Obsah (7)

§ 274§ 68§ 65§ 121§ 16§ 291§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 29. oktoober 2021 1-20-6052 Maarika Kuusk, Tiit

§ 274

lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. septembri
2. a otsus Süüdistatava Kaur Kadak kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Süüdistatav Kaur Kadak (ik 39512082753); elukoht: XXX; e-post: XXX; töökoht: OÜ Avira. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus. Väärteokorras 4 kehtivat karistust. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Prokurör Jane Pajus Kohtuistungi toimumise aeg
3. oktoober 2021 Kohtuistungil osalesid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jane Pajus Süüdistatav Kaur Kasak Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu otsus Kaur Kadaku süüdistuses jätta muutmata.
5. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
6. Kaur Kadakule esitati süüdistus

§ 274lg 1 järgi selles, et tema kasutas 17.08.2019.

a kella 02.30 ajal Tartu maakonnas Kastre vallas Roiu alevikus XXX korteris nr X füüsilist vägivalda oma ametikohustusi täitva politsei välivormi kandva kiirreageerija S.K. u suhtes. Kaur Kadak lõi ühe korra parema rusikas käega S.K. ut lõua vasakusse piirkonda, mille tagajärjel tundis S.K. tugevat valu. Lisaks lõi Kaur Kadak mõned minutid hiljem Roiu alevikus XXX maja juures olnud kiirabiautost väljumisel ühe korra parema jalaga vastu S.K. u jalgu, tekitades S.K. ule valu. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohtu 01.09.2021. a otsusega tunnistati K. Kadak esitatud süüdistuses süüdi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.08.2019.

a, s.o 2 päeva. K. Kadaku ärakandmata karistuse suuruseks loeti 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.03.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2141 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, so 6 kuud vangistust, võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumis K. Kadakule liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. K. Kadakule mõistetud vangistuse aja alguseks loeti vanglasse saabumise aeg. Lahendati ka menetluskulude ja asitõenditega seotud küsimused. Kohtuotsuse põhjendused

1. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning leidis, et K. Kadaku süü on tõendatud. 3.1 Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 17.08.
2. a kella 02.20 paiku edastas öörahu rikkumise (lärm, kõva pidu) väljakutse peale Roiu alevikku sõitnud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri koerapatrull koosseisus R.R. ja A.J. politsei raadioside kaudu abipalve, kuna väljakutse lahendamise käigus osutati neile vastupanu ning nad vajasid lisajõude agressiivsete isikute, s.o K.K. u ja Kaur Kadaku kinnipidamiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et koerapatrulli abipalve peale reageeris kaks sama prefektuuri kiirreageerijate patrulliekipaaži, millest ühe koosseisus oli ka S.K. . 3.2 Maakohus tõi välja, et S.K. u sõnul K. Kadaku käelöök, mis teda vannitoas vastu lõuga tabas, oli terav ja tugev ning ta tundis sellest valu. Ka oli tema lõug hiljem punane ning kuskil nädal aega ei saanud ta õuna hammustada, oli tunda päris tugevat valu. Valu lõua piirkonnas kurtis S.K. hiljem ka J.L. le. Jalalöök aga, mille K. Kadak tegi hiljem kiirabiauto juures, oli valus, kuid mitte nii valus, kui esimene löök. S.K. u sõnul oli ta selleks löögiks mingil määral ka valmis. 3.3 Süüdistatav K. Kadak eitas S.K. u löömist. Tema sõnul ei olnud vannitoas muud vastupanu, kui ainult niipalju, et ta rebis oma käe S.K. u käest ära. Ka kiirabiauto juures oli ta rahulik ega löönud kedagi. Hoopis S.K. oli see, kes oma võimu kuritarvitas ning kasutas tema suhtes põhjendamatut vägivalda. 3.4 Maakohtu hinnangul ei ole K. Kadaku ütlused usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. K. Kadaku ütlused on aja jooksul väga olulises osas muutunud. Läbi menetluse ei ole K. Kadak tunnistanud politseiniku löömist, küll aga on ta muid sündmusi vahendades olnud 2 ebajärjekindel. Nimelt ei väitnud K. Kadak eeluurimisel (võrreldes kohtus antud ütlustega), et teda oleks magamistoas jalgadega näkku pekstud. K. Kadaku väidetav peksmine toimus vannitoas. Lisaks ei ole ta väitnud, et teda on löödud jalgadega, vaid rusikaga, ning mitte korduvalt, vaid üksnes ühel korral. Kohus leidis, et K. Kadaku selgitus ei kõrvalda ütlustes esinevaid vastuolusid. Ka meditsiiniasutuses läbivaatusel väitis K. Kadak, et teda vigastati vannitoas. 3.5 Lisaks ei haaku K. Kadaku ütlused teiste asjas kogutud isikuliste tõenditega (millest ei nähtu jalgadega peksmist magamistoas). K. Kadaku ütlused temal esinenud kehavigastuste tekkekoha kohta ei lange kokku ka peoseltskonnas viibinud isikute ütlustega. Üksnes E.M. ütlustest tulenes, et K. Kadakut peksid magamistoas kaks politseinikku jalgadega. Tema ütlused hindas kohus ebausaldusväärseks, kuna K. Kadaku löömise osas erinevad need muudest tõenditest oluliselt. 3.6 K. Kadaku ütlused ei olnud maakohtu arvates ka eluliselt usutavad. On vähetõenäoline, et politseiametnik kasutab jõudu sellises, enda volituste piire selgelt ületavas määras (s.o jalgadega näkku pekstes), eriti veel pelgalt käe lahti rebimise ja kaasatulekust keeldumise pärast ning kohas, kus tema selgelt seadusvastasele tegevusele võib olla mitmeid tunnistajaid ja seda mitte üksnes politseiametnike hulgas. Jalgadega peksmine ei haaku ka K. Kadakul sedastatud tervisekahjustuste iseloomu ja asetusega. Nimelt diagnoositi Kaur Kadakul 17.08.
3. a Roiul toimunud sündmuste järgselt parema silma võrkkesta verevalum koos silmamuna ja silmakoopakoe põrutusega, nina pindmine vigastus ja kinnine ülalõuamurd. Maakohus järeldas, et politsei vormisaapasse kängitsetud jalaga korduvalt löömine oleks ilmselt lõppenud K. Kadakule märksa ulatuslikumate tervisekahjustustega, kui tal pärastiselt tuvastati. 3.7 K. Kadakul esinenud tervisekahjustuste tekkepõhjusena on usutavam see, mida avaldas kohtus S.K. . Ka ei ole K. Kadaku ütlused kooskõlas kogutud tõenditega (so kriminaalasja raames üle kuulatud politseiametnike ütlused). K. Kadaku verbaalset ja füüsilist vastuhakku politseinikele kinnitab lisaks videosalvestisele ka see, et tõendite kohaselt ei piisanud ühest, vaid tarvis oli kaht politseinikku, et K. Kadakut vannitoas ohutustada (fikseerida ja käerauad paigaldada) või kiirabiauto juurest kaasa võtta ja politseibussi toimetada. Lisaks nähtub tõenditest K. Kadaku allumatus selleski mõttes, et ta manipuleeris temale paigaldatud käeraudadega – algselt olid need paigaldatud seljataha, siis mingil hetkel suutis ta need esiküljele manööverdada, ja lõpuks, juba politseibussis, läks tal korda need oma kätelt üldse eemaldada. K. Kadaku verbaalset agressiivsust ja korraldustele meelsasti mitte allumist kinnitas kohtus ka kiirabi koosseisus sündmuskohale kutsutud O-K.S. . 3.8 Kokkuvõttes ei pidanud maakohus võimalikuks tõendikogumi hulka arvestada K. Kadaku ütlusi süüdistuses kirjeldatud vägivallaintsidentide kohta. Kohus lähtus eelkõige S.K. u ja teiste sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustest, S.K. u haigusjuhu väljavõttest ning asja juurde võetud audio- ja videosalvestistest. Need tõendid on jäänud menetluse kestel muutumatuks, on omavahel kooskõlas või haakuvad suures osas ning on situatsiooni arvestades ka eluliselt usutavad. 3.9 Nimetatud tõendikogumi pinnalt luges kohus süüdistuses kirjeldatud K. Kadaku vägivallateod tõendatuks. Roiu alevikus XXX korteris nr X viibinud peoliste, kellest enamus olid K. Kadaku lähikondsed, vastupidistele järeldustele suunavad väited või arvamused hindas kohus 3 ebausutavateks, kuna need ei haaku ülejäänud tõenditega. Tegelikult enamus neist tunnistajatest isegi ei näinud toimunut, mistõttu süüdistuses kirjeldatud asjaolusid nad vahetult ei tajunud. 3.10

