistaja selgitas ka seda, et nii tema kui ka tema XXX Oleg Lutšezarnõi helistasid korduvalt M. J., sest viimane oli K. rahakoti ja dokumendid ära võtnud (II kd, lk 106109, lk 11-114). Tunnistaja A. P. (I kd, lk 125-128), kes süüdistuses toodud ajal oli Oleg Lutšezarnõi XXX, kinnitas gaasipõleti olemasolu nende kodus, kuid pärast seda, kui ta juuni alguses koju tagasi läks, seda põletit ta enam ei näinud. Kannatanu ja tunnistajate ütlused riimuvad asitõendi - XXX, s.o Oleg Lutšezarnõi maja vastas asuva turvakaamera salvestise- vaatlusprotokollis kajastatuga (I kd, tl 42-55). Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud videofailidelt nähtub, et XXX.a kell 23:17:33 sõidab XXX asuva maja juurest sõiduauto välja ja kell 23:25:46 pargitakse auto tagasi maja ette. Kell 23:28:25 pannakse auto tuled põlema ja auto lahkub maja eest. 23:55:53 saabub auto tagasi maja ette. Taas pannakse auto tuled põlema XXX maja juures XXX kell 01:20:42 ning kell 01:46 naaseb auto tagasi kaamera vaatevälja. Videofaililt XXX on näha, et XXX kella 01:49 alates liigub pealambiga isik korduvat majja sisse ja välja. Kell 02:13:08 lähevad maja taga põlema auto tuled, peale mida sõidab auto kaamera vaateväljast välja. Videofailist XXX on näha, kuidas kell 02:19:24 sõidab auto uuesti kaamera vaatevälja ja see pargitakse maja taha ning kell 02:21:45 saabub kaamera vaatevälja politseibuss. 7
(23)Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt helistas Oleg Lutšezarnõi XXX kell 01:58:26 ja 02:00:59, s.o pärast XXX XXX vallas XXX linnas XXX kortermaja trepikoja süütamise katset, kannatanu T. J., kelle telefoni number on XXX (II kd, lk 31). XXX.a on koostatud jälitustoimingu protokoll 2, milles on kajastatud ajavahemikul XXX.XXX.a teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud informatsioon (II kd, lk 32-39). Protokollist nähtub, et XXX.a kell 22:58:20 helistab T. J. O. L. ja palub saata K. (K. G.) koju. Oleg Lutšezarnõi keeldus sellest, põhjendades, et XXX on pisarates ja ei taha T. J. juurde minna. XXX.a kell 01:58:26 helistab Oleg Lutšezarnõi T. J. ja soovib rääkida viimase XXX. Kell 02:00:59 on taas süüdistatava kõne T. J., kus vestlus käib selle üle, et Oleg Luršezarnõi on nõus tooma K. J. juurde, et viimased annaksid talle dokumendid ja ta läheks koos Lutšezarnõiga tagasi. Oleg Lutšezarnõi elukoha läbiotsimisel leiti maja hoovist sinine pealamp (I kd, lk 70-77), mida kirjeldas oma ütlustes tunnistaja M. J.. Nimetatud pealampi on vaadeldud ja selle kohta on vormistatud asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, lk 78-79). Asjatundja Päästeameti Lõuna Päästekeskuse menetlusbüroo juhtivinspektor R. A. arvamuse kohaselt oli juhtmete põlengu võimalik põhjus lahtise tule allikas (I kd, lk 56-57). Tulekahjuekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks lahtise tule allika termiline toime ning elektriseadmete rikkele viitavaid tunnuseid ekspert ei tuvastatud (I kd, lk 64). Kohus on veendumusel, et Oleg Lutšezarnõi, oli isikuks, kes XXX kella 01:43 paiku XXX XXX vallas XXX linnas XXX kortermaja trepikoja teisel korrusel süütas elektrikilpi siseneva juhtmestiku. Turvakaamera salvestistel kajastuv sõiduki liikumise ajaline kajastus, tunnistaja M. J., kannatanu ja ka süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et gaasipõletit kasutades süütas Oleg Lutšezarnõi koridoris juhtmed. Süütamise tagajärjel pidi juhtmestik mingi aja põlema, sest fotod, mis on põlenud juhtmetest tehtud ning asjatundja arvamus, viitavad sellele, et elektrijuhtmete välispind oli kahjustatud, juhtmed olid pealtpoolt söestunud. Samuti on fotodel nähtav süüdatud piirkonna tahmumine, mis sai olla asjatundja sõnul põhjustatud lahtise tule allika kasutamisest süüdistatava poolt. Kohus leiab, et tegu jäi lõpule viimata. Oleg Lutsezarnõi küll süütas juhtmed, kuid tunnistaja M. J. hoiatus, et ta kutsub politsei, peatas Oleg Lutšezarnõi tegutsemise ja ta ei saanud ohtu korterielanike elule ja tervisele realiseerida, so ta ei saanud süütamisega põhjustada ulatuslikku põlengut, mis oleks seadnud korterielanike elu ja tervise ohtu. Arvestades asjaolu, et Oleg Lutšezarnõi kasutas lahtist tuld elektrijuhtmete süütamiseks, siis juba tema käitumine viitab sellele, et ta tegutses otsese tahtlusega juhtmed süüdata ja ta pidi vähemalt möönma, et tema tegevus võib ohtu seada korteris olevate inimeste elu või tervise. 2. XXX linnas XXX süütamine Süüdistatav Oleg Lutšezarnõi end XXX.a XXX XXX vallas, XXX linnas, XXX süütamise episoodis süüdi ei tunnista. Süüdistatava ütluste kohaselt jõudis ta XXX.a õhtul umbes kella 8
(23)21-21:30 paiku koju, kus jätkas üksi alkoholi tarbimist. Umbes südaöö paiku jäi ta aiamajakeses magama ja seal ka hommikul umbes kella 9 paiku ärkas. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et XXX.a oli tulekahju XXX, XXX vallas, XXX linnas, XXX, kus põles puukuur ja sealt kandus tuli edasi garaažile ning elumajale. Kuna süüdistatav enda süüd XXX puukuuri süütamises ei tunnista, siis tuleb esmalt kohtul kogutud tõendite põhjal tuvastada, kas etteheide Oleg Lutšezarnõile XXX puukuuri süütamises on tõendatud või mitte. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kinnitab, et tules hävis täielikult XXX puukuur, mille vahetus läheduses asus nii garaaž kui ka eluhoone ning selle juurdeehitis (I kd, lk 169-192). Fotod kajastavad nii garaaži kui ka eluhoone ja selle juurdeehitise põlengust põhjustatud kahjustusi. Kriminaalasjas määras uurija tulekahju ekspertiisi teostamise. Kohtuekspert K. L. on koostanud ekspertiisist keeldumise akti põhjusel, et ekspertiisiks esitatud materjalidega tutvumise ajaks ei olnud sündmuskoht säilinud, mistõttu ei olnud eksperdil võimalik vahetult ekspertiisiobjekti uurida. Samas aktis kinnitab ekspert, et XXX kinnistul asunud puukuur on täielikult hävinud, garaaž ja juurdeehitus on praktiliselt täielikult hävinud (säilinud kiviseinad) ning eluhoone teisel korrusel on suured tulekahjustused. Ekspert viitab PPA sündmuskoha fototabelile, millelt näha olevate hoonete kahjustuste ulatuse ja iseloomu põhjal võis tulekahjukolle paikneda puukuuri piirkonnas ning elektri-või muu süütevõimelise seadmestiku puudumisel võis tulekahju alguse saada lahtise tule allikast. Kuna oletatava tulekahju kolde piirkond oli täielikult hävinud ning eksperdil ei olnud võimalik sündmuskohta vahetult uurida, siis ei olnud antud juhul tehniliste tunnuste põhjal võimalik tuvastada tulekahjukolde asukohta ega tulekahju võimalikku tekkepõhjust (II kd, lk 12). Põlevvedeliku ekspertiisiakti nr XXX koostanud ekspert V. S. on avaldanud, et XXX linnas, XXX sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud tahked esemed nr 1 ja nr 2 sisaldasid suure tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. Ekspertiisiobjektis nr 2 sisaldus ka raskete naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki, kuid ekspert märkis, et ei ole võimalik määrata, kas selles ekspertiisiobjektis leiduda võivad põlevvedelike jäägid on ühe ja sama põlevvedeliku koostisosad või pärinevad mitmest erinevast põlevvedelikust (II kd, lk 16). Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor R. A. on avaldanud, et XXX.a kell 04:38 (I kd, lk 167) teatas Häirekeskus Lõuna Päästekeskusele tulekahjust aadressil XXX, XXX. Asjatundja arvamuses on kirjas, et esimesena saabunud XXX päästekomando meeskonnavanem R. B. (kohal 04:47) kinnitas, et hooned olid lausleegis. Arvamuses on kirjas, et tulekahjuga hävis täielikult puitsõrestikust ehitatud puukuur. Arvestades tulekahjustusi ja tuule suunda, siis võis kuuri keskosa piirkonnast tulekahju alguse saada. Tulekahju võimaliku esmase tulekolde juures puudusid tehnilised tulekahju tekkeallikad (nt elekter, küttekolded). Samuti ei tuvastatud tulekolde juures lõkkeaset. R. A. arvamuse kohaselt oli tulekahju tekkepõhjuseks süütamine (I kd, lk 163). Asjatundja arvamusele on lisatud fotod sündmuskohalt. Fotodelt nähtub, et puukuur on täielikult hävinud, garaažist on alles plokkidest laotud seinad. Samuti on fotolt nr 3 näha elumaja kahjustused. Fotodel nr 4 ja 5 on viidatud 9
(23)võimalikule tulekaju esmasele koldele, mis on puukuuri keskmises kraavipoolses osas (I kd, lk 164-166). Kannatanu A. H. ütlustest nähtub, et XXX.a käis XXX maja ukse taga G. T.. Viimasega oli koos maja ees maasturiga ka Oleg Lutšezarnõi. G. T. on tavaliselt A. H. käest saanud suitsu ja viina, kuid seekord kannatanu keeldus G. T. suitsu ja viina andmast ning keeldumise põhjusena viitas sellele, et G. on purjus ning on koos Oleg Lutšezarnõiga, kes kannatanule ei meeldi. Oleg Lutšezarnõi hõikas kannatanule seepeale vene keeles, et A. H. veel kahetseb, sest et tema (so Oleg) sõnu tuulde ei loobi. Öösel umbes 1–2 paiku hakkas A. H. koer haukuma, mille peale kannatanu läks vaatama, mida koer haugub. Läbi veranda akna nägi ta, et XXX tänava ja sellega ristuva põllutee ääres oli sama maastur, millega Oleg enne sõitis. Samal ööl natukene enne kella 4:30 ärkas kannatanu mingi kolkimise peale üles ja talle karjuti, et maja põleb. Seejärel nägi ta ka ise, et kuur ja garaaž põlevad. Kannatanu sõnul garaažis ja kuuris tal elektrit sel ajal sees ei olnud. A. H. on veendumusel, et tegemist oli puukuuri süütamisega, mille tagajärjel süttis ka kõik ülejäänu, sest kuuri ja maja vahe on ainult umbes poolteist meetrit. Tulekahju tagajärjel hävis kannatanu garaaž koos selles olevate erinevate esemetega, kuur koos küttepuudega ning peaaegu täielikult elumaja teine korrus koos mööbliga. Kannatanu sõnul tuli Oleg Lutšezarnõi samal päeval kui tema maja põles kannatanu juurde, kuid A. H. ajas ta minema. Lahkudes ütles Oleg vene keeles:„Lutš ütles ja Lutš tegi. Ma pühin teid kõiki minema“. Pärast Olegi käimist tuli kannatanu juurde ka Olegi XXX M., kes küsis kannatanult, et kas ta teab, kes maja põlema pani. Kannatanu vastas talle, et ta aimab, kuid nime ei öelnud ning küsis vastu, et kas M. teab. Selle peale vastas M. vene keeles, et tema XXX pani, aga ärgu kannatanu sellest Olegile rääkigu, sest ta on hulluks läinud. M. rääkis kannatanule ka seda, et XXX oli öösel koju tulnud ja öelnud M., et kui politsei küsib, siis M. vastaks, et Oleg oli kogu aeg kodus. M. oli küsinud XXX, et mis viimane siis teinud on ja selle peale oli Oleg vastanud, et pani A. maja põlema. M. juttu kuulsid ka S. H., A. H.. A. XXX J. ja tema XXX XXX rääkisid XXX.a kannatanule, et Oleg olevat eelmisel ööl käinud nende XXX juures võlgu küsimas ja maininud jutu sees, et paneb A. maja põlema. Kannatanu A. H. kinnitas oma XXX A. H. sõnu selle kohta, mida M. neile oli põlengu kohta rääkinud. Tulekahju tagajärjel hävinesid garaažis olnud A. H. kuuluv sõiduauto XXX numbrimärgiga XXX ja A. H. kuuluv XXX numbrimärgiga XXX. Kannatanu ütluste kohaselt oli M. sama juttu rääkinud ka kannatanu XXX A. H., kes oli olnud sel hetkel koos kannatanu XXX A. H. (I kd, lk 89-90). Kannatanu A. H. XXX A. H. tunnistas, et peale maja põlengut tuli tema XXX juurde Oleg Lutšezarnõi. XXX ja Olegi omavahelist juttu ta ei kuulnud, kuid XXX vihastas väga Olegi peale ja käskis tal minema minna. XXX ütles tunnistajale, et Oleg oli öelnud talle, et Oleg ütles ja Oleg tegi. Tunnistaja ütluste kohaselt käis tema XXX kinnistul hiljem XXX, kes tahtis tulekahjust rääkida. XXX ütles tunnistajale, et Oleg on tema XXX XXX ja XXX panigi selle maja põlema. Küsimuse peale, et kuidas XXX nii oma XXX kohta rääkida saab, oli viimane vastanud, et XXX tuli öösel purjus peaga koju ja ütles, et kui mendid tulevad, siis XXX ütleks, et Oleg oli terve päeva kodus. Kui XXX oli XXX käest küsinud, et mida ta siis tegi, oli XXX vastanud, et pani A. põlema. Tunnistaja juhatas XXX A. H. juurde maja taha. 10
