Obsah (5)
§ 141§ 68§ 65§ 75§ 871KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 21. detsember
§ 141
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati Silver Sillaste karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 4 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel mõisteti Silver Sillatele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust suurendades kriminaalasjas mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 4 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 11.03.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6998 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks loeti 03.10.
- Karistusaeg lõppeb 01.01.
- Tartu Vangla taotles maakohtult S. Sillastele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
- Maakohtu
- detsembri
- a määrusega kohaldati S. Sillaste suhtes pärast Tartu Maakohtu
- oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse ära kandmist karistusjärgset käitumiskontrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all tähtajaga 1 aasta. Ta on kohustatud täitma
§ 75
lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 21 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. S. Sillastet on karistatud
§ 141
lg 1 – § 25 lg 2 järgi ehk
- peatüki
- jaos sätestatud I astme kuriteo eest 2-aastase vangistusega.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud 4 päeva vangistust.
§ 65lg 2 alusel mõisteti S.
Sillastele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud 29 päeva vangistust, suurendades vangistust Tartu Maakohtu
- märtsi
- a otsusega kriminaalasjas 1-176998 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 3 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse võrra.
§ 871
lg 1 p-st 2 nõuab, et isik oleks kandnud mõistetud vangistuse ära täies ulatuses. Kuna käitumiskontrolli kohaldatakse vabanemise järgselt ehk pärast vangistust, siis on ka see eeldus täidetud.
- Süüdlasel on võimalik vabanemisel elama asuda MTÜ-sse Lootuse Küla. Iseloomustuse kohaselt ei ole vanemad nõus S. Sillastet enda juurde võtma. Vanglast vabanemisel on S. Sillaste lootnud elukoha leidmisel tööandja abile (kuigi tööandjaga rääkinud ei ole) ning plaaninud esialgu elada varjupaigas. Kinnipeetava iseloomustusest aga selgub, et
- septembri 2020 seisuga kinnitas MTÜ Lootuse küla valmidust võtta S. Sillaste vastu ning pakkuda talle majutusteenust koos nõustamisega.
- detsembril 2021 kinnitas MTÜ Lootuse küla, et on endiselt valmis pakkuma S. Sillastele majutust koos nõustamisteenusega. Eeltooduga luges kohus formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks täidetuks.
- Uute kuritegude toimepanemine S. Sillaste poolt on tõenäoline. Teda on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Kuritegude toimepanemist on vangla iseloomustuse kohaselt soodustanud alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemilahendamise oskus, vaimne tervis ja soov saada seksuaalset rahuldust. Praeguse kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad süüdimõistetu käitumise jõhkrust. S. Sillaste ähvardas kannatanut pannes talle noa kõrile ning kägistas ja lõi teda korduvalt erinevatesse kehapiirkondadesse, põhjustades kannatanule valu ja hulgaliselt pindmisi vigastusi ja hematoome. Ta on varemgi teisi rünnates kasutanud erinevaid abivahendeid, näiteks kirvest ja õngeritva ning ohvriteks on peamiselt olnud tuttavad inimesed, kellega koos alkoholi tarvitab. Seega on isiku kuritegelikku, sh agressiivset käitumist soodustavaks teguriks olnud just alkoholi tarvitamine. Iseloomustusest selgub, et S. Sillaste on pannud kõik kuriteod toime alkoholijoobes (ühe kuriteo toimepanemise ajal oli lisaks ka narkojoobes), kuid vaatamata sellele näitab tema varasem elukäik, et ta ei ole olnud motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Enne praegust vangistust oli süüdimõistetu määratud kriminaalhooldusele ning talle oli määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Lisakohustust rikkus S. Sillaste korduvalt ning pani joobeseisundis toime ka kuriteo, mille eest praegu karistust kannab. Seejuures avaldas süüdimõistetu toona kriminaalhooldusametnikule, et ei kavatsegi alkoholi tarvitamisest loobuda.
- Praeguse vangistuse puhul on tegemist küll isiku esimese reaalse vangistusega, kuid paraku ei ole ka karistuse ära kandmine vangistuses toonud kaasa isiku hoiakute muutust. Vangistuse ajal on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ tagasisides on märgitud, et isik programmitundidest ei puudunud ning kodutööd olid tehtud. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas teadmised ja oskused, kuidas vihatundega hakkama saada. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasisidest nähtub samuti, et kodused tööd olid S. Sillastel täidetud põhjalikult ning isik kinnitas, et tahab õppida kainet eluviisi säilitama ning oma elu võimalikult palju taastada. Siiski riskihindajale on S. Sillaste tunnistanud, et programmist ei olnud kasu. Riskihindaja hinnangul on kinnipeetav rääkinud programmi läbiviijale seda, mida viimane S. Sillaste hinnangul kuulda soovis. Iseloomustusest nähtub, et isik oskab näha põhjuseid, mis teda kuriteoni viisid, pidades põhjuseks alkoholi ning halba seltskonda, 2
(4)kuid hetkedel, kus tunneb pettumust või ebaõiglust, siis ütleb, et tal on ükskõik ning kavatseb ka edaspidi alkoholi edasi tarbida. Samuti nähtub iseloomustusest, et S. Sillaste süüdistab oma probleemides ametiisikuid. Näiteks peab pikas vanglakaristuseks süüdlaseks kriminaalhooldusametnikku, kuna see ei saatnud teda koheselt vangi tagasi ja lasi alkoholijoobes registreerimistel käia. Pettunud on S. Sillaste ka kohtusüsteemis ja prokuröris, kes teda ennetähtaegselt ei vabastanud ning vestlustes on solvanud neid roppustega ning toonud välja ainult halba. See omakorda aga näitab, et isik pisendab enda süüd ning ei ole senini mõistnud, et vanglakaristuseni on teda viinud tema enda otsused ja käitumine. S. Sillaste üleolevat suhtumist ning juurdunud kuritegelikke hoiakuid kinnitab ka asjaolu, et kohtuistungil väitis süüdimõistetu, et plaanib vabanemisfondist saadavast rahast osta alkoholi ning võib-olla ka narkootikume ning lällata kuni kellegi maha lööb või ära vägistab.
- Eelöeldu ei anna alust eeldada, et vangistus on toonud isikus kaasa muutusi paremuse suunas. Kuni süüdimõistetu toimepandud kuritegude olemust ja raskust ei mõista, ei ole tal ka võimalik oma suhtumist muuta ja teha asjakohaseid järeldusi edaspidiseks. Selliselt iseloomustatud seksuaalkurjategija puhul eksisteerib jätkuvalt äärmiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, mis ei ole käesolevaks hetkeks piisavalt maandatud.
- S. Sillaste käitumiskontrolli kohaldamisel on uue kuriteo risk väiksem kui vabanemisel ilma käitumiskontrollita. Riik hoiab S. Sillastel silma peal ja võib teda ka aidata (nt kriminaalhooldaja nõustamise jne kaudu, alkoholi tarvitamise keelamise jms teel). Seega karistusjärgne käitumiskontroll pakub pikaajalisele vangistatule vabanemisel paremaid võimalusi sotsiaalseks kohanemiseks ning on täiesti selge, et kinnipeetav tulenevalt tema iseloomustusest ning tema kohtuistungil avaldatust sellist tugisüsteemi ja kontrolli vajab.
- Võttes arvesse kinnipeetava isikut ning retsidiivsusohu taset, mis on vägagi kõrge, kohaldas kohus käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palub S. Sillaste maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
- MTÜ Lootuse Küla ei ole S. Sillaste jaoks sobilik elukoht, kuna ta ei usu Jumalat. Vabanedes hakkab ta alles otsima endale elukohta ning läheb enda poolt valitud varjupaika. Kuna S. Sillastel vabanemisel puudub elu- ja töökoht, siis ei esine formaalseid eeldusi talle karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et S. Sillaste määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus S. Sillastele karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Kinnipeetava iseloomustusest ei jää antud juhul kahtlust, et S. Sillastel on kindel elukoht olemas. Maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks kohus pidas kindla elukoha nõudeid S. Sillaste puhul täidetuks ning seda ei väära 3
(4)asjaolu, et S. Sillaste ise ei soovi vangla poolt kindlaks määratud elukohta elama minna. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus S. Sillastele karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldades ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium on veendunud, et S. Sillastele on vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, siis edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)