§ 274

lg-s 1 sätestatud koosseisuga ette nähtud vägivalda tuleb sisustada

§-de 120 ja 121 kohaselt. Kohus leidis, et K. Kadaku tegevus vastab kehalisele väärkohtlemisele

§ 121lg 1 mõttes (rusikaga löömisest tundis S.

Kadak valu, samuti tekkis S.K. ul turse lõua piirkonnas ja alalõua kontusioon. Valu tundis kannatanu ka ärritunud süüdistatava jalalöögist). Kuna valu tekitamine oli seotud S.K. u kui politseiametniku (s.o võimuesindaja) ametikohustuste täitmisega, on K. Kadaku tegevuses tuvastatud

§ 274lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

3.11 Subjektiivsest küljest pani K. Kadak teo toime tahtlikult, s.o kavatsetult (

§ 16lg 2).

S.K. u löömine oli mõlemal juhul eesmärgipärane. Valu tekitamise osas esines süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus. Kaitsja väidet, et K. Kadakul polnud võimalik politseinikku tahtlikult rünnata, kuna ta oli gaasi ja hiljem lisaks ka löögist saadud silmatrauma tagajärjel muutunud vastupanuvõimetuks, ei kinnita kogutud tõendid. Tõendid osutavad selgelt, et K. Kadak oli agressiivne ja osutas vastupanu nii politseile kui ka isegi kiirabitöötajatele. Kohus ei tuvastanud K. Kadaku tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.12 Kaitsja püüd näidata, et politseiametnikud, sh S.K. , ületasid 17.08.2019. a öörahu rikkumise teatele nii suurearvuliselt ja jõuliselt reageerides oma volituste piire, jäi tulemusetuks. Politsei võimuliialduse temaatikat on analüüsitud juba varem, kui menetleti kaitsja avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks

§ 291tunnustel.

Lõuna sisekontrollitalitus, Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Riigiprokuratuur ja lõppastmes Tartu Ringkonnakohus leidsid, et võimuliialdust ei esinenud ning kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Ka käesolevas kohtumenetluses uuritud tõendid ei võimalda järeldada vastupidist. 3.13

§ 274lg 1 sätestab sanktsioonina kuni 5-aastase vangistuse.

K. Kadaku süü suuruse määratlemisel arvestas kohus seda, et K. Kadak lõi S.K. ut kahel korral, kuigi löömiste tagajärjed olid kergemat laadi (valu tekitamine) ega põhjustanud S.K. ule pikemaaegseid või jäädavaid probleeme. K. Kadakut on ka varem juba vägivallakuriteo eest karistatud: 01.01.2018. a pani ta toime kehalise väärkohtlemise kahe isiku suhtes, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 28.03.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2141

§ 121lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega.

Käesoleva kriminaalasja esemeks oleva vägivallateo pani K. Kadak toime ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 28.03.2018. a otsusega määratud katseajal. Lisaks on tal mitu kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on seniajani ära tasumata. 3.14 Kohus leidis, et asjaolud kogumis iseloomustavad K. Kadakut isikuna, kes kaldub ükskõikselt ja hoolimatult suhtuma talle varasemalt mõistetud karistustesse, õiguskorda ja kaasinimeste õigustesse. Siiski hindas kohus positiivseks, et pärast käesoleva kriminaalasja esemeks olevat süütegu, s.o enam kui 2 aasta jooksul, ei ole K. Kadak uusi õigusrikkumisi toime pannud. Kohus leidis, et K. Kadak ei ole senini täielikult aru saanud oma tegudest ega mõistnud selle tagajärgi. Selline suhtumine tõstab aga riski, et K. Kadak jääb samasuguseid käitumismustreid kordama. 4 Kohus pidas põhjendatuks mõista K. Kadakule vangistus alla

§ 274lg 1 sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust.