(23)Tunnistaja M. J., kes on Oleg Lutšezarnõi XXX, on ülekuulamisel avaldanud, et tema XXX võis A. H. maja põlema panna, aga võis ka mitte seda teha. Tunnistaja sõnul pole XXX talle midagi põlengust rääkinud. Tunnistaja kinnitas aga seda, et rääkis pärast põlengut hommikul A. H. sellest, mis juhtus. M. J. eitab seda, et ta ise oleks A. H. öelnud, et tema XXX Oleg maja põlema pani. Hilisemal ülekuulamisel on tunnistaja avaldanud, et sel ööl kui A. H. maja põles, terve öö jooksul ta oma XXX ei näinud (I kd, lk 106-109, lk 111-114). Tunnistaja K. G. XXX.a ütluste kohaselt tuli tema koos M. sel ööl kui XXX tänaval maja põles koju umbes kella 2 paiku. Peale koju tulekut asutasid nad end magama ja kuulsid, et Oleg sõitis kuhugi minema. Ta oli ära umbes pool tundi ja tuli tagasi umbes kella 4 paiku. Oleg tuli tunnistaja ja M. juurde ning M. küsimusele, et kus ta käis vastas Oleg: „Ma panin A. põlema“. Tunnistaja ja M. küsimusele, et miks ta seda tegi oli Oleg vastanud, et sellepärast, et A. ei müünud talle veini. Tunnistaja arvas, et Oleg sõitis sel ööl XXX värvi maasturiga. Tunnistaja kinnitas ka seda, et hommikul läks M. A. juurde ja ütles talle, et Oleg pani tema maja põlema (II kd, lk 116-118). K. G. jäi enda ütluste juurde ka XXX.a ülekuulamisel. Tema sõnul oli Oleg sel ööl väga purjus, ta ei suutnud sirgelt kõndida (I kd, lk 119-121). Tunnistaja G. T. (I kd, lk 122-124) kinnitas, et kuulis tulekahjule eelneval päeval, kuidas Oleg Lutšezarnõi ja A. H. tülitsesid ja Oleg ütles A.: „Ma veel näitan sulle“. Kuriteole eelnenud päeva sündmuste ja kannatanu suhete kohta süüdistatavaga on andnud ütlusi tunnistajad M. G. ja J. Š., kuid konkreetses süüdistuses kajastatud süütamise kohta neil mingit informatsiooni ei ole. Samuti puudub süütamise kohta tõenduslikku tähtsust omav informatsioon tunnistajatel V. K., S. A. ja D. P.. Asjaolu, et Oleg Lutšezarnõi oli XXX.a varahommikul pärast süütamist üleval ja alkoholijoobes kinnitavad tunnistaja O. P. ütlused (I kd, lk 132-134) nendevahelise telefonikõne kohta ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (II kd, lk 28). Oleg Lutšezarnõi vestles XXX.a. alates 04:52:19 63 sekundi jooksul O. P.. Asitõendite vaatlusprotokoll tõendab süüdistatava elukoha läbiotsimise käigus XXX leitud mobiiltelefoni XXX XXX kõnelogi sisu vahetult enne ja pärast etteheidetud kuriteo toimepanemist. XXX ja XXX koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (koos salvestisega) nähtub Oleg Lutšezarnõi poolt kasutatud abonentnumbrilt XXX tehtud kõnede aeg ja telefoni asukoht ajavahemikul XXX – XXX (I kd, lk 23). XXX.a koostatud jälitustoimingu protokollis nr 2 on kajastatud ajavahemikul XXX.- XXX.a teostatud jälitustoimingu tulemusel saadud andmed (II kd, lk 32-39). XXX.a kell 04:52:19 helistab Oleg Lutšezarnõi O. P. ja räägib, et tal pole und ja, et ta igatseb O. P. järele (II kd, tl 36-37). Jälitustoimingu protokollist nähtub ka see, et XXX soovis Oleg Lutšezarnõi rääkida S. A. A. seonduvast, kuid mitte telefoni teel. Jälitustoimingu protokoll nr 1 kajastab Oleg Lutšezarnõi vestlusi J. I. ja T. S. (III kd, lk 159175). XXX.a arutleb Oleg Lutšezarnõi selle üle, kas XXX XXX on süüdistuse tunnistajana piisav ja arvab, et tema ütlused ei tähenda mitte midagi. Ka XXX.a räägib süüdistatav, et tal on nüüd mõrvakatse. Arutleb, et kui ta tahaks teda tappa, siis paneks ta lihtsalt maja põlema. 11
(23)Räägib päeval olnud tülist A. ja sellest, et sõitis oma XXX tol ööl maja eest kaks korda läbi. Kohus on seisukohal, et Oleg Lutsezarnõi poolt J. I. räägitu viitab sellele, et süüdistatav oli XXX.a öösel üleval, mitte ei maganud. Samuti tunneb ta muret selle üle, et K. G. ütlused võivad tema süüd süütamisest kinnitada. XXX.a kella 04.00 paiku XXX toimunud põlengut ja kannatanu A. H. äratamist kinnitavad tunnistaja E. L. ütlused (I kd, lk 135-136). Kannatanu A. H. ja tunnistaja E. L. ütlustega on kooskõlas asitõendi – XXX, XXX, s.o Oleg Lutšezarnõi maja vastas asuva turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll. Protokollis kajastub järgmine informatsioon XXX.a sündmuste kohta: kell 00:08:02 sõidab XXX asuva maja juurest välja sõiduauto, möödub maja tagant ja kell 00:21:04 sõidab auto kaamera vaateväljast välja; kell 02:16:02 saabub auto tagasi maja taha ning on näha mitmete isikute korduvat liikumist majast välja-sisse; kell 04:20:08 on näha XXX liikumist kaamera vaateväljas, kuid seejärel kaamerapilt katkeb. Kaamerapildilt on näha XXX tüüpi sõidukit, mille rattakoobaste kohal paistab XXX. Nimetatud asjaolu on kooskõlas kannatanu A. H. ütlustega, kes rääkis, et XXX.a sõitis Oleg Lutšezarnõiga XXX. Interaktiivse kaardi (I kd , tl 162) kohaselt on vahemaa Oleg Lutšezarnõi majast kuni XXX hooneteni võimalik läbida autoga 5 minutiga. Kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiis. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei ole aknaraamilt võetud proovist (pakend nr 4.1, kahel tampoonil, proov XXX) saadud DNAanalüüsi täisprofiil kokkulangev Oleg Lutšezarnõi DNA-profiiliga. Ka teised proovid ei ole kokkulangevad Oleg Lutšezarnõi DNA profiiliga (II kd, lk 4-6). Teo kvalifitseerimine süütamisena eeldab seda, et kogutud tõenditega leiaks kinnitamist nii süütamise fakt kui ka süütamise tagajärjena ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Süütamine kui tegu seisneb asja põlema panemises. Kohus on seisukohal, et Oleg Lutšezarnõi ütlused XXX.a öö ja hommiku sündmuste kohta ei ole valdavas osas kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Usutav ja tõendusliku väärtusega on süüdistatava ütlus selle kohta, et enne A. H. hoonete põlengut, käis süüdistatav tema juures XXX XXX, mis on XXX värvi, so alumine osa on XXX, ülemine osa XXX. Samuti on kooskõlas tunnistajate ja kannatanute ütlustega Oleg Lutšezarnõi poolt avaldatu, et ta käis XXX.a hommikul A. H. juures, kes oli väga vihane. Kohus leiab, et muus osas ei ole Oleg Lutšezarnõi ütlused usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. KrMS § 66 lg 21 p 3 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõend juhul kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt. Tunnistaja K. G. XXX.a ütluste kohaselt tunnistas Oleg Lutšezarnõi XXX.a umbes kella 4 paiku, so vahetult peale süütamise toimepanemist, talle ja XXX M., et ta pani A. põlema. Seda süüdistatava ütlust saab tõlgendada kohtu arvamuse kohaselt vaid selliselt, et Oleg Lutšezarnõi võttis omaks kannatanu A. H. hoonete süütamise. Sel ööl põles XXX vaid üks hoonetekompleks ja see oli kannatanule kuuluv. 12
(23)Seega on K. G. ütlus käesolevas asjas tõendiks, mis kinnitab süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise omaksvõttu. Ka ülejäänud K. G. poolt antud ütlused on kooskõlas eespool analüüsitud dokumentaalsete tõendite ja kannatanute ning tunnistajate ütlustega. Oleg Lutšezarnõi XXX on ülekuulamisel avaldanud, et tema XXX võis A. H. maja põlema panna, aga võis seda ka mitte teha. Tunnistaja pole kinnitanud ei K. G. ütlusi, mis puudutavad Oleg Lutšezarnõi poolt teo toimepanemise omaksvõttu, ega ka XXX.a hommikul vestlusi kannatanute A. ja A. H. ning tunnistaja A. H.. Kohus on seisukohal, et tunnistaja M. J. ütlused on usaldusväärsed vaid osaliselt, täpsemalt osas, mis puudutab pärast põlengut hommikul A. H. rääkimise fakti, mitte aga kannatanute ja tunnistaja vahelise jutu sisu. M. J. võis olla soov XXX XXX kaitsta ja seetõttu pole ta andnud XXX süüd kinnitavaid ütlusi. Kohtul pole mingit alust aga kahelda kannatanute A. ja A. H. ütlustes. Need on nii omavahel kooskõlas kui ka kooskõlas tunnistaja A. H. ütlustega. Kannatanute ütlused riimuvad ka muude kohtu poolt uuritud tõenditega. Liiklusregistri väljatrükist on näha Oleg Lutšezarnõi omandis või kasutuses olevad sõidukid, s.h XXX XXX (IV kd, lk 82-83). Kohtuekspert K. L. on PPA sündmuskoha fototabelitele tuginedes leidnud, et näha olevate hoonete kahjustuste ulatuse ja iseloomu põhjal võis tulekahjukolle paikneda puukuuri piirkonnas ning elektri-või muu süütevõimelise seadmestiku puudumisel võis tulekahju alguse saada lahtise tule allikast. Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor R. A. arvamuse kohaselt oli tulekahju tekkepõhjuseks süütamine. Sellise arvamuse kujundas ta arvesse võttes tulekahjustusi ja tuule suunda ning võimalikku tule algkollet kuuri keskosa juures. Asjatundja arvamuse kohaselt võis just sealt tulekahju ka alguse saada. Süütamist pidas asjatundja tulekahju põhjuseks ka seetõttu, et tulekahju võimaliku esmase tulekolde juures puudusid tehnilised tulekahju tekkeallikad (nt elekter, küttekolded). Samuti ei tuvastatud tulekolde juures lõkkeaset. Kohtul puudub igasugune alus kahelda oma ala spetsialistide arvamuses. Seda enam, et ka muud uuritud tõendid, muuhulgas süüdistatava poolt tunnistaja K. G. avaldatu, kinnitab, et tegemist oli süütamisega. Seega on tõendamist leidnud
§ 404teokoosseisu oluline objektiivse külje element - süütamine.
Süütamine teostati konkreetsel juhul sellisel viisil ja ulatuses, et puukuur ja hiljem ka garaaž ning elumaja põlesid edasi omal jõul. Kogutud tõendeid analüüsides joonistub välja sündmuste ajaline toimumine ja seotus Oleg Lutšezarnõiga XXX.a õhtul ja XXX öösel ning päeval järgnevalt. XXX.a õhtul käis kannatanu A. H. ukse taga tunnistaja G. T., kes soovis kannatanult saada suitsu ja alkoholi. Tunnistaja tuli kannatanu juurde Oleg Lutšezarnõi poolt juhitud XXX. Kuna A. H. keeldus G. T. tema poolt soovitut andmast, sest viimane oli joobes ja ta oli koos Oleg Lutšezarnõiga, siis selline käitumine vihastas Oleg Lutšezarnõid, kes hõikas kannatanule seepeale vene keeles, et ta veel kahetseb, sest et tema (so Oleg) sõnu tuulde ei loobi. Kannatanu sõnade kohaselt märkas ta XXX.a öösel kella 1-2 paiku läbi veranda akna XXX tänava ja sellega ristuva põllutee ääres Oleg Lutšezarnõi XXX. Asjaolu, et XXX võis olla just sel perioodil kannatanu hoonete läheduses, toetab ka Oleg Lutšezarnõi maja vastas asuva turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll (kell 00:08:02 sõidab XXX asuva maja juurest välja sõiduauto, möödub maja 13
(23)tagant ja kell 00:21:04 sõidab auto kaamera vaateväljast välja; kell 02:16:02 saabub auto tagasi maja taha ning on näha mitmete isikute korduvat liikumist majast välja-sisse). Tunnistaja K. G. kinnitas, et öösel peale kella 2 sõitis Oleg Lutšezarnõi kuhugi minema ja oli ära umbes pool tundi ning tuli tagasi umbes kella 4 paiku. Tunnistaja sõnul tunnistas süüdistatav nii talle kui ka XXX XXX, et pani A. põlema sellepärast, et viimane ei andnud talle alkoholi. K. G. sõnul oli Oleg Lutšezarnõi öösel purjus. Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor R. A. avaldas, et XXX.a kell 04:38 teatas Häirekeskus Lõuna Päästekeskusele tulekahjust aadressil XXX, XXX. Samal ööl natukene enne kella 04:30 äratas E. L. A. H. üles ja teatas talle, et tema maja põleb. Seejärel nägi kannatanu ka ise, et kuur ja garaaž põlevad. Asjatundja arvamuses on kirjas, et esimesena saabus sündmuskohale XXX päästekomando kell 04:47 ja meeskonnavanem R. B. poolt avaldatu kohaselt olid hooned siis lausleegis. Asjaolu, et Oleg Lutšezarnõi oli XXX.a öösel kannatanu hoonete põlemise ajal üleval, on tõendatud ka jälitustoimingu tulemusel saadud infoga, mille kohaselt kell 04:52:19 helistas Oleg Lutšezarnõi O. P. ja rääkis, et tal pole und. Kannatanu sõnul tuli Oleg Lutšezarnõi XXX.a tema juurde, kuid kannatanu ajas ta minema. Lahkudes ütles Oleg Lutšezarnõi vene keeles:„Lutš ütles ja Lutš tegi. Ma pühin teid kõiki minema“. Eeltoodu alusel on kohus veendumusel, et eespool kajastatud tõenditega kogumis on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et isik, kes süütas kannatanu puukuuri, mille tagajärjel süttisid ka garaaž ja elumaja teine korrus, oli Oleg Lutšezarnõi. Kohus leiab, et täidetud on ka süütamise teine objektiivne tunnus, so ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Olukord, mille Oleg Lutšezarnõi süütamisega põhjustas, oleks võinud kaasa tuua hoones magava(te) inimeste surma või tervise kahjustamise. Kannatanu ärkas vaid seetõttu, et tunnistaja E. L. ta äratas. Elumaja teine korrus oli sel hetkel juba leekides, so realiseerunud oli juba reaalne oht vähemalt kannatanu tervisele. Ohu tõenäosust suurendas süütamise toimepanemine öösel, kui hoones olevad inimesed reeglina magavad ja ei ole selle tõttu suutelised tulekahjust tulenevat ohtu märkama ja sellele õigeaegselt reageerima. Nimetatud asjaolu kinnitas ka tunnistaja E. L., kelle sõnul äratas tema koos sõpradega A. H., kes läks veel majja tagasi, kuid tunnistaja koos sõpradega tõid ta majast välja. Subjektiivsest küljest eeldab süütamine tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes, seega ka tagajärje suhtes. Süüteokoosseis loetakse täidetuks, kui isik paneb koosseisupärase teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Oleg Lutšezarnõi pani konkreetse süütamise toime otsese tahtlusega, sest süüdates kuuri, pidi ta pidama võimalikuks, et kuurile lähedal asuv elumaja võib süütamise tulemusena põlema minna. Süüdistatav, kes suhtles XXX.a õhtupoolsel ajal kannatanuga, pidi arvestama võimalusega, et kannatanu on öösel oma majas. Seega pidi Oleg Lutšezarnõi möönma, et tuli võib kanduda elumajani ja ohtu seada kannatanu elu ja tervise. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et kaitsja poolt välja toodud asjaolu, et kriminaalasjas teostatud DNA-ekspertiis, kus aknaraamilt võetud proovist võetud DNA-analüüsi täisprofiil polnud kokkulangev Oleg Lutšezarnõi DNA-profiiliga, ei välista Oleg Lutšezarnõi süüd ega lükka ümber käesolevas kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüsi järeldust. Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 14
(23)B
§ 414
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav tegu
§ 414
lõige 2 näeb ette vastutuse suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Oleg Lutšezarnõile heidetakse ette suures koguses (vähemalt 1791 grammi) trotüüli (trinitrotolueen, TNT) ebaseaduslikku omandamist eeluurimisel tuvastamata ajal enne XXX. aasta detsembrikuu lõppu, selle aine ebaseaduslikku hoidmist enda elukohas XXX maakonnas, XXX linnas, XXX ja aine ebaseaduslikku hoiule andmist K. M.. Oleg Lušezarnõi tunnistab oma süüd suures koguses trotüüli ebaseaduslikus käitlemises. Kaitsja avaldas, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ja on tõendamist leidnud. Süüdistatav Oleg Lutšezarnõi on XXX.a kahtlustatavana avaldanud, et tal pole kunagi olnud ei relvaluba ega ka lõhkematerjaliseaduses nimetatud tegevusluba lõhkeaine käitlemiseks. Oleg Lutšezarnõi kirjeldab ülekuulamisel üksikasjalikult, kuidas ta trotüüli omandas ja selle K. M. edasi andis. Süüdistatav ütluste kohaselt pakkus talle S. S. „XXX“’i. Süüdistatav sai aru, et tegemist on lõhkeainega. Musta värvi kilekotis olid nagu pressitud pruuni värvi jahu ja neid võis olla kokku kümme klotsi. Süüdistatava sõnul avaldas tema, et tal seda lõhkeainet vaja pole, kuid J. Š., kes oli samuti jutuajamise juures, soovis ise lõhkeaine endale osta. Süüdistatav laenas Š. raha. Selle eest saadud lõhkeaine pani Š. süüdistatava XXX sõidukisse. Hiljem Oli |Š. aine paigutanud süüdistatava XXX XXX. XXX.a. sügistalvel palus Oleg Lutsezarnõi, et K. M. viiks süüdistatava majast lõhkeaine minema, mida viimane ka tegi. XXX.a jaanuaris soovis T. süüdistatavalt lõhkeainet osta ( IV kd, lk 1-4). Tunnistaja I. T. ütluste kohaselt lubas Oleg Lutšezarnõi talle müüa 8 tükki 200 grammist trotüüli pakki ja ühe elektrilise detonaatori 250 euro eest. Tunnistaja sõnul oli trotüüli ostmise protsessi kaasatud ka A. J. Süüdistatav avaldas tunnistajale, et trotüül ja sütik on ühe teise mehe käes. Oleg Lutšezarnõi juhatas teda XXX.a XXX linnas ja selle läheduses erinevatesse kohtadesse, kust Oleg pidi midagi saama. Lõpuks saadi kellegi G. telefoninumber XXX, kellele tunnistaja helistas ja avaldas Olegi soovi kätte saada need asjad, mis Oleg oli talle hoiule andnud. Kuna Oleg oli purjus, siis see mees keeldus asju üle andmast (II kd, lk 41-43). Tunnistaja E. T. ütlused tõendavad Oleg Lutšezarnõi ja K. M. omavahelisi suhteid ning ka seda, et Oleg Lutšezarnõi on korduvalt, viimati XXX.a kevadel rääkinud, et temal on 10 kilogrammi trotüüli ja, et ta võib lasta terve XXX õhku. Tunnistaja sõnade kohaselt andis tema XXX.a kevadel Oleg Lutšezarnõile K. M. telefoninumbri. Ütlustes kirjeldab tunnistaja üksikasjalikult Oleg Lutšezarnõi alkoholilembust ja käitumist alkoholijoobes (II kd, lk 44-47, lk 48-50). Tunnistaja J. M. on kirjeldanud XXX.a maikuus juhtumit, mil Oleg Lutšezarnõi tuli tema elukohta oma XXX J. G. otsima. Olegil oli tunnistaja sõnul käes ümar/piklik granaaditaoline ese ja ta väitis, et maja on kaheksa mehe poolt ümber piiratud (II kd, lk 51-53). Tunnistaja J. G. ütluste kohaselt tarvitab Oleg Lutšezarnõi pikemat aega alkoholi. Joobnuna on ta vägivaldne ning agressiivne. Tunnistaja teada on Olegil gaasipüstol ja ta on rääkinud tunnistajale, et tal on kuskile peidetud automaat. Oleg Lutšezarnõi oli tunnistajale avaldanud, et ta on ostnud 5 kilo trotüüli, et tunnistaja trepikoda õhku lasta. Oma jutu kinnituseks tõi Oleg 15
