Obsah (10)

§ 113§ 101§ 76§ 82§ 108§ 415§ 94§ 164§ 397§ 1132

2-21-14906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusos

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1/3 2-21-14906 hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus võttis 29.09.2021 menetlusse OK Incure OÜ hagi A.A. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. 29.09.2021 määrus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 01.10.2021.a Avaliku e-toimiku vahendusel. Kohus kohustas A.A.d 29.09.2021 määrusega vastama kohtule 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest, s.o hiljemalt 15.10.
2. Kostja ei ole kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.
3. Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
4. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.
5. Kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaal sõlmisid 05.01.2018.a väikelaenu laenulepingu 702514799, millega on kokku lepitud laenujäägis summas 9069,30 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidiandjale krediiti igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 72 kuu jooksul intressimääraga 19,90% aastas. Viivitusintressiks lisandus eritingimuste kohaselt 0,055 % päevas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenu laenulepingu tingimuste järgi oli TF Bank AB (publ) Eesti filiaalil õigus tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 5.5.2 laenuleping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma tasumist kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on edutult andnud vähemalt 2/3 2-21-14906 kahenädalase täiendava tähtaja puuduva summa tasumiseks. Laenuandja on kostjale korduvalt saatnud meeldetuletuskirju – 20.04.2019 (lisa 2), 20.05.2019 (lisa 3) ja 20.06.2019 (lisa 4), kuid see ei andnud soovitud tulemust ning kostja poolt laekumisi ei toimunud. 09.07.2019 hoiatas Laenuandja kostjat võimaliku lepingu ülesütlemisest ning pakkus võimaluse läbirääkimisteks ja olukorra reguleerimiseks. 5 TF Bank AB (publ) Eesti filiaal ütles laenulepingu erakorraliselt üles 24.07.2019 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ´le. Lepingu kehtivuse ajal on kostja tasunud Laenuandjale põhivõlgnevuse katteks 953,25 eurot. Nõude loovutamise hetkeks kostja põhivõlgnevus oli 8116,05 eurot (9069,30 -953,25). Pärast lepingu lõppemist on kostja tasunud hagejale maksegraafiku alusel põhivõlgnevuse katteks 1600,00 eurot perioodil 09.09.2019 kuni 15.12.
6. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 6516,05 eurot ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt

§ 101

lg 1 p-st 1 ja p-st 6 õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele osamakse tasumise tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosalt viivitusintressi 0,055% vastavalt lepingu üldtingimustele. Hageja arvestab viivist vastavalt kostja maksetele alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.07.2019 kuni 22.09.2021 (hagiavalduse esitamiseni). Kostja võlgnev hagejale viivist 3083,61 eurot. Krediidiandja ja võlgnik leppisid kokku laenuhaldustasu, mille igakuine makse suurus on 2,90 eurot. Hagiavalduse esitamise hetkeks on kostja laenuhaldustasu võlgnevus hageja ees 11,60 eurot. Seega palub hageja kostjalt välja mõista laenuhaldustasu summas 11,60 eurot. 5. Võlaõigusseaduse (

) § 2 lg 1 tulenevalt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohustab kohustatud poolt täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele ning

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

3/3 2-21-14906 6. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab kostja ja TF Bank AB (publ) Eesti filiaal vahel 05.01.2018.a sõlmitud väikelaenu laenulepingust nr 702514799 tuleneva hageja nõude, mis koosneb põhiosast summas 6516,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivistest summas 3083,61 ja laenuhaldustasust 11,60 eurot. 7.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagiavalduse kohaselt on hagejal vastavalt laenulepingu tingimustele õigus nõuda tasumata intressi 0,055% päevas, seega juhindudes eeltoodud selgitustest palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodil 05.01.2018 kuni 24.07.2019 summas 716,04 eurot. 8.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TsMS § 436 lg 2 esimene lause näeb ette, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse hagiavalduses tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 339 lg 2 kohaselt avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole oma intressinõuet tõendanud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja laenulepingu 05.01.2018.a ning hagile lisatud 20.04.2019 meeldetuletuskirjast (lisa 2, tl 12) nähtuvalt on kuni nimetatud meeldetuletuskirja aluseks oleva mittelaekunud makseni kostja tasunud esialgsele võlausaldajale osamakseid vastavalt lepingule ehk sealjuures ka intressi. Kohus on seisukohal, et selles osas on hageja intressinõue alusetu. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud milliselt summalt või summadelt on arvestanud intressi 716,04 eurot. 9.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Hagi kohaselt kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud 07.08.2019 kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Maksegraafiku kehtivuse ajal hageja oli sunnitud saatma kostjale meeldetuletusi, kuna kostja maksed ei olnud stabiilsed. Samuti helistas hageja kostja mobiiltelefonile, kuid see ei andnud soovitud tulemust, et jõuda kokkuleppele kohtuvälises korras. Kõik kontaktandmed olid märgitud kostja poolt laenulepingu sõlmimisel. Kostja ei teavitanud oma kontaktandmete muutmisest. Samuti saatis hageja kostjale 12.03.2021 hagihoiatuse teavitades kostjat kohtumenetlusega kaasnevate tagajärgedest. Hageja on kohtule esitanud esialgse võlausaldaja poolt koostatud meeldetuletuskirjad kuupäevadega 20.04.2019, 20.05.2019 ja 20.06.2019, viimase hoiatuskirja kuupäevaga 09.07.2019 ning lepingu erakorralise ülesütlemise teatise ja teate nõude loovutamisest (tl 12-16). Hageja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, kes on nõude omandanud 24.07.
2. Hageja ei ole 4/3 2-21-14906 hagiavaldusele lisanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja väiteid temal sissenõudmiskulude tekkimise asjaolude esinemist st. hageja poolt kostjale võlateatiste, meeldetuletuste ja hagihoiatuse saatmist.
3. Kohus jätab eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 407 lg 6 rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Menetluskulud
4. Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv 600 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist

§ 113lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 13. Ts

MS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

1. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
2. Hageja on hagiavalduse esitamisega seoses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, mille kohta on kohtule esitanud makse korralduse nr PV
3. Hagiavalduse kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 10377,30 eurot Riigilõivu seaduse lisa 1 kohaselt tuleb sellisel juhul tasuda riigilõiv summas 600 eurot. Seega on seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega tõendatud hageja poolt kohtukulude summas 600 eurot kandmine.
4. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist

§ 113lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt, s.o hageja poolt tasutud riigilõivult. menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/3