Sellises määras karistus täidab ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

§ 68lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 2 päeva, mille jooksul K.

Kadak oli 17.18.08.2019. a kahtlustatavana kinni peetud. Ärakandmata karistuse suuruseks on 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.03.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2141 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti K. Kadakule liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust alates ajast, mil ta ilmub kinnipidamisasutusse karistust kandma. Apellatsioon 4. K. Kadaku kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsus ning mõista K. Kadak õigeks või alternatiivselt tühistada kohtuotsus mõistetud karistuse osas. Jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, asendades selle üldkasuliku tööga või kohustusega alluda elektroonilise valve tingimustele või mõista karistuseks mõnekuuline šokivangistus. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. 4.1 Süüdistusversiooni kohaselt heidetakse K. Kadakule faktilise teona ette seda, et tema lõi vannitoas politseinik S.K. ule rusikaga näkku. Ükski tunnistaja ei näinud seda, mis täpselt vannitoas kannatanu ja süüdistatava vahel toimus. Tegemist on sõna-sõna vastu situatsiooniga. 4.2 Kuigi kannatanu pöördus hiljem EMOsse, kus fikseeriti temapoolt öeldu, ei saa siiski eitada, et asjaolu, kuidas ja miks kannatanule väidetavalt valu põhjustati, on tõendatud üksnes tema ütlustega. Nendele kannatanu väidetele vastanduvad süüdistatava ütlused, et tema ei ole politseinikku löönud, või ei ole vähemalt teadlikult seda teinud. 4.3 Tartu Maakohus ei ole sõnas-sõna vastu situatsiooni lahendamisel silmas pidanud kohtupraktikas omaks võetut. Maakohtu põhjendused, et just K. Kadak sihilikult ja eesmärgipäraselt lõi vannitoas politseinikku, ei ole avatud kooskõlas sõna-sõna vastu situatsiooni kõrgendatud põhjendamiskohutusega. Kaitsja rõhutab, et kogu kohtu tähelepanu on pööratud sellele, et kummutada politsei poolt vägivalla tarvitamist. Kuid mitte ühegi sõnaga ei ole analüüsitud kannatanu ütlusi sellest, mis toimus vannitoas. 4.4 Apellandi hinnangul pole kohus S.K. u ütlusi analüüsinud. Sisuliselt andis kohus kannatanu ütlustele prioriteedi süüdistatava ütluste ees, mis on aga KrMS § 61 mõttes lubamatu. Kohtuotsuses puudub vajalikul määral kannatanu ja süüdistatava seisukohtade analüüs, et oleks võimalik tõsikindlalt väita, et kannatanu valuaisting sai tekkida ainult süüdistatava tegevuse tulemusel. Ei ole välistatud, et kannatanu lõug võis saada vigastuse hetkel, mil ta üritas haarata süüdistatava kätt ja süüdistatav sellele vastu puikles. Apellant palub ringkonnakohtul jõuda tõendeid uuesti hinnates järeldusele, et kannatanu valuaistingu võis põhjustada eeldatava kurjategija kinnipidamise situatsioon, mitte aga süüdistatava tahtlik löök. 4.5 Apellant nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul tuleb sisustada

§ 274

koosseisu läbi

§ 121tunnuste.

5 4.6 Esimeses episoodis – vannitoas kannatanu löömine - on oluline silmas pidada, et karistatavaks teoks on tahtlik valu põhjustamine. Kaitsja arvates on loogiline, et süüdistatav vehkis eesmärgipäratult enda ümber. Kannatanu väitel tabas teda löök. Kui osutub tõeks kannatanu versioon, et teda tabas süüdistatava löök, siis oli tegemist juhusliku ja sihitu löömisega. Sellisel juhul oli tegemist ettevaatamatuse vormis toimepandud teoga, mida ei saa kvalifitseerida

§ 274järgi.