(23)Lutšezarnõi aiamaja lauale tunnistaja ette neljakandilise tumerohelist värvi kiletatud või teibitud paki ja ütles, et seal on 5 kilo trotüüli. Tunnistaja tundis spetsiifilist lõhna selle paki juures, mis sarnanes püssirohule või ilutulestikule (II kd, lk 54-59). Tunnistaja R. L. kinnitab oma ütlustes tunnistaja J. M. poolt avaldatut, mis puudutab Oleg Lutšezarnõi granaaditaolise esemega vehkimist tunnistaja elukohas (II kd, lk 60-62). Tunnistaja K. M. on kahtlustatavana antud ütlustes avaldanud, et tema sai kollast värvi kilekoti Lutšezarnõi nimelise isiku käest XXX.a lõpus. Tunnistaja oli Oleg Lutšezarnõi elukohas XXX. Oleg oli purjus ja palus tunnistajat, et ta võtaks enda kätte hoiule ühe tema jaoks väga olulise asja. Millega täpsemalt tegemist on, seda Oleg ei selgitanud. Tunnistaja võttis kilekoti enda kätte, teadmata, mis seal sees on. Kilekott oli niiskuskindla halli värvi teibiga kinni teibitud. Lutšezarnõi ütles tunnistajale, et tuleb kilekotile millalgi järele. Esmalt oli kilekott tunnistaja XXX, XXX.a jaanuaris tõstis ta aga kilekoti oma elukohas XXX külas XXX talus sauna katusealuse all asuva välipingi jalgade toetamise lauale, kus see oli kuni XXX.a läbiotsimiseni. Tunnistaja sõnul tahtis Oleg Lutšezarnõi sellele kilekotile XXX.a veebruaris järele tulla, kuid kuna ta oli täiesti purjus, siis tunnistaja ütles, et ta ei taha teda oma õuel näha (II kd, lk 73-76). XXX.a koostatud läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga kajastab läbiotsimise käiku ja seda, et K. M. elukohas võeti ära lõhkeaine trotüül erinevates pakendites, muu hulgas ka kollast värvi ebamäärase vormiga kilekott (foto 61), mille ümber on tõmmatud osaliselt hõbedast värvi teip (II kd, lk 113-189). Erinevates jälitustoimingu protokollides on kajastatud telefonivestlused, mis toimusid Oleg Lutšezarnõi ja teiste isikute, s.h A. J., J. G. ja I. T. vahel, s.h jutuajamised trotüülist ja sellega ähvardamisest (III kd, lk 1-24). Oleg Lutšezarnõi avaldab A. J. vesteldes, et tal on 12 kilo trotüüli (lk 8). J. G. räägib A. J., et Oleg Lutšezarnõi tassis öösel talle kaks või kolm kilo trotüüli (lk 15). Trotüülsist on juttu ka J. G. ja Oleg Lutšezarnõi omavahelises vestluses (lk 27). Lõhkeaineekspertiisiakti nr XXX eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud kaksteist beeži värvusega ainetükki kogumassiga 1791 g tööstuslikult valmistatav brisantne lõhkeaine trotüül (TNT) (III kd, lk 122-126). Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiakt nr XXX kohaselt K. M. elukohas läbiotsimise käigus ära võetud pappkarbis olnud objektid- 12 tk 200 g pressitud trotüüli laengut ja nende tükki, elektriline temperatuuriandur sütikuta ja killuvööga käsigranaat XXX, mis sisaldas 130 g trotüüli ja asfalteeritud kattega XXX tüüpi süütenööri lõik, mis sisaldas 1,5 g musta püssirohtu - olid kõik kasutuskõlblikud. Ekspert on avaldanud, et antud juhul ei olnud eksperdile esitatud objektidest tehniliselt võimalik koostada kasutuskõlblikku lõhkeseadeldist (III kd, lk 130-136). DNA ekspertiisiakti nr XXX eksperdiarvamuse kohaselt K. M. elukohas läbiotsimise käigus ära võetud trotüüliga pakenditel ei saa välistada K. M. pärineva bioloogilise materjali sisaldumist pakenditelt võtud proovides (III kd, lk 140-149). Kutseregistri väljatrükid kinnitavad, et Oleg Lutšezarnõile ei ole väljastatud lõhkematerjali käitleja ja pürotehnilise toote käitleja tegevusluba (IV kd, lk 76, 79). 16
(23)Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 2 kohaselt on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Sama seaduse § 2 lg 3 kohaselt on lõhkematerjali käitlemine lõhkematerjali valmistamine, võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. Sama seaduse § 12 lg 1 sätestab, et lõhkematerjali ja pürotehnilist toodet võib käidelda vaid tegevusloa alusel. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et Oleg Lutšezarnõi ei omanud vastavat tegevusluba, seega trotüüli omandamine, hoidmine ja K. M. üleandmine oli ebaseaduslik tegevus. Riigikohus on asunud seisukohale, et seda, millal on tegemist lõhkematerjali suure kogusega
§ 414lg 4 p 2 tähenduses, ei ole üheski õigustloovas aktis kindlaks määratud.
Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mis tuleb sisustada kohtupraktikas lähtudes konkreetse lõhkematerjali füüsikalistest omadustest ja üldisest ohtlikkusest (RKKK 3-1-1-103-04 p 13). Lõhkematerjaliseaduse § 2 lg 4 p 3 kohaselt on brisantlõhkeaine - lõhkeaine, mille detonatsioonikiirus on üle 2000 m/s ja mis plahvatusel purustab keskkonda ja paiskab selle laiali. Kohus on seisukohal, et 1791 grammi trotüüli, millel on omadus keskkonda purustada, on oma füüsikaliste omaduse ja üldise ohtlikkuse tõttu vaadeldav suure kogusena
§ 414lg 2 p 2 mõttes.
Subjektiivsest küljest eeldab eespool analüüsitud kuriteokoosseis tahtlust. Kohus on veendumusel, et Oleg Lutšezarnõi, omandades, hoides ja K. M. lõhkeainet trotüüli üle andes, tegutses otsese tahtlusega, sest ta teadis, et ta käitles lõhkeainet, mille käitlemiseks tal luba puudus. Seega oli ta teadlik oma tegevuse lubamatusest. Teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse osas
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
§ 404
lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks vangistust silmas pidades 2 aastat 6 kuud.
