Obsah (9)
§ 424§ 65§ 68§ 83§ 74§ 16§ 56§ 57§ 75KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5291 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju
§ 424
lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav Robert Bekker isikukood: 37611130212 kodakondsus: XXX emakeel: XXX asukoht: XXX elukoht: XXX haridus: XXX töökoht või õppeasutus: XXX karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust tõkend: vahistamine alates 19.04.2021.a Kaitsja lepingu alusel vandeadvokaadi abi Anne Vissak RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Robert Bekker
§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
2.
§ 65
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.04.2021.a otsusega kriminaalasjas 1-21-2604 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 8 (kaheksa) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsute kogumis 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada
§ 68lg 1 alusel alates Robert Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamisest 19.04.2021.a.
3. Tõkend – vahistamine – tühistada Robert Bekkeri suhtes pärast kohtuotsuse jõustumist. 4.
§ 83
lg 1 alusel konfiskeerida Robert Bekkerile mootorsõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX (VVIN-kood XXX) kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend, mis asub XXX.
- Menetluskulu/makseinfo: KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel välja mõista Robert Bekkerilt menetluskulu summas 1158 (tuhat ükssada viiskümmend kaheksa) eurot alljärgnevalt: kaitsja tasu 282 eurot; sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Robert Bekkeril menetluskulu tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700043871 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioon, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu
- novembril 2021.a hiljemalt kell 16.
- KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Robert Bekkerit süüdistatakse selles, et tema, keda on karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.04.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2604
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, juhtis uuesti XXX kella 10.36 ajal, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, XXX XXX vallas XXX külas XXX kinnistu juures mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 mg/l. Sellise käitumisega rikkus Robert Bekker liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Robert Bekker toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis ehk
§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.
II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS
§ 424lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. 2
(9)Tunnistajate politseinik R. H. ja abipolitseinik A. M. ütlustega on tõendatud, et XXX enne lõunat tööl olles said nad väljakutse, et XXX maanteel liigub XXX suunas joobes juht, kes sõidab musta värvi sõiduautoga XXX registreerimismärgiga XXX ning sõiduk kaldub ühest teeservast teise. Sõiduk tuli tunnistajatele vastu pärast XXX XXX maanteed kruusateel. Tunnistajad nägid selgelt, et sõiduki roolis oli meesterahvas ja sõidukis rohkem inimesi ei olnud. R. H. ja A. M. pöörasid auto ümber ja järgnesid sõidukile. Kui nad sõiduki juurde jõudsid, nägid, et sõiduk oli peatunud ja meesterahvas oli sõidukist jooksnud umbes 20 m kaugusele metsa suunas. Tunnistajad peatasid oma sõiduki ja jooksid meesterahvale järele. R. H. pidas isiku kinni. Kinnipidamisel paigaldati meesterahvale käerauad, kuna isik proovis põgeneda ja et ta rohkem vastupanu ei osutaks. Tunnistajad R. H. ja A. M. toimetasid isiku tagasi enda patrullsõiduki juurde, tuvastasid isikutunnistuse alusel andmebaasist kontrollides isiku, kelleks osutus Robert Bekker. Seejärel tuvastati ka see, et Robert Bekkeril ei olnud juhtimisõigust ja tal olid välised joobele viitavad tunnused: silmad olid punased, oli tunda alkoholi lõhna ja kõnnak oli tuikuv, koordinatsioonihäired. Tunnistaja R. H. palus R. Bekkeril puhuda indikaatorvahendisse, mille tulemus oli 0,84 mg /l kohta. Seejärel kutsuti kohale teine patrull, kellel oli tõenduslik alkomeeter, mille tulemuseks oli Robert Bekkeril esinev joove 0,78 mg /l kohta. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab asjaolu, et Robert Bekker peeti kinni XXX.a kell 10.38 XXX XXX vallas XXX külas XXX. Kinnipidamisel kasutati käeraudu. Õiend juhtimisõiguse kohta kinnitab tunnistajate R. H. ja A. M. ütlusi selle kohta, et Robert Bekkeril ei olnud juhtimisõigust. Nimelt nähtub õiendist, et Maanteeameti liiklusbüroo andmebaasi järgi ei oma Robert Bekkeril kehtivat juhiluba. Süüdistatav Robert Bekker tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Tema ütluste kohaselt leidis tegu aset nii, nagu süüdistuses on kirjas ja nagu tunnistajad rääkisid. XXX eelsel õhtul oli sünnipäev, ta jõi läbisegi kõike, mida laua peal oli. Pärast alkoholi tarvitamist oli ta suures joobes. Järgmisel hommikul oli ta suhteliselt joobes, vähe maganud. Ta ei hakanud politseile vastu, ta oli jonniv, sest ta oli joobes. Ta alguses keeldus kaasa minemisest. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 1205) kohaselt seisnevad objektiivse koosseisu tunnused mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav juhtis mootorsõidukit ja kas süüdistatav oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 40 järgi on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Õiend mootorsõiduki kohta tõendab, et XXX, registreerimismärgiga XXX on mootorsõiduk ehk mootori jõul liikuv sõiduk. Juhtimise mõiste on tuletatav LS § 2 p-st 19, mis defineerib juhti kui isikut, kes juhib sõidukit /…/. Seega tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1197). Tunnistajad R. H. ja A. M. kinnitasid kohtus ütlusi andes, et just Robert Bekker oli isikuks, kes XXX.a enne lõunasel ajal neile XXX XXX vallas XXX külas sõidukiga XXX, registreerimismärgiga XXX vastu sõitis. Meesterahvas, kes eelnimetatud sõiduki roolis istus, oli Robert Bekker ja kedagi teist sõidukis ei olnud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et Robert Bekker juhtis XXX.a sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et Robert 3
(9)Bekkeri suust alkoholilõhn, juhil ebakindel kõnnak, puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Robert Bekker kõrvaldati sõiduki juhtimiselt alates XXX.a kell 10.38 liiklusseaduse § 91 lg 2 punktide 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Süüdistatav võttis kohtus omaks, et ta juhtis XXX.a mootorsõidukit. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Robert Bekker juhtis XXX.a mootorsõidukit XXX. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 1205) kohaselt saab süüteo subjekt olla vaid erilise isikutunnusega isik § 24 lg 2 mõttes, so isik, kes on joobeseisundis. Robert Bekkeri poolt XXX.a toime pandud joobes juhtimise ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiva LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 sätestab joobeseisundi liigid, milleks punkti 1 kohaselt on alkoholijoove ja punkti 2 kohaselt narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KorS § 38 lg 1 järgi kontrollib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtuvalt tuvastati tõendusliku alkomeetriga XXX XXX.a kell 11.17-11.22 Robert Bekkeri ik 37611130212 väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,85 +/- 0,07 mg/l kohta. Mõõtetulemus 0,78 mg/l kohta. Tunnistajate R. H. ja A. M. sõnul esinesid XXX.a Robert Bekkeril välised joobele viitavad tunnused, nimelt süüdistatava silmad olid punased, oli tunda alkoholi lõhna ja tema kõnnak oli tuikuv, R. Bekkeril olid koordinatsioonihäired. Ka süüdistatav ise tunnistas kohtus ütlusi andes, et XXX eelsel õhtul oli sünnipäev, kus ta jõi läbisegi kõike, mida laua peal oli. Pärast alkoholi tarvitamist oli ta suures joobes. Järgmisel hommikul oli ta suhteliselt joobes ja vähe maganud. Eelnevast tulenevalt on tõendatud ka see, et süüdistatav R. Bekker oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,78 mg/l kohta. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus § 24 lg 1 mõttes. Isik peab olema vähemalt kahel korral toime pannud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Robert Bekker tunnistati Tartu Maakohtu 12.04.2021.a otsusega nr 1-21-2604 süüdi
§ 424
lg 2 järgi ning teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, millest tuli koheselt ära kanda 7 päeva vangistust ning ülejäänud karistus jäeti
§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga.