4.7 Teises episoodis – jalaga löök – on oluline see, kas kannatanu tundis jalalöögist kriminaalõiguslikku valu. Nii ei ole karistatavaks teoks mitte igasuguse valu põhjustamine. Kannatanu ei suutnud täpselt määratleda, kuhu süüdistatav teda lõi. Küll aga ütles ta, et see ei olnud nii valus. Apellandi arvates on ilmne, et erialase väljaõppega kiirreageerijale ei põhjusta määratlemata piirkonda vastu jalga tabanud jalalöök kriminaalõiguslikku valuaistingut. 4.8 Süüdistatav tuleb mõlemas episoodis õigeks mõista. 4.9 Kui Tartu Ringkonnakohus peaks siiski süüdistatava süüdi mõistma ja talle karistust mõistma, siis tuleks silmas pidada ka järgnevat. Kuigi tegu pandi toime katseajal, ei tähenda see siiski seda, et isikule tuleb möödapääsmatult mõista karistuseks reaalne vangistus.

§ 74

lg 5 kohaselt on võimalik teda karistuse kandmisest vabastada üldkasuliku töö tegemise kohustusega või kohustusega alluda elektroonilise valve tingimustele. Süüdistatav on mõlema vangistuse alternatiiviga nõus. 4.10 Praegusel juhul tuleks kõne alla ka nn šokivangistuse kohaldamine, ehk siis mõne kuine reaalne vangistus ning ülejäänud osa vangistusest mõista tingimisi. Apellant juhib tähelepanu sellelegi, et kannatanu avaldas maakohtu istungil, et ta ei pea õigeks süüdistatava karistamist reaalse vangistusega. Ringkonnakohtu istung

1. Kaitsja S. Sillar jäi apellatsiooni juurde, paludes eelkõige K. Kadaku õigeksmõistmist. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga K. Kadaku süüs, tuleb kergendada karistust. Eelkõige võiks kaaluda nn šokivangistuse kohaldamist. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning palus jätta maakohtu otsuse tervikuna muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Ringkonnakohus tutvus kriminaalasjaga, kuulas kohtuistungil ära kaitsja, süüdistatava ja prokuröri ning leiab, et Tartu Maakohtu otsus jääb muutmata. Kohtu seisukohad asjaolude tuvastamisel, materiaalõiguse kohaldamisel ja karistuse mõistmisel on põhjendatud ning kaebeväited neid ümber ei lükka. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga kõigis kaebuses tõstatatud küsimustes, puudub vajadus veelkord täies ulatuses korrata vastavaid seisukohti.
3. Apellant taotleb K. Kadaku õigeksmõistmist. Maakohus on tõendeid hinnanud valesti, eelistanud põhjendamatult kannatanu ütlusi K. Kadaku ütlustele, kohus ei ole sõna-sõna vastu olukorda lahendades pidanud silmas kohtupraktikat. Ringkonnakohtul tuleb tõendeid hinnates jõuda järeldusele, et K. Kadaku süü ei ole tõendatud. Kannatanu valuaistingu võis põhjustada eeldatava kurjategija kinnipidamise situatsioon, mitte tahtlik löök. 6 7.1 Ringkonnakohus uuris samuti kogutud tõendeid ning leiab, et maakohus on neid hinnanud õigesti. Tõendikogum näitab selgelt, et K. Kadak on süüdi talle inkrimineeritud kuriteos. Õige ei ole kaitsja arvamus, et antud asjas on tegu nn sõna-sõna vastu olukorraga. Asjas on teisigi tõendeid peale K. Kadaku ja S.K. u ütluste. Maakohus on neid kõiki nii eraldivõetuna kui ka kogumis hinnanud ning omad järeldused nende alusel ka teinud. Kannatanu ütlusi kogu sündmuse kohta tervikuna kinnitavad tunnistaja M.S. a, J.L. , O.R. i, R.R. , M.M. i ja O.S. ütlused. Lisaks eelnevale kinnitab kannatanu ütlusi dokumentaalne tõend - S.K. käis 17.08.2019 kella 04:30 paiku SA Tartu Ülikooli Kliinikumi EMOs vigastusi fikseerimas. S.K. ul esines alalõua juures vasakul valu, minimaalne turse ja kerge punetus. Valvearst diagnoosis S.K. ul muuhulgas vasaku alalõua kontusiooni. 7.2 Maakohus analüüsis ka K. Kadaku ütluseid, kes eitas süüd. Vannitoas ta vaid rebis oma kätt S.K. u käest lahti. Kiirabi juures oli ta rahulik ja ei löönud kedagi. Põhjendamatult kasutas tema suhtes vägivalda hoopis S.K. . Maakohus tegi K. Kadaku ütluste põhjaliku analüüsi ning järeldas, et need ei ole usaldusväärsed. Seejuures analüüsis maakohus ka peoseltsiliste ütlusi ning järeldas, et neistki ei saa K. Kadaku ütlused tuge. Põhjalikumalt maakohtu analüüsi laskumata nõustub sellega ka ringkonnakohus. Ühtegi põhjust K. Kadaku ütlusi teisiti hinnata kui seda tegi maakohus, ei ole. 7.3 Puutuvalt kaitsja argumenti, et kogu kohtu tähelepanu on suunatud sellele, et kummutada politsei poolt vägivalla tarvitamist, ei ole õige. Maakohus on tõesti põhjalikult käsitlenud K. Kadaku vigastuste saamise asjaolusid, kuid teinud seda eelkõige K. Kadaku ütluste usaldusväärsuse analüüsi kontekstis. 7.4 Kokkuvõttes on asjas tuvastatud, et 17.08.2019 kella 02:30 paiku Tartu maakonnas Roiul XXX -X korteris lõi K. Kadak ühel korral parema käes rusikaga S.K. ut vastu alalõuga, mis tekitas kannatanule valu. Löögi tulemusena tekkis kannatanul muuhulgas alalõua kontusioon. Mõni aeg hiljem, pärast eelnimetatud maja õues kiirabiautost väljumist, lõi K. Kadak S.K. ut jalaga jalgade-alakõhu piirkonda, tekitades sellega valu.
4. K. Kadakule on esitatud süüdistus