§ 414lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena kahe- kuni kümneaastase vangistuse ja sanktsiooni keskmine määr on 6 aastat vangistust. 17
(23)Hinnates Oleg Lutšezarnõi süü suurust
§ 404
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü just tulenevalt teisest kuriteoepisoodist on suur. Oleg Lutšezarnõi poolt A. H. kuuri süütamise tagajärjel hävis täielikult XXX kinnistul asunud puukuur. Garaaž ja juurdeehitus on praktiliselt täielikult hävinud (säilinud kiviseinad) ning eluhoone teisel korrusel on suured tulekahjustused. Oma teoga pani Oleg Lutšezarnõi ohtu A. H. elu ja tervise ja oht jäi realiseerumata tänu öösel hoonest mööduvatele inimestele. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et mõlema süütamise motiiviks oli kättemaks.
§ 58p 1 kohaselt on karistust raskendavaks asjaoluks teo madal motiiv.
Kohus on arvamusel, et süütamise toimepanemine ajendatuna soovist teisele isikule kätte maksta, on üldinimlikult hukkamõistetav motiiv ja seega vaadeldav ka konkreetse kriminaalasja raames karistust raskendava asjaoluna.
§ 404
lg 1 süüteo koossisu objektiivse külje tunnuseks ei ole selle toimepanemine üldohtlikul viisil. Süütamine aga viisil, kuidas Oleg Lutšezarnõi seda XXX hoonete puhul tegi, on kohtu arvamuse kohaselt teo toimepanemine üldohtlikul viisil, mis on
§ 58p 7 kohaselt karistust raskendav asjaolu.
XXX.a kuulutas Vabariigi Valitsus seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. Eriolukord kehtis kuni 18.05.2020.a. Prokurör palus lugeda XXX.a toimepandud süütamise katse puhul karistust raskendavaks asjaoluks selle teo toimepanemise eriolukorra ajal. Kohus leiab, et
§ 58
p 5, mis näeb raskendava asjaoluna ette süüteo toimepanemise erakorralise seisukorra ajal ei ole käesolevas kriminaalasjas kohaldatav. Eriolukord, mis kuulutati välja seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga ei olnud põhiseaduslikku korda ähvardav oht. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral. Oleg Lutšezarnõi süü
§ 414
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on keskmine arvestades lõhkeaine kogust ja ka asjaolu, kuidas süüdistatav kasutas lõhkeaine omamist teiste ähvardamiseks. Lõhkeaine omamine isiku poolt, kel selleks luba puudub, seab ohtu inimeste üldise turvalisuse ja ka keskkonna. Eriti taunitav on asjaolu kui lõhkeaine on inimese käes, kes kuritarvitab alkoholi ja kes joobnuna käitub ettearvamatult ning teisi kahjustavalt. Kohus ei tuvastanud Oleg Lutšezarnõi osas karistust kergendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Oleg Lutšezarnõid kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid kehtiv on neist vaid Tartu Maakohtu 19. mai 2020.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-3260 mõistetud karistus.
§ 424
lg 2 järgi mõisteti Oleg Lutšezarnõile karistuseks 9 kuud vangistust.
§ 74
alusel ei pööratud vangistust osaliselt täitmisele tingimusel, et Oleg Lutšezarnõi ei pane 1 aasta 9 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, osaleb sotsiaalprogrammis ning registreerib ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbib hindamise meditsiiniasutuse määratud ajal. Koheselt pidi Oleg Lutšezarnõi kandma 8 päeva vangistust 18
(23)alates kinnipidamiskohta saabumisest. Lisakaristusena võeti Oleg Lutšezarnõilt mootorsõiduki juhtimise õigust 6 kuuks. Seega temale etteheidetavad kuriteod pani Oleg Lutšezarnõi toime nii enne kui ka pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist. Arvestades kuriteo toimepanemise ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, karistust raskendavaid asjaolusid ning karistust kergendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab Oleg Lutšezarnõi karistamisel
§ 404lg 1 järgi karistuse eesmärke vaid raskemaliigiline karistus – vangistus.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma lahendites rõhutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04). Eeltoodu alusel tuleb Oleg Lutšezarnõi süüdi tunnistada
§ 404lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust.
Kohus peab põhjendatuks sanktsiooni keskmisest määrast raskemat karistust seetõttu, et eksisteerivad süüd raskendavad asjaolud ja süütamise teise episoodi süü on suur. Oleg Lutšezarnõi tuleb süüdi tunnistada ka
§ 414
lg 2 p 2 järgi ja mõista temale karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust, seega mõista karistus sanktsiooni keskmises määras.
§ 64
lg 1 alusel tuleb Oleg Lutšezarnõile liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust suurendades üksikkaristustest raskemat. Kohus leiab, et süü suurus
§ 404
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul ei võimalda liitkaristuse mõistmisel kohaldada
§ 64lg 1 teist alternatiivi. Kr
MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada Oleg Lutšezarnõile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista Oleg Lutšezarnõile karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendab kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.05.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3260 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 8 (kaheksa) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva võrra ning mõistab liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 (viis) aastat 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel tuleb arvestada Oleg Lutšezarnõi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algust Oleg Lušezarnõi kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 3. juunist 2020.a. Oleg Lutšezarnõile Tartu Maakohtu 19.05.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3260
§ 50
lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks, tuleb jätta iseseisvaks täitmiseks.
