Obsah (6)

§ 199§ 208§ 172§ 10§ 326§ 319

1-21-7758 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-7758 (19231501560) Kohtuni

§ 199lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

1. X vaidlustas Riigiprokuratuuris.
2. augustil 2021 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
3. Riigiprokuratuur jättis
4. septembri 2021 määrusega X kaebuse rahuldamata. Määruses märgiti, et määrusega mittenõustumisel on õigus see advokaadi vahendusel edasi kaevata määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse. 1 1-21-7758
5. X vaidlustas
6. oktoobril 2021 Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus.
7. Tallinna Ringkonnakohtu
8. oktoobri 2021 määrusega jäeti X kaebus sisuliselt läbi vaatamata põhjendusel, et kaebuse Riigiprokuratuuri määrusele saab

§ 208lg-st 3 tulenevalt esitada vaid advokaadi vahendusel.

2. oktoobril 2021 esitas X ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.
3. Tallinna Ringkonnakohus jättis
4. oktoobri 2021 määrusega X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuivõrd see oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Kohus märkis, et Riigiprokuratuuri
5. septembri 2021 määruse vaidlustamise tähtaeg lõppes
6. oktoobril
9. novembril 2021 esitas Riigiprokuratuuri
10. septembri 2021 määruse peale kaebuse X esindaja advokaat Gregori Palm, kes taotleb

§ 172

lg 2 p 2 alusel Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamise kaebetähtaja ennistamist ja Riigiprokuratuuri määruse tühistamist. Kannatanu esindaja hinnangul on olemas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Selleks on asjaolu, et X ei orienteeru Eesti õigusmaastikul ning tal puudus kvalifitseeritud õigusabi, kes oleks saanud teda ringkonnakohtule esitatava määruskaebuse piirangutest teavitada. Kuigi edasikaebe korda oli kannatanule vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruses selgitatud, ei valda X eesti keelt ega saanud seetõttu eestikeelsest edasikaebe korrast korrektselt aru. Kannatanu esindaja hinnangul on praegu tegemist olukorraga, kus lisaks kirjalikule edasikaebe korra selgitamisele tulnuks X-le tutvustada ka

§ 10

lg 61 sätestatud võimalust taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tõlkimist. Lisaks keelebarjäärile ei ole X-l ka sisulist pädevust enda menetluslikke õiguseid korrektselt realiseerida. Kaebuse esitaja peab oluliseks, et X ei ole ükskõikselt lasknud mööda edasikaebetähtaega, vaid on põhjendatud alus arvata, et X uskus, et ise Tallinna Ringkonnakohtule kaebust esitades on tema õigused kaitstud. X sai alles kaebuse läbi vaatamata jätmisega teada, et tema kaebus ei ole nõuetekohane ning et nõuetekohase kaebuse esitamise aeg on möödunud. Kannatanu esindaja kinnitab, et sõlmis kliendilepingu kannatanuga 11. novembril 2021. See tähendab, et sel kuupäeval langes kannatanu jaoks ära kaebeõiguse realiseerimiseks olnud takistus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus lahendab esmalt X esindaja ennistamistaotluse ja seejärel võtab seisukoha Riigiprokuratuuri 13. septembri 2021 määrusele esitatud kaebuse läbi vaatamise osas. 11.

§ 208

lg 3 kohaselt juhindub ringkonnakohus

§ 208

lg-s 2 nimetatud kaebuse kohtulikku arutamist ette valmistades

§-st 326, arvestades

§-s 208 sätestatud erisusi.

§ 326

lg 2 p 1 koosmõjus

§ 208

lg-ga 3 sätestab, et ringkonnakohtunik koostab kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, kui kaebus on esitatud 2 1-21-7758 pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ringkonnakohus jätab tähtaja ennistamata.

1. Vaidlus puudub selles, et Riigiprokuratuuri
2. septembri 2021 määruse vaidlustamise tähtaeg lõppes
3. oktoobril
4. Seega, nii nagu X esindaja kaebuses ka välja tuuakse, on kaebus esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. 13.

§ 319lg-st 7 tulenevalt võib kaebetähtaja ennistada mõjuval põhjusel.

Esitatud kaebuses on kaebuse hilist esitamist põhjendatud sellega, et X ei saanud eestikeelsest edasikaebe korrast korrektselt aru ning tal puudus kvalifitseeritud õigusabi, kes oleks saanud teda ringkonnakohtule esitatava määruskaebuse piirangutest teavitada. Ka leitakse kaebuses, et X-le tulnuks tutvustada

§ 10

lg-s 61 sätestatud võimalust taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tõlkimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need väited alust kaebetähtaja ennistamiseks. 13.1.

§ 10

lg-st 61 tuleneb kannatanu õigus taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tõlkimist tema emakeelde või keelde, mida ta valdab. Seega tulnuks X-l astuda ise samme oma õiguste tagamiseks. Kuigi X esindaja esitatud kaebuses viidatakse, et X ei olnud

§ 10

lg-st 61 tulenevast õigusest teadlik, märgib ringkonnakohus, et paraku seda, kas menetlusdokument ja selles toodud kaebekord oli X-le arusaadav, sai teada ennekõike tema ise. Kui isik ei saa aru mis lahendis kirjas on, siis ta pöördubki lahendi tegija poole taotlusega selle tõlkimiseks temale arusaadavasse keelde. Siinjuures märgib kohus sedagi, et nii Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse kui ka ringkonnakohtule

1. oktoobril 2021 esitatud kaebuse ja ka
2. oktoobril 2021 esitatud riigi õigusabi andmise taotluse on X esitanud eesti keeles, mis annab aluse järelduseks, et kuna X oskas vaidlustada eestikeelseid lahendeid ja ka koostada kaebusi ja taotlusi eesti keeles, sai ta eestikeelsest lahendist aru. Seega on ainetu ka kaebaja väide, et X ei saanud edasikaebekorrast aru. Olukorras, kus isik esitab kaebuse eesti keeles puudus menetlejal alus talle selgitada õigust tõlke saamiseks. 13.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida sedagi, et ka juhul, kui X ei olnuks tõepoolest teadlik, et kaebus Riigiprokuratuuri määrusele tuleb esitada advokaadi vahendusel, kehtivad edasikaebe õiguse kasutamisel kõigile isikutele samad reeglid. Sellest tulenevalt ei oleks ka see argument kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ega annaks alust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks loeb

§ 172

lg 2 isiku äraolekut, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, aga ka muid asjaolusid, mida menetleja peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RKKKm nr 31-1-152-05, p 6 ja nr 3-1-1-5-07, p 6). Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid ühegi sellise objektiivse takistuse esinemise kohta, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, jätab 3 1-21-7758 ringkonnakohus X esindaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebetähtaja ennistamata. 14. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, jätab ringkonnakohus kannatanu esindaja kaebuse Riigiprokuratuuri 13. septembri 2021 määrusele läbi vaatamata. 15. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 208

lg-st 3 ja

§ 319lg-st 7, jätab ringkonnakohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

Juhindudes

§ 326lg 2 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 4