§ 274lg 1 järgi.

Apellant nõustub maakohtuga, et eelnimetatud koosseisu tuleb sisustada läbi

§ 121tunnuste.

Süüdistatav ei tegutsenud kavatsetult, vaid vehkis eesmärgipäratult (vannitoa episood). Kui kannatanut tabas löök, siis on tegu juhusliku löögiga. Jalaga löögi puhul pole selge, kuhu süüdistatav teda lõi. Küll aga ütles, et see ei olnud nii valus. Kaitsja arvates on ilmne, et eriväljaõppega kiirreageerijate valutaluvus on kõrge, mistõttu ei ole põhjustanud löök jalaga kriminaalõiguslikku valuaistingut. 8.1 Nagu eelnevalt sai öeldud, tuvastas maakohus õigesti, et K. Kadaku vägivallategu vannitoas, so löök parema rusikaga S.K. ule vastu alalõuga ning hiljem, kiirabiautost väljumisel, löök jalaga S.K. ule alakõhu-jalgade piirkonda, tekitas valu. K. Kaasiku tegevus vastas kehalisele väärkohtlemisele

§ 121mõttes.

Rusikalöögist näkku tekkis S.K. ul ka turse lõua piirkonnas ja alalõua kontusioon. Kannatanu sõnul kestis valuaisting kõva toidu söömisel nädalapäevi. Jalalöök samuti tekitab ilmselgelt valuaistingu. 8.2 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga arvamuses, et isegi kui kannatanu tundis mingit valu, siis oli see vähene ning pole hinnatav valuna karistusõiguslikus tähenduses. Kaitsja argument seejuures on see, et S.K. on eriväljaõppega politseinik, kelle valulävi on kõrge. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et

