← Eesti

2-21-8700/8

Obsah (11)§ 62§ 444§ 173§ 174§ 162§ 138§ 177§ 178§ 456§ 468§ 317

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8700 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hagi E.

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu 2 märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 31.05.2021 Pärnu Maakohtule hagi E.-R. H. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 7070,67 eurot, intresside 1263,02 eurot, müügikulu 166,60 eurot, sissenõudekulude 35 eurot, viivise 1228,94 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis hagi 01.06.2021 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
  2. Kostja ja kreeditor Mogo OÜ sõlmisid 25.09.2017 laenulepingu nr L25092017/0150, mille alusel liisis kreeditor sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Liisingulepingu Lisa nr L25092017/0150-G1-E4 p-i 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma kreeditorile perioodilisi väljaostumakseid vastavalt liisingulepingus kokkulepitud maksegraafikule. Maksegraafiku järgi pidi kostja väljaostumaksed tasuma iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Kostja jättis kreeditorile osaliselt tasumata osamakse nr 4 (maksetähtpäev vastavalt 10.01.
  3. a), tasudes ainult põhiosamakse 37,23 eurot, kuid jättes tasumata intressiosa 349,41 eurot. Kostja võlgnevust ei tasunud ning jättis tasumata ka osamakse nr 5 põhisumma täies ulatuses summas 37,23 eurot ning jättis tasumata ka põhiosamakse nr 6 summas 38,52 eurot. 29.03.2019 teavitas Mogo OÜ kostjat laenulepingu ülesütlemise avaldusega lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 29.03.
  4. Seega jäid kostjal tasumata põhisumma maksed 19.03.2019 summas 78,36 eurot + ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 41,22 eurot ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 9971,09 eurot - kokku 10 090,67 eurot. Peale lepingu ülesütlemist tagatiseks olev sõiduk võõrandati väärtusega 3020 eurot, mis arvestati maha kostja põhiosa võlgnevuse jäägist ning peale tasumist jäi kostjal tasumata põhiosa võlgnevus summas 7070,67 eurot. 10.05.2019 loovutas Mogo OÜ oma nõuded kostja vastu hagejale PlusPlus Capital AS-ile. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 7070,67 eurot, intresside tasumist perioodi 10.01.2019 kuni 29.03.2019 eest summas 1263,02 eurot, müügikulude hüvitamist summas 166,60 eurot, sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise tasumist perioodi 30.03.2019 kuni hagi esitamiseni 31.05.2021 eest summas 1228,94 eurot ja lisanduva viivise nõudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla summani. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
  5. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 01.06.2021 kohtumäärus kätte avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 18.10.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid E.-R. H.le kättetoimetatuks 03.11.2021 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. E.-R. H. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 24.11.

  1. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
  2. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 3 7. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest, s.o 200 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 240 eurot.

8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 840 eurot (600 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 9.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 10.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 11. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 12.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 13.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.