KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-106824 Tsiviilasi Osaühingu EUROP

§ 68lg 1).

Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (

§ 69lg 1 ls 1).

Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (

§ 70

). Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamise (RKTKo 2-17-117146, p 12). Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki kojamehe vahele leppetrahvid vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil viiel korral. Seega on hageja teavitanud kostjat leppetrahvist mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul.

1. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lepingutingimuste kohaselt oli leppetrahvi suuruseks 30,00 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud 5 lepingut, mida kostja rikkus. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 150,00 eurot.
2. Kostja vaidles hagile vastu mh põhjusel, et varaseim leppetrahvinõue on aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (

§ 146lg 1).

Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (

§ 147lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks 4

§ 147lg 2).

Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega (

§ 160lg 1).

Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (

§ 160lg 2 p 3).

Esimene leppetrahvinõue tuli tasuda hiljemalt 04.04.2018. Seega algas nõude aegumistähtaeg 05.04.2018 ja oleks saabunud 05.04.2021. Toimiku andmetel esitas hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks 10.03.2021. Seega peatus aegumistähtaeg 10.03.2021 ehk enne nõude aegumist ning hageja leppetrahvinõue ei ole aegunud. 18. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30,00 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15,00 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500,00 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot. Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja ja tegi kostja tuvastamiseks päringu maanteeametisse. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 10,00 eurot põhjendatud. MENETLUSKULUD 19. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 20. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75,00 eurot, õigusabikuludest 360,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot. 21. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). 22. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 80,00 eurot tund (km-

1. ta)ning kokku 4,5 tundi. Hageja õigusabikulud hõlmavad kolme õigusabitoimingut – hagi koostamine (2 t), kostja vastusele seisukoha koostamine (1,5
2. t)ja täiendava seisukoha koostamine (1 t). Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seisukohad olid asjakohased. Kuigi tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, nõudis vaidlus kohtupraktika tundmist ning kostja vastuväidete tõttu tuli hagejal esitada vaidluse piiratud asjaolusid arvesse võttes palju tõendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse. 23. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 80,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 360,00 eurot (80,00 eurot x 4,5 t). 24. Maksekäsu kiirmenetluse korral määrab kohus 20,00 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seetõttu määrab kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20,00 eurot. 25. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 455,00 eurot, millest 75,00 eurot on tasutud riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 360,00 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 455,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5