§ 274

näeb ette vastutuse vägivalla eest võimuesindaja suhtes, kes täidab oma ametikohustusi. Politseinik on võimuesindaja. Eelnimetatud süüteokoosseis ongi selleks, et võimuesindajate, teistehulgas ka politseinike vastu 7 suunatud vägivallateo toimepanijad saaks karistatud. Valuaistingu tekkimist peab kohus hindama konkreetse teo aspektist. Milline tegu võib tekitada valu karistusõiguslikus mõttes, sõltub konkreetsetest asjaoludest. Maakohus tuvastas õigesti, et rusikalöök vastu alalõuga ning ärritunud ja joobes K. Kadaku jalalöök jalgade-alakõhu, peaaegu kubeme piirkonda, tekitab ilmselgelt valu. Seda on kinnitanud ka kannatanu S.K. . Kannatanu ütles, et jalalöögi tagajärjel ei olnud tal nii valus kui rusikalöögist, kuid ikkagi valus. Seejuures ei ole õige apellandi väide, et kannatanu ei osanud täpselt määratleda, kuhu teda löödi. Kannatanu selgitas, et kõhtu, jalgade piirkonda, peaaegu kubeme piirkonda (vt kohtuistungiprotokoll, lk 7jj). Sellisesse piirkonda purjus ja agressiivse inimese poolt tehtud jalalöök tekitab ilmselgelt valu. 8.3 Maakohus leidis, et subjektiivsest küljest pani K. Kadak teo toime tahtlikult, mitte eesmärgipäratult rusikaga vehkides, nagu arvab kaitsja. Maakohtuga sama meelt on ka ringkonnakohus. Nagu maakohus märkis asjakohaselt, kinnitab vannitoas toimunud löömise eesmärgipärasust see, et K. Kadak proovis pärast esimest lööki veelgi S.K. ut lüüa ning selle vältimiseks tuli K. Kadakut ohjata kahe politseinikuga. 8.4 Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et K. Kadaku teod - löök rusikaga vastu kannatanu alalõuga ning jalalöök vastu jalgu- alakõhtu, tekitasid valu, löögid olid tahtlikud ning valu tekkimist pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks. Seega on

§ 274lg 1 sätestatud süüteokoosseis K.

Kadaku käitumises täidetud. 9. Kui ringkonnakohus K. Kadakut õigeks ei mõista, taotleb apellant maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas. Vaatamata teo toimepanemisele katseajal, ei ole reaalse vangistuse mõistmine möödapääsmatu. K. Kadaku võiks karistuse kandmisest tingimisi vabastada ning panna talle ÜKT tegemise kohustus või allutada ta elektroonilise valve tingimustele või kohaldada šokivangistust. 9.1 Ringkonnakohus ei näe põhjust muuta maakohtu otsustust K. Kadakule mõistetud karistuse osas. Võttes arvesse

§ 274lg 1 sanktsiooni, mõistis maakohus K.

Kadakule 1-aastase vangistuse. Sellise pikkusega karistus on ringkonnakohtu arvates õige ja õiglane. K. Kadak pani toime kaks vägivallategu politseiametniku suhtes, mistõttu on mõistetud karistus vastavuses tema teosüüga. 9.2 Karistusest vabastamist ei pea põhjendatuks ka ringkonnakohus, sest K. Kadaku isik seda ei võimalda. K. Kadakul on kalduvus vägivallatsemisele. Nimelt, 01.01.2018 pani ta toime kahe isiku suhtes vägivallateod, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 28.03.2018 kohtuotsusega

§ 121järgi 5-kuulise vangistusega.

Käesolevas asjas menetletavad vägivallateod, nüüd juba politseiametniku vastu pani K. Kadak toime ajal, mil ta oli eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi vabastatud, seega katseajal. Samuti on tal mitu kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud karistused – rahatrahvid, on tasumata. 9.3 Seega ei ole K. Kadaku puhul võimalik kindlalt loota, et ta suudab edukalt toime tulla katseaja tingimustega, olgu see siis ÜKT, mille tegemise valmisolekut kinnitas ta ringkonnakohtus, või mõni muu kaitsja poolt pakutud karistusest vabastamise alternatiiv. Erinevalt maakohtust ei näe ringkonnakohus põhjust kiita K. Kadakut selle eest, et ta pärast käesolevas asjas menetletavat süütegu suutis õigusrikkumisi mitte toime panna enam kui kaks aastat. Õigusrikkumiste, sealhulgas ka kuritegude mitte toimepanemine on normaalne, mitte eraldi kiitmist väärt käitumisviis. 8 10. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 01.09.2021.a otsuse K. Kadaku süüasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 9