) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud (
Plus Capital nõue A. L.i vastu koosneb põhivõlgnevusest 3698,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivistest 4188,61 eurot, sissenõudekulust 35 eurot ja alates 13.07.2021 põhinõude 3698,82 eurot tasumata osalt ulatuses 0,06% päevas kuni põhinõude täitmiseni arvestatavast viivisest. Nõuete aluseks on A. L.i ja Aktsiaselts PlusPlus Capital vahel 22.08.2019.a sõlmitud kompromissleping nr xxxx. A. L. ei täitnud lepingust tulenevaid raha tasumise kohustusi nõuetekohaselt. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning 2
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagiavaldus on osaliselt asjaoludega õiguslikult põhjendamata, mistõttu jätab kohus hagiavalduse osaliselt rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui hageja nõuab viivist põhinõudest suuremas ulatuses, on hagejal koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub hagejale kahju tekkimine, mis ületab summaliselt põhinõuet (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 18). Hagist nähtuvalt on põhinõude suurus 3698,82 eurot ja erinevatel ajaperioodidel sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus on 4188,61 eurot. Hageja viivisenõue kostja vastu ületab põhinõuet 489,79 euro võrra. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Seetõttu tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 489,79 eurot tasumise nõudes. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 3698,82 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 489,79 eurot tasumise nõudes.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitanud põhinõudelt 3698,82 eurot viivise ulatuses 0,06% päevas tasumise nõude alates 13.07.2021. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ületab põhinõuet. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Seetõttu tuleb rahuldamata jätta viivise protsendina väljamõistmise nõue.
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kostja vastu raha tasumise nõuded hagihinnaga 7432,64 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse raha tasumise nõuetes, millele vastav hagihind on 8732,47 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 85,11% ulatuses ja jättis rahuldamata 14,89% ulatuses (7432,64 8732,47-st 85,11%). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda 85,11% ulatuses ning hageja kanda 14,89% ulatuses. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.