Obsah (8)

§ 477§ 367§ 172§ 174§ 613§ 150§ 178§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtujurist Merily Mets Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-101773 Tsiviilasi Maardu linn, Langu tn 2

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses.

§ 477lg 3 järgi hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega.

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (

§ 477lg 7 ). 5. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse 2 selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

1. Avaldaja kehtiva põhikirja p 2.1 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Põhikirja p 3.
2. järgi on ühistu liikmeskond piiratud Langu 2a, Maardu asuva elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohase avaldust esitamata, alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest, kõik Langu 2a, Maardu asuva elamu korteriomandi omanikud. Põhikirja p 4.2.6 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras vastavalt esitatud arvetele. Põhikirja p 4.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid.
3. Kohus on tuvastanud, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub puudutatud isikule korter asukohaga xxx xx-xx, Maardu. Äriregistri andmete kohaselt on avaldaja asutatud 05.10.
4. Puudutatud isik on avaldaja liige, kellel on nii seadusest tulenevalt kui ka korteriühistu põhikirja järgne kohustus tasuda igakuiselt avaldajale osutatud teenuste eest. Puudub vaidlus arvete tasumata jätmise üle. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikule on esitatud tarbitud teenuste eest perioodil
5. aasta veebruar kuni
6. aasta märts arveid kogusummas 1445,95 eurot. Avalduse kohaselt on puudutatud isik täitnud oma rahalisi kohustusi kolmel korral (24.04.2020, 02.06.2020 ja 12.06.2020) ning avaldaja on kostja kohustustest seega maha arvestanud 323 eurot. Kokku on puudutatud isik jätnud perioodil jaanuar 2019 kuni veebruar 2021 eest temale esitatud arvetel märgitud majandamis- ja kommunaalteenuste eest tasumata 1 122,95 eurot.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja palub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista alates 31.03.2021 põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud.

1. Kohus leiab, et avaldaja nõuded on põhjendatud ja tõendatud. Kohus rahuldab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning mõistab puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse summas 1122,95 eurot. Lisaks rahuldab kohus avaldaja nõue mõista puudutatud isikult välja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses põhivõlgnevuselt alates 31.03.2021 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 3
2. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekkis avaldajal seoses sellega, et puudutatud isik jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 172lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

11.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 12. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulu 270 eurot. Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja lepinguline esindaja osutanud avaldajale õigusabiteenust kokku 3 h ulatuses (asjaolude selgitamine kliendile, milliseid materjale on vaja, materjali kogumine ja analüüs 1h; hagiavalduse koostamine ja edastamine 2h). Õigusabiteenust on osutatud hinnaga 90 eurot (käibemaksuta) tunnis. Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kohus leiab, et puudutatud isikult tuleb välja mõista riigilõiv 50 eurot. Avaldaja nõue välja mõista puudutatud isikult majandamis- ja kommunaalteenuste võlgnevus on hagita asi

§ 613lg 1 p 1 alusel.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 järgi tuleb hagita asjas esitatavalt avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulu 270 euro ulatuses on põhjendatud, tehtud toimingud on olnud vajalikud ning tekkinud kulu ei ole üle paisutatud. Puudutatud isikult tuleb välja mõista õigusabikulu summas 270 eurot. 13. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ning Harju Maakohtule avalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 200 eurot. Avaldaja on 05.07.2021 ja 17.08.2021 esitanud kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu summas 195 eurot tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Käesolevas tsiviilasjas kuulus RLS § 59 lg 5 alusel tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja on riigilõivu tasunud kokku summas 245 eurot. Kohus rahuldab avaldaja taotluse

§ 150lg 1 p 1 alusel ja tagastab avaldajale enamtasutud riigilõivu summas 195 eurot.

14.

§ 178

lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 15.

§ 617lg 1 järgi kuulub määrus täitmisele pärast jõustumist.

(digitaalselt allkirjastatud) Aleksandr Kondrašov kohtunik 4