Kohtuotsusega on tõendatud, et Robert Bekkerit on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kohtus uuritud tõenditega kogumis on tõendatud, et Robert Bekker, keda on karistatud Tartu Maakohtu 12.04.2021.a otsusega nr 1-21-2604
§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo 4
(9)toimepanemise eest, juhtis uuesti XXX.a kella 10.36 ajal, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, XXX XXX vallas XXX külas XXX kinnistu juures mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,78 mg/l kohta. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatav Robert Bekker täitis oma tegevusega
§ 424lg 2 objektiivse koosseisu.
Selgitamaks välja, kas Robert Bekker on toime pannud
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb tuvastada tahtlus kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega ta teab või vähemalt peab võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1206).
§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.
Seejuures
§ 16
lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et Robert Bekker pani joobes juhtimise toime otsese tahtlusega. Süüdistatav kinnitas kohtus antud ütlustes, et eelmisel õhtul enne sõiduki juhtima asumist tarvitas ta alkoholi, samuti tunnistas ta, et ta oli juhtimise päeval veel joobes. R. Bekkeri ütluste kohaselt oli XX eelsel õhtul sünnipäev, kus ta jõi läbisegi kõike, mida laua peal oli. Pärast alkoholi tarvitamist oli ta suures joobes. Järgmisel hommikul oli ta suhteliselt joobes ja vähe maganud. Kriminaalne joove algab LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt sellisel juhul, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Alkoholijoobe kontrollimise hetkel mõõdeti süüdistatava alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,78 mg/l kohta, seega sellise joobeastme puhul peab isik juba aru saama, et ta on alkoholijoobes ning ta pole võimeline mootorsõidukit juhtima. Kui R. Bekker teadis, et ta oli XXX.a joobes, kuid sellele vaatamata asus ta mootorsõidukit juhtima, siis järelikult subjektiivsest küljest pani ta rikkumise toime otsese tahtlusega. Samuti oli süüdistatav teadlik asjaolust, et teda on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuivõrd samalaadse rikkumise pani ta toime kõigest paar päeva pärast vanglast vabanemist. Eeltoodust tulenevalt on kohus hinnangul, et R. Bekker pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega, kuna nii raske joobeastme puhul on isik teadlik, et ta ei ole kaine, kuid hoolimata sellest asus ta mootorsõidukit juhtima. Kohtus ei tuvastanud Robert Bekkeri õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
§ 424
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on Robert Bekkerit võimalik karistada kuni nelja-aastase vangistusega ning samas sätte lõige 4 punkti 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. 5
(9)Prokurör taotles kohtus R. Bekkerile kahe aasta pikkust reaalset vangistust, kuna oma käitumisega on Robert Bekker ilmekalt näidanud, et eelnevad karistused ei avaldanud talle mitte mingisugust mõju, et uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistatav on nüüd valmis vabatahtlikult ravile minema. Kaitsja arvates on prokuröri poolt taotletud karistus kaks aastat vangistust liiga range. Kui karistustest moodustatakse liitkaristus ning kuus kuud on süüdistatav eelvangistuses ära kandnud, siis ülejäänud osas palub kaitsja, et kohus kohaldaks elektroonilist valvet või asendaks vangistuse üldkasuliku tööga. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada sellega, et Robert Bekkeri joove 0,78 mg/l väljahingatavas õhus on kriminaalse joobe alammäära lähedal. Samas arvestab kohus ka sellega, et süüdistatav pani käesoleva samaliigilise kuriteo ehk joobes juhtimise toime katseajal ning kõigest paar päeva pärast vangistusest vabanemist. Kohtu hinnangul on oluline võtta arvesse ka tunnistaja A. M. ütlusi selle kohta, et juhtimiskeskusest saabus neile informatsioon, et R. Bekkeri juhitud sõiduk kaldus ühest teeservast teise. Seega viitab kirjeldatud sõidustiil sellele, et süüdistatav ei olnud võimeline tulenevalt tema alkoholijoobest mootorsõidukit nõuetekohaselt juhtima, samuti oli tema sõidustiil ja käitumine liikluses potentsiaalselt ohtlik kõigile kaasliiklejatele, nende tervisele ja elule. Õnnelikul kombel aga R. Bekkeri teo tagajärjel avariid ei juhtunud ning muid raskeid tagajärgi ei saabunud. Märkimist väärib ka asjaolu, kuidas käitus R. Bekker pärast politseisõiduki nägemist. Nimelt tunnistajate ütluste kohaselt põgenes süüdistatav joostes metsa. Tunnistajad A. M. ja R. H. kirjeldasid kohtus, kuidas Robert Bekkeri käitumine ei olnud esialgu koostööaldis, ta oli üleolev ega tahtnud kaasa tulla. R. Bekker avaldas ütlusi andes, et ta ei hakanud politseile vastu, vaid ta oli jonniv, sest ta oli joobes. Tema ärajooksmisele, mis oli 2-3 sammu, ei ole adekvaatset seletust. Süüdistatav möönis, et alguses ta keeldus kaasa minemisest. Hinnates süüdistatava ütlusi tema väidetava jonnimise ja põgenemise kohta, saab öelda, et ta üritab enda rolli toimunus vähendada ja leevendada. Tunnistajad selgitasid kohtus, et süüdistatav põgenes metsa, R. Bekker aga väitis kohtus, et ta tegi kõigest paar-kolm sammu. Politseinik R. H. ja abipolitseinik A. M. kinnitasid, et süüdistatav osutas vastupanu. Rober Bekker aga üritas jätta enda käitumisest muljet, justkui oleks see vaid kerge jonnimine olnud. Karistusregistri andmetel on Robert Bekkerit kriminaalkorras karistatud kahel korral. Robert Bekkerit karistati Tartu Maakohtu 23.10.2017.a otsusega nr 1-17-9794
§ 424
järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti
§ 74
lg 1 alusel täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (23.10.2017-22.04.2019). Kohtueelse ettekande kohaselt oli kriminaalhooldusametniku hinnangul käitumiskontroll probleemne. R. Bekker oli vestlustel tõrges, suhtumine kriminaalhooldusesse negatiivne, kuna see viitis tema aega. Samuti ei olnud R. Bekker rahul kriminaalhoolduse reeglitega, kuna kaks korda kuus registreerimisel käimine segab tema töötamist. Vestlustel oli R. Bekkeri sõnavalik agressiivne. Talle koostati kirjalik hoiatus registreerimiskohustuse rikkumise eest. R. Bekker väitis, et ta tarvitab alkoholi harva ning ta eitas alkoholiprobleemi, samas tuli ta korduvalt registreerimisele alkoholijoobe nähtudega. R. Bekker oli õigussüsteemi suhtes meelestatud negatiivselt, kriminaalhoolduses nägi üleliigset kohustust. Tartu Maakohtu 12.04.2021.a otsusega nr 1-21-2604 karistati Robert Bekkerit
§ 424
lg 2 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega, millest tuli koheselt ära kanda 7 päeva ning ülejäänud karistus jäeti
§ 74
lg 1 alusel täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga (12.04.202111.04.2023). Eelnevast nähtub, et süüdistatavat on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Teda on kahel korral allutatud käitumiskontrollile, mille rakendamise suhtes väljendas R. Bekker vastumeelsust, tema jaoks oli see segav kohustus, mida täita ning ta rikkus 6
(9)registreerimiskohustust. R. Bekker eitas alkoholiprobleemi ning väitis, et ta tarvitab alkoholi harva, samas käis ta kriminaalhooldusametnikuga kohtumas, olles ise alkoholijoobe nähtudega. Robert Bekkeri üleolevat suhtumist kehtivasse õiguskorda ja talle määratud karistusse ning võimalusse jätkata pärast šokivangistuse ärakandmist oma elu vabaduses, näitab ilmekalt see, kuidas ta asus taaskord mootorsõidukit joobeseisundis juhtima sisuliselt kohe pärast vangistusest vabanemist. Süüdistatava käitumine näitab selgelt, et talle varem mõistetud karistused ei ole tema käitumist vähimalgi määral mõjutanud. Tal on üleolev ja hoolimