1-20-9458/32

(20922700051)Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör ringkonnaprokurör Liisa NUUT Kaitsja vandeadvokaat Irina ŽURINA Asja läbivaatamise kuupäev 11.05.2021 Andres KELKKA süüdistus Karistusseadustiku §404 lg.1 järgi lühimenetluses Andres KELKKA sünd. 07.11.1996, isikukood 39611072232, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx xxx linn Ida-Virumaa, töökoht xxx, käesoleval ajal kannab karistust Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud - Harju Maakohtu 15.11.2016 otsusega KarS Süüdistatav §200 lg.2 p.7 järgi vangistusega 3 aastat 6 kuud - Viru Maakohtu 20.03.2018 otsusega KarS §274 lg.1 järgi vangistusega 2 kuud - Viru Maakohtu 07.01.2020 otsusega KarS §274 lg.2 p.3 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud 2 päeva karistuse kandmise algusega 07.01.2020 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: 1 Süüdi tunnistada Andres KELKKA Karistusseadustiku §404 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Andres KELKKALE lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku §65 lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 1 (üks) aasta vangistust Viru Maakohtu 07.01.2020 otsusega mõistetud karistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 2 (kaks) päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista Andres KELKKALE 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. Nimetatud karistusest arvata kantuks perioodil 07.01.2020 – 07.06.2021 kantud karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust. Alates 08.06.2021 jääb Andres KELKKAL kanda 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. Asitõend – DVD plaat – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada vandeadvokaat Irina ŽURINA taotlus, määrata tema poolt Andres KELKKALE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 140 (ükssada nelikümmend) eurot 40 senti (s.h. osalemine 11.05.2021 kohtuistungil 90 €, osalemine 08.06.2021 kohtuistungil 27 €, käibemaks 23,40 €). Välja mõista Andres KELKKALT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi abi Deniss MATVEJEV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot, kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 439 (nelisada kolmkümmend üheksa) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Irina ŽURINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 529 (viissada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti riigituludesse. Menetluskulud tuleb Andres KELKKAL tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul Maksuja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700025420 ning selgitus „Andres KELKKA 1-20-9458 kriminaalmenetluse kulud“ Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 05.07.

1. on kohtuotsusega Viru Süüdistus Andres Kelkkale on esitatud süüdistus ja ta on kohtu alla antud selles, et tema, kandes vabadusekaotuslikku karistust, toppides kambri seinas olevasse elektripistikusse kaks fooliumpaberist keeratud pulka, süütas tahtlikult 17.12.2019 kell 17.58 Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla K-hoones K1 osakonna kambris K118 põlema vanglale kuuluva poroloonmadratsi, millega tekitas kambris K118 tulekahju. Põlengu tagajärjel levis suits ning põlengust põhjustatud mürgised gaasid osakonna territooriumile ning põhjustasid kaaskinnipeetavatele tervisekahjustusi. Tahtliku käitumisega põhjustatud põlengu tagajärjel seadis Andres Kelkka oma tegevusega ohtu kaaskinnipeetavate ja teiste K1 osakonnas viibivate isikute elu ja tervise. Selle tegevusega pani Andres Kelkka toime KarS §404 lg.1 järgi ette nähtud kuriteo, s.o. võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Andres Kelkka tunnistas ennast maakohtu istungil süüdi. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas süüdistatav, et süütamise põhjuseks oli konflikt kolme kinnipeetavaga, kes tahtsid teda vägistada. Süüdistatav toonitas, et tal olid probleemid tervisega, mis väljendusid psühholoogilises häires ja kalduvuses suitsiidile. Süüdistatav lisas, et pärast süütamist viidi ta üle teise sektorisse. Vastuseks ringkonnaprokuröri küsimustele selgitas süüdistatav, et ta on kinnipidamise ajal korduvalt kuriteoteateid esitanud. Süüdistatav märkis, et süütamise ajal olid teised kambrid avatud režiimil, kuid tema kamber oli lukustatud. Kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina leidis maakohtu istungil, et süüdistus on põhjendatud. Kaitsja rõhutas, et süüdistatava käitumise põhjuseks oli asjaolu, et süüdistatava karistuse kandmise ajal tekkinud probleem ei leidnud pikka aega lahendust. Kaitsja märkis, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb KarS §57 lg.1 p.3 alusel lugeda puhtsüdamlikku kahetsust ning arvestada KarS §57 lg.1 tähenduses ka süüdistatava tervislikku seisundit. Lisaks eeltoodule uuris maakohus kohtuistungil järgmiseid kohtueelses menetluses kogutud tõendeid: - Sündmuskoha 18.12.2019 vaatlusprotokoll koos fototabelite ja joonisega, mille kohaselt vaadeldi sündmuskohta Viru Vangla K1 osakond ja kamber K118 - Tunnistaja A. K. 13.01.2020 ütlused, kust nähtub, et tunnistaja oli 17.12.2019 päevases vahetuses teenistuses K-hoones. Kell 17.59 hakkas tööle tulekahju häire ja tunnistaja märkas, et suitsu tuli kambri K118 ukse vahelt. Tunnistaja avas kambri ukse ja hüüdmise peale väljus kambrist Andres Kelkka. Tunnistaja selgitas, et tulekahju tekkis poroloonmadratsi põlemisest. Tunnistaja lisas, et põlengust tekkis nii palju suitsu, et ilma gaasimaskita ei olnud võimalik kambritevahelises koridoris liikuda - Tunnistaja K. L. 29.01.2020 ütlused, kust nähtub, et tunnistaja oli 17.12.2019 päevases vahetuses teenistuses K-hoones. Kell 17.59 hakkas tööle tulekahju 3 - - - - - - - - häire sellest, et Andres Kelkka põhjustas kambris K118 tulekahju. Kui tulekahju häire tööle hakkas, võttis tunnistaja valveruumist gaasimaski koos filtriga ja läks K1 osakonda. Tunnistaja toonitas, et kambri K118 kustutamise käigus levis osakonda sedavõrd palju suitsu, et ilma gaasimaskita oli seal võimatu viibida, sest hingata ei olnud võimalik. Tunnistaja lisas, et kontrollimisel selgus, et kambris K117, kus viibis kaks kinnipeetavat, oli samuti suitsu ja seal ei olnud võimalik hingata Tunnistaja A. S. 30.01.2020 ütlused, kust nähtub, et tunnistaja oli 17.12.2019 päevases vahetuses teenistuses K-hoones. Kell 17.59 hakkas K-hoones tööle tulekahju häire. Tunnistaja selgitas, et alguses ei olnud K1 osakonnas ilma gaasimaskita võimalik viibida, sest osakond oli suitsu täis ja midagi ei olnud hingata. Tunnistaja märkas, et mitmed kinnipeetavad, kes olid kambrile K118 lähemal, kurtsid peavalu üle Kannatanu F. R. 21.02.2020 ütlused, kust nähtub, et 17.12.2019 toimus K1 osakonnas Andres Kelkka kambris tulekahju. Kannatanu viibis K1 osakonna kambris K112, kui ühtäkki hakkas tulekahjust tekkinud suits levima ka kannatanu kambrisse. Kannatanu pidi niiskeks tehtud rätiku näo ette panema, et suitsu mitte sisse hingata, kuid sellest hoolimata hakkas tal pea valutama. Loenduse ajal anti kannatanule valuvaigistit ning tal läks enesetunne seejärel paremaks Kannatanu R. M. 11.03.2020 ütlused, kust nähtub, et
2. a lõpus toimus K1 osakonnas tulekahju, mille tekitas Andres Kelkka. Tulekahjust tekkinud suits levis kannatanu kambrisse ja ta pidi katma oma näo. Kannatanu tundis seejärel, et tema tervis on ohus, kuid lõpuks lasti ta õue värsket õhku hingama Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi videosalvestisi Viru Vangla K hoone K1 osakonnast 17.12.2019 kell 17.53 – 18.55 Viru Vangla meditsiiniosakonna õe A. K. 17.12.2019 tõend, millest nähtub, missugustel kinnipeetavatel olid kaebused tervise osas seoses 17.12.2019 toimunud tulekahjuga sektoris K1 Tõend süüdistatava maksustatava tulu kohta 2018 ning teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta
3. Karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et Andres Kelkka on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.01.2020 otsusega nr.1-19-9537 KarS §274 lg.2 p.3 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 10 kuud 2 päeva Viru Maakohtu 07.01.2020 otsus kriminaalasjas nr.1-19-9537, millest nähtub, et Andress Kelkka oli süüdi mõistetud selles, et ta pani 22.05.2019 kell 13.20 ja kell 20.33 ning 28.05.2019 toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega isikuna, kes on varem sama teo toime pannud. Taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 168 € Abiprokurör Arve Arnimi 04.05.2020 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Deniss Matvejevi taotlus täielikult ja hüvitati tasu summas 168 € Taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 487,80 € Abiprokurör Arve Arnimi 23.12.2020 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, mille kohaselt rahuldati vandeadvokaat Irina Žurina taotlus osaliselt ja hüvitati tasu summas 439,20 €. 4 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad alljärgnevat. Andres Kelkkale on esitatud süüdistus Karistusseadustiku (KarS) §404 lg.1 järgi selles, et ta tekitas poroloonmadratsi süütamisega 17.12.2019 kell 17.58 Viru Vangla K-hoone K1 osakonna kambris K118 tulekahju, millega seadis ohtu K1 osakonnas viibinud isikute elu ja tervise. Karistusseadustiku §404 lg.1 näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. KarS §404 lg.1 järgi kvalifitseeritava koosseisu objektiivsed tunnused on asja süütamine ja sellega ohu põhjustamine elule või tervisele. Süütamine seisneb asja põlema panemises. Maakohus leiab, et süüdistus on põhjendatud. KarS §404 lg.1 järgi kvalifitseeritud objektiivse koosseisu olemasolu Andres Kelkka tegevuses on tõendamist leidnud käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viidatud sündmuskoha 18.12.2019 vaatlusprotokolli koos fototabelite ja joonisega, tunnistaja A. K. ütluste, tunnistaja K. L. ütluste, tunnistaja A. S. ütluste, kannatanu F. R. ütluste, kannatanu R. M. ütluste, asitõendi vaatlusprotokolliga Viru Vangla K hoone K1 osakonnast 17.12.2019 kell 17.53 – 18.55 ning Viru Vangla meditsiiniosakonna õe A. K. 17.12.2019 tõendiga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et Viru Vangla K-hoone K1 osakonna kambris on toimunud tulekahju, mille tõttu on kambris suitsu tõttu tekkinud tahmakahjustused. Samuti nähtuvad fototabelitelt põlemisjälgedega porolooni tükid. Tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et 17.12.2019 kell 17.58 toimus Viru Vangla K-hoone K1 osakonna kambris K118 tulekahju, mille tulemusena levis osakonda sedavõrd palju suitsu, et hingata ei olnud võimalik. Nii nähtub tunnistajate A. K., K. L. ja A. S. ütlustest, et antud osakonnas oli suitsu nii palju, et ilma gaasimaskita ei olnud seal viibida võimalik. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka kannatanute ütlused. Nii nähtub F. R. ja R. M. ütlustest, et suitsu sissehingamise vältimiseks pidid nad oma näo kinni katma, kuid vaatamata sellele tekkis ühel neist peavalu ja teine tundis, et tekkinud oli oht tema tervisele. Viru Vangla meditsiiniosakonna õe A. K. 17.12.2019 tõendist nähtub, et mitmed kinnipeetavad on kurtnud peavalu üle. Sealjuures kurtis kinnipeetav R. M. raskendatud hingamist, kinnipeetav S. D. kaebas peavalu üle ning kinnipeetav Andres Kelkka kurtis valu üle hingamisel ja tal oli kipitustunne silmis ning ninasõõrmetes. Lisaks neile isikutele oli antud tõendis viidatud veel 4 isikule, kes kaebasid erinevate tervisehäirete üle. 5 Eeltoodu alusel nähtub käesoleva kriminaalasja materjalidest üheselt, et peale süüdistatava poolt Viru Vanglale kuuluva poroloonmadratsi süütamist oma kambris levis suits sealt välja kogu osakonda ning nii kaaskinnipeetavad kui valvurid tundsid reaalset ohtu oma tervisele. Vastavalt Karistusseadustiku §16 lg.4 paneb isik toime teo kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi toimepanija tagajärje poole ega tunneta seda kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. Maakohus ei nõustu ringkonnaprokuröriga selles osas, et süüdistatav pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Antud kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et süüdistatava eesmärk oli enda ja teiste kinnipeetavate ning valvurite elu või tervise ohtu seadmine. Maakohtu hinnangul tegutses Andres Kelkka kaudse tahtlusega. Olgugi, et süüdistatava tegevuse eesmärk oli suunatud valvurite tähelepanu saavutamisele, pidi ta oma tegevusega möönma, et tulekahjust tekkiv suits võib ohtu seada nii tema enda kui ka teiste osakonnas viibivate isikute elu ja tervise. Eeltoodut arvesse võttes leiab maakohus, et süüdistatav Andres Kelkka on toime pannud KarS §404 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Süüdistatav Andres Kelkka ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-43- 6 06). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Raskendavad asjaolud süüdistatav Andres Kelkka puhul käesolevas kriminaalasjas puuduvad, maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et ka kergendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja palus kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, kuid seda maakohus antud juhul ei tuvastanud. Süüdistatav tunnistas kohtuistungi alguses oma süüd, kuid maakohtu hinnangul ei saa seda võrdsustada puhtsüdamliku kahetsusega. Vastupidi, kahetsuse asemel püüdis süüdistatav maakohtu istungil igati oma tegevust põhjendada, viidates sealjuures sellele, et süütamine oli toime pandud valvurite tähelepanu äratamiseks, ta teavitas süütamisest ette, mistõttu leiab, et kui süütamine oleks toimunud ootamatult, oleks kahju suurem olnud. Selline seletus ei ole ilmselgelt puhtsüdamlik kahetsus, vaatamata sellele, et süüdistatav mainis seda oma viimases sõnas. Seega ei arvesta maakohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuna ei pea seda siiraks. Süüdistatav Andres Kelkka süü suuruse hindamisel arvestab maakohus tema poolt toimepandud tegude sisu ja sellega kaasneva rikkumise mõjusid. Karistuse mõistmisel tuleb hinnata konkreetsete kuritegude sisemist ebaõigust. Riigikohus on muuhulgas oma 10.04.2006 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-12-06 selgitanud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud ning oma 20.07.2007 lahendis kohtuasjas nr.3-1-1-99-06 on Riigikohus märkinud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Maakohus hindab süüdistatav Andres Kelkka süü suuruse kindlaksmääramisel muuhulgas seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistatud isikuga. Maakohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise risk süüdistatav Andres Kelkka puhul ei ole madal. Samas arvestab maakohus ka Andres Kelkka puhul seda, et ta tunnistas ennast kuriteo toimepanemises süüdi. Nii leiab maakohus, et süüdistatav Andres Kelkka süü kuriteos on keskmisest suurem, arvestades tema varasemat karistatust, s.h. kuritegude toimepanemist samuti vangistuse kandmise ajal, ja asjaolu, et tahtlik ja üldohtlik kuritegu on toime pandud vangistuse kandmise ajal. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks ka süüdistatav Andres Kelkkat isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatav Andres Kelkka on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust, millest 2 viimast on samuti toime pandud karistuse kandmise ajal vanglas. Lisaks sellele nõustub maakohus ringkonnaprokuröri seisukohaga selles osas, et arvestada tuleb ka asjaolu, et käesoleva kuriteo pani süüdistatav toime ajal, mil eelmine tema poolt toimepandud kuritegu oli juba kohtumenetluses. See näitab ilmekalt, et süüdistatav ei ole asunud õiguskuulekale teele, ta paneb kuritegusid toime ka vangistuses ning samuti näitavad need asjaolud süüdistatava üldist suhtumist õiguskorda. KarS §404 lg.1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 7 Seega näeb süüdistatav Andres Kelkkale inkrimineeritud paragrahvi sanktsioon leebeima karistusliigina ette rahalise karistuse. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga igati selles osas, et antud juhul ei ole rahalise karistuse või tingimusliku vangistuse mõistmine süüdistatavale karistuseks kuidagi põhjendatud. Tegemist on süüdistatavaga, kes kannab reaalset vangistust vanglas ja kelle päevasissetuleku suurus 2018 oli 0,72 €. Antud juhul on antud süüdistatava suhtes põhjendatud kohaldada vaid reaalset vangistust. Kohtukõnes palus ringkonnaprokurör Liisa Nuut mõista Andres Kelkka süüdi KarS §404 lg.1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta 6 kuud. Kohtukõnes leidis kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, et tuleb kohaldada KarS §65 lg.1 sätteid ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse suuruse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Karistuse mõistmine kohtu poolt peab vastama Karistusseadustiku §56 sätestatud eesmärkidele, muuhulgas tuleb arvestada prognoosiga, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. Eeltoodu alusel leiab maakohus kokkuvõttes, et süüdistatav Andres Kelkka tuleb süüdi tunnistada KarS §404 lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks ringkonnaprokuröri poolt pakutud 1 aasta 6 kuud vangistust. Maakohtu hinnangul vastab nimetatud karistus nii toimepandud kuriteo asjaoludele kui ka süüdistatava isikule. Aluseid lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega maakohus ei tuvastanud. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel tuleb mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista Andres Kelkkale lõplikult ärakantavaks karistuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt KarS §65 lg.1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus sama seadustiku §64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Viimane kord mõisteti süüdistatav süüdi Viru Maakohtu 07.01.2020 otsusega ja karistati vangistusega 1 aasta 10 kuud 2 päeva alates samast kuupäevast. Käesolevas kriminaalasjas 17.12.
4. arutluse all oleva kuriteo pani süüdistatav toime Eeltoodu alusel tuleb käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 1 aasta vangistust liita Viru Maakohtu 07.01.2020 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust. Nimetatud karistusest tuleb maha arvata perioodil 07.01.2020 – 07.06.2021 kantud karistus 1 aasta 5 kuud vangistust. Seega jääb kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o. alates 08.06.2021 süüdistataval kanda 1 aasta 5 kuud 2 päeva vangistust. 8 Käesolevas kriminaalasjas on vastavalt ringkonnaprokuröri süüdistusaktile asitõendiks tunnistatud DVD-plaat. poolt esitatud Maakohtu istungil leidis ringkonnaprokurör, et DVD-plaat tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri ettepanekuga. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg. p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Karistusseadustiku §4 lg.3 on KarS §404 lg.1 kuritegu teise astme kuritegu. järgi kvalifitseeritav Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Nii ringkonnaprokurör kui kaitsja leidsid, et kuna käesolev kuritegu oli süüdistatava poolt toime pandud enne Viru Maakohtu 07.01.2020 kohtuotsust, siis sundraha sisse ei nõuta. Maakohus nõustub selle seisukohaga. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasud. Süüdistatav Andres Kelkkale oli kaitsjaks määratud vandeadvokaat Irina Žurina, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks kohtulikus menetluses 140,40 €. Maakohus peab kaitsja taotlust kaitsekulu hüvitamiseks kohtulikus menetluses põhjendatuks ja rahuldab selle täielikult. Peale selle oli eelnevalt rahuldatud kaitsjatasu taotlused kohtulikus menetluses (vandeadvokaat Irina Žurina) summas 388,80 € ning kohtueelses menetluses (vandeadvokaat Deniss Matvejev) summas 168 € ja (vandeadvokaat Irina Žurina) summas 439,20 €. Nimetatud tasud on kaitsjatele menetlejate määrustega hüvitatud. Eeltoodu alusel kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele kaitsjale (vandeadvokaat Deniss Matvejev) makstud tasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 168 €, kaitsjale (vandeadvokaat Irina Žurina) makstud tasu kohtueelses menetluses summas 439,20 € ja kaitsjale (vandeadvokaat Irina Žurina) kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 529,20 €. Kaitsja taotles maakohtu istungil jätta osa kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda, kuna kogu summa tasumine ei ole süüdistatavale jõukohane. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nagu maakohus juba eelpool viitas, oli tegemist tahtliku kuriteo toimepanemisega vanglas. Süüdistatav pidi aru saama, et sellise kuriteo eest süüdimõistmisega kaasnevad ka seaduses ettenähtud kulud. Asjaolu, et menetluskulud täies ulatuses ei ole süüdistatavale jõukohased, ei anna kuidagi alust nende (ka 9 osaliseks) jätmiseks riigi kanda. Süüdistataval on kohustus vanglas töötada, et seeläbi hüvitada või vähendada võlgnevusi. Kaitsja palus maakohtu istungil ka võimalust tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Ringkonnaprokurör selles osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub kaitsja taotlusega ja määrab, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10