§ 55sätestab, et lisakaristuse mõistminesel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 19
(23)IV Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Kannatanud on käesolevas kriminaalasjas esitanud varalise kahju nõuded. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu A. G. avaldusest ja XXX.a esitatud tsiviilhagist (IV kd, lk 120-121) nähtub, et XXX linnas XXX korter nr XXX kuulub temale ning seoses elektrijuhtmete vahetamise vajadusega pärast nende põletamist on temale tekitatud varaline kahju summas 1792 eurot. Kannatanu on oma nõude tõendamiseks esitanud Eesti Energia tööde üleandmise- vastuvõtmise akti, mille kohaselt on XXX elektripaigaldise renoveerimise maksumus 1792 eurot. Oleg Lutšezarnõi on oma süüd elektrijuhtmestiku süütamise katses tunnistanud. Mingeid vastuväiteis tsiviilhagile süüdistatav ega tema kaitsja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et varaline kahju A. G. põhjustati Oleg Lutšezarnõi poolt elektrijuhtmestiku süütamise läbi. Seega on hagejal tekkinud varaline kahju otseses põhjuslikus seoses Oleg Lutšezarnõi poolt toimepandud kuriteoga. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb Oleg Lutšezarnõilt välja mõista 1792 eurot A. G. kasuks. XXX.a tulekahju tagajärjel hävis A. H. garaaž koos selles olevate erinevate esemetega, kuur koos küttepuudega ning peaaegu täielikult elumaja teine korrus koos mööbliga, mistõttu A. H. on XXX.a esitatud tsiviilhagi (I kd, lk 87-88) varalise kahju nõudes summas 146 762,29 eurot. Tulekahju tagajärjed on fikseeritud sündmuskoha vaatluse protokollis ja selle juurde lisatud fotodel. Hagiavalduse kohaselt on süütamisega põhjustatud kahju järgmine: 20
(23)Maja ja lisahoonete taastamine tulekahjueelsesse seisundisse – 134 387, 29 eurot, mida tõendab OÜ Haspo Restauraator hinnapakkumine XXX XXX hoonete ehitusremonditöödele; Mööbel: 4 täispuidust voodit koos madratsitega - 900 eurot; 8 täipuidust tooli – 200 eurot; 3 täipuidust lauda – 450 eurot; 2 täipuidust raamaturiiulit – 150 eurot; 4 täispuidust riidekappi - 600 eurot; 1 nahast diivan ja 1 riidest diivan – 500 eurot; Santehnika: WC pott ja valamu -100 eurot; sauna sisustus (saunalava, keris, pingid) 1200 eurot; Tehnika: 2 televiisorit(XXX) -300 eurot; pesumasin – 100 eurot; elektrilised tööriistad (XXX -250 eurot, XXX-100 eurot, XXX- 250 eurot, XXX -800 eurot, 2 tööriistakomplekti – 150 eurot, 3 XXX -250 eurot, 1 XXX -150 eurot, 1 puurpink -300 eurot, 1 XXX – 150 eurot; Motoroller XXX, reg nr XXX -350 eurot; 2 jalgratast -125 eurot; Küttepuud – 100 ruumi kasepuid – 5000 eurot. Kokku kahju 146 762, 29 eurot. Süüdistatav eitab oma süüd XXX XXX hoonete süütamises ja vaidleb seetõttu A. H. hagile vastu, leides, et tema pole kahju põhjustanud. Kohus tuvastas käesoleva kohtuotsusega, et Oleg Lutšezarnõid on alus süüdi mõista XXX.a A. H. kuuluva XXX asuvate XXX hoonete süütamises, mille tagajärjel tekkis A. H. otsene varaline kahju. Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, siis on A. H. õigus nõuda kahju hüvitamist ulatuses, mis võimaldaks tal taastada kuuri, garaaži, elumaja ning hoonetes olnud sõidukid, mööbli, santehnika, muu tehnika ja küttepuud. Maja ja kõrvalhoonete taastamise maksumus on tõendatud OÜ Haspo Restauraator hinnapakkumisega. Süüdistatav ega kaitsja ei ole selle dokumendi õigsust kahtluse alla seadnud, ega esitanud hinnapakkumise summa osas mingeid vastuväiteid. Kohtu arvamuse kohaselt on nii tööde mahud kui ka maksumused igati põhjendatud. Hagis on välja toodud esemed, mis tulekahju tõttu hävisid. Hageja on iga eseme osas esitanud omapoolse hinna. Ka selles osas pole ei süüdistatav ega kaitsja mingeid vastuväiteid esitanud. Kohus võrdles hagis toodud hindu internetis näha olevate samaliigiliste esemete hindadega ja leiab, et hagis toodud esemete väärtused on adekvaatsed. Kohus on seisukohal, et varaline kahju A. H. põhjustati Oleg Lutšezarnõi poolt XXX hoonete süütamisega. Seega on hagejal tekkinud varaline kahju otseses põhjuslikus seoses Oleg Lutšezarnõi poolt toimepandud kuriteoga. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb Oleg Lutšezarnõilt välja mõista 146 762,29 eurot A. H. kasuks. XXX XXX toimunud tulekahju tagajärjel hävines garaažis olnud A. H. kuuluv sõiduauto XXX numbrimärgiga XXX, mistõttu A. H. on XXX.a esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 10 000 eurot (I kd, lk 97-98). Kannatanu on oma nõude tõendamiseks esitanud sarnase vanuseega sõidukite turuväärtust kinnitava väljavõtte portaalist www.auto24.ee seisuga sügis 21
(23)2020.a. Hagiavalduses on kirjas, et A. H. sõidukil oli üle keskmise lisavarustus ja võimsama tüübi mootor ning mudel oli kere uuendusega. Kohus on seisukohal, et varaline kahju A. H. põhjustati Oleg Lutšezarnõi poolt XXX hoonete süütamisega. Seega on hagejal tekkinud varaline kahju otseses põhjuslikus seoses Oleg Lutšezarnõi poolt toimepandud kuriteoga. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb Oleg Lutšezarnõilt välja mõista 10 000 eurot A. H. kasuks. XXX XXX toimunud tulekahju tagajärjel hävines garaažis olnud A. H. kuuluv XXX numbrimärgiga XXX, mistõttu A. H. on XXX.a esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5000 eurot (I kd, lk 104-105). Hageja hindab XXX väärtuseks 4500 eurot, kuid hävisid ka kaks kiivrit ja kombinesoon hinnaga 500 eurot. Vastuväiteid kahju summa osas süüdistatav ja kaitsja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et varaline kahju A. H. põhjustati Oleg Lutšezarnõi poolt XXX hoonete süütamisega. Seega on hagejal tekkinud varaline kahju otseses põhjuslikus seoses Oleg Lutšezarnõi poolt toimepandud kuriteoga. Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb Oleg Lutšezarnõilt välja mõista 5 000 eurot A. H. kasuks. Tartu Maakohtu 10.11.2020.a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-20-8080 seati XXX XXX vallas, XXX linnas, XXX, registriosa nr XXX asuvale kinnistule kohtulik hüpoteek kannatanute A. H., A. H., A. H. kasuks nende tsiviilhagide tagamiseks summas 161 762,29 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus peab põhjendatuks kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja nõuded kokku Oleg Lutšezarnõi vastu on summas 161 762, 29 eurot, siis tuleb kohtulik hüpoteek jätta muutmata. V Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on kriminaalasjas ekspertiisi tegemise kulud kokku 4829 eurot: - Tulekahjuekspertiisi maksumus 704 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (I kd, lk 66-67). - DNA ekspertiisi maksumus 855 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (II kd, lk 7-8). - Põlevvedelikuekspertiisimaksumus 386 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (II kd, lk 17-18). - Lõhkeaine ekspertiisi maksumus 972 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (III kd, lk 125-126). - Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi maksumus 430 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (III kd, lk 135-136). - DNA ekspertiisi maksumus 1425 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (III kd, lk 148-149). - DNA ekspertiisi maksumus 57 eurot, ekspertiisiakt nr XXX (III kd, lk 157-158). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ahto Sirendi tasu Oleg Lutšezarnõi osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses on 2246,40 eurot (III kd, lk 187188, 192-195, 199-200; IV kd, lk 5-9, 12-14, 28-30, 44-46, 59-61, 126-128, 130-131). Kohtumenetluses esitas kaitsja tasu nõude summas 1021,20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks jätta riigi kanda kaitsja sõidukulud ja kaitsjale hüvitatud tasu sõidule kulutatud aja eest summas 1292,40 eurot. 22
(23)KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel tuleb seega Oleg Lutšezarnõilt välja mõista menetluskulud summas 8264,20 eurot, millest kaitsja tasu on 1975,20 eurot, ekspertiiside tegemise kulud 4829 eurot ja sundraha 1460 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 23
(23)