← Eesti

3-21-2302/4

Obsah (5)§ 121§ 204§ 203§ 104§ 198

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2021, Tallinn Haldusasja number Menetlusosal

§ 121lg 4 ja § 235 lg 1).

Määruse punktid 1–3 ei ole edasikaevatavad (

235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 27.04.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,21,004452, millega määras X-le 50 trahviühiku suuruse rahatrahvi liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumise eest, mis seisnes selles, et ta juhtis 04.04.2021 mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust. X vaidlustas otsuse väärteoasjas nr 4-21-
  2. Harju Maakohus jättis 22.07.2021 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsus on jõustunud.
  3. X esitas 09.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, soovides vaidlustada PPA tegevust, mis seisnes sõiduki kiiruse mõõtmises 04.04.
  4. Kaebaja väitel ei olnud sõiduki kiirust 3-21-2302 mõõtnud politseiametnikul mõõtmise teostamiseks vajalikku kvalifikatsiooni. PPA 27.04.2021 otsus on õigusvastane, kuna väärtegu, mille eest teda karistati, on tõendatud kõlbmatu tõendiga.
  5. Tallinna Halduskohtu 14.10.2021 määrusega tagastati X kaebus. Kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 1). Väärteoasjas kohtuvälise menetleja (PPA) tehtud karistusotsuse vaidlustamiseks on erikord ette nähtud väärteomenetluse seadustikus (VTMS), mille § 114 lg 1 p-st 2 ja lg-st 4 tuleneb, et sellise otsuse peale saab esitada 15-päevase tähtaja jooksul kaebuse maakohtule. Harju Maakohtule kaebuse esitamise korda ja tähtaega on selgitatud vaidlustatud otsuses. PPA tegevus väärteootsuse koostamisega päädinud väärteomenetluses seondub vahetult selle otsusega. Seega tuleb kõik menetlust puudutavad etteheited esitada väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatavas kaebuses. Halduskohtus menetluse käigus tehtud toiminguid eraldi vaidlustada ei saa. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. X palub 01.11.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.10.2021 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebaja ei soovi vaidlustada trahvi määramise otsust, vaid PPA õigusvastast tegevust. Harju Maakohus keeldus kaebaja avalduse vastuvõtmisest ja soovitas pöörduda halduskohtusse, kuna kaebaja taotlus ei olnud seotud trahvi vaidlustamisega. Politseinik, kes mõõtis kiirust, ei omanud kehtivat kiirusemõõtja tunnistust. Halduskohus väljus esitatud kaebuse piiridest. Trahviotsuse on kaebaja juba varem vaidlustanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  2. Ringkonnakohus leiab

§ 204lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

6. Kaebaja on määruskaebusele lisanud viis lisa. Ringkonnakohus järeldab, et määruskaebuse esitaja soovib määruskaebusele lisatud dokumentide asja materjalide juurde lisamist.

§ 203

lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

  1. X-le tuleb tagastada määruskaebuse lisad 2–
  2. Tegemist on korduvate dokumentidega. Määruskaebuse lisad 2 ja 3 on juba varem toimiku materjalide hulka lisatud (kaebuse kaks esimest lisa). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (

§ 198lg 1).

Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule uuesti juba halduskohtule esitatud tõendeid. Toimiku koormamine dubleerivate dokumentidega ei ole põhjendatud. Samadel põhjendustel ei ole vajalik lisada 2

(4)3-21-2302 määruskaebusele vaidlustatavat halduskohtu määrust (määruskaebuse lisa 4). Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus viidatud dokumendid.
  1. Määruskaebuse lisad 1 ja 5 võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde. Esitatud tõenditega soovib määruskaebuse esitaja tõendada, et PPA väärteomenetluse raames tehtud toimingute vaidlustamine on halduskohtu pädevuses. Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust. Nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Hinnangu tõendite asjakohasusele annab ringkonnakohus asja sisulise läbivaatamise käigus. II
  2. Kohtupraktika järgi tuleb haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (vt Riigikohtu 02.11.2016 määrus nr 3-3-1-33-16, p 12). Kaebaja vaidlustab PPA toiminguid 04.04.2021 kiiruse mõõtmisel, mille tagajärjel koostati kaebajale 27.04.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,004452 ning teda karistati rahatrahviga. X vaidlustas PPA 27.04.2021 otsuse väärteoasja nr 4-21-2197 raames. Harju Maakohus jättis 22.07.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata ning Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Seejuures analüüsis maakohus viidatud otsuses nii mõõtmisel kasutatud mõõteseadet kui ka mõõtmist läbi viinud politseiametniku vastavust kvalifikatsiooninõuetele.
  3. Halduskohus selgitas õigesti, et neid toiminguid tuli kaebajal vaidlustada konkreetse väärteoasja raames maakohtus. X viidatud Harju Maakohtu 08.10.2021 määruses nr 4-21-3839 sisalduv lause (määruskaebuse lisa 5) ei anna alust vastupidiseks järelduseks. Esmalt tuleb märkida, et Harju Maakohus ei keeldunud 08.10.2021 määruses nr 4-21-3839 X kaebuse teistkordsest läbivaatamisest mitte põhjusel, et see kuulub halduskohtu pädevusse, vaid seetõttu, et kaebaja on varem vaidlustanud PPA 27.04.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,21,004452, kohtulahend on jõustunud, 02.10.2021 esitatud kaebus ei oleks tähtaegne ning menetleja toiminguid tulnuks vaidlustada väärteoasja nr 4-21-2197 raames (viidatud määruse p-d 4–6). Harju Maakohus märkis 08.10.2021 määruse nr 4-21-3839 p-s 8, et halduskohtu poole on võimalik pöörduda kaebusega juhul, kui soovitakse vaidlustada PPA toiminguid isiku suhtes sõltumata süüteomenetlusest. Seega ei viidanud maakohus, et kaebajal oleks õigus vaidlustada PPA tegevust halduskohtus väärteoasja nr 2302,21,004452 raames tehtud toimingute osas, vaid juhul, kui X soovib vaidlustada PPA tegevust eelnevalt viidatud väärteoasjast eraldiseisvalt. Praegusel juhul ei ole sellise olukorraga tegemist, sest kaebaja väidetest nähtuvalt on tema eesmärk vältida viidatud väärteoasjas talle määratud trahvi tasumist põhjusel, et kiiruse ületamist ei mõõtnud selleks nõuetekohast ettevalmistust omav isik ning PPA 27.04.2021 otsus on õigusvastane, kuna väärtegu, mille eest teda karistati, on tõendatud kõlbmatu tõendiga (vrdl ka Riigikohtu 25.10.2004 otsus nr 3-3-1-29-04, p 19 ja 11.12.2012 otsus nr 3-3-1-75-11, p-d 17 ja 18). Seega on tegemist konkreetse väärteoasja raames tehtud toiminguga, mille osas tuli vastuväited esitada väärteoasja nr 4-21-2197 menetluses. Lisaks, nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, kontrollis maakohus nimetatud väärteoasja raames mh politseiametniku pädevust mõõtmistoiminguid teha. Seega ei ole tegemist ka olukorraga, kus kaebajal puudus võimalus vaidlustada vaidlusaluseid toiminguid väärteomenetluse raames, millisel juhul võib olla põhjendatud jaatada halduskohtu pädevust vaidluse lahendamiseks (vrdl Riigikohtu 11.12.2012 otsus nr 3-3-1-75-11, p 21). 3
(4)3-21-2302 Jõustunud väärteootsuseid saab teistmise korras vaidlustada Riigikohtus VTMS §-des 179–188 ettenähtud korras. Väärteomenetluse raames tehtud toimingute kontrollimine halduskohtus lisaks väärteomenetlusele looks vastuoluliste kohtulahendite tegemise ohu ning võib kahjustada menetluslikke garantiisid (Riigikohtu 02.11.2016 määrus nr 3-3-1-33-16, p 14.3).
  1. Eelnevast tulenevalt on vaidlusalusel juhul tegemist väärteomenetluse raames tehtud toimingutega, millele hinnangu andmine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kiiruse mõõtmise toimingute vaidlustamine, sh mõõtja kvalifikatsiooni kahtluse alla seadmine oli võimalik VTMS §-des 76–80 sätestatud korras (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 321-1358, p 14).
  2. X määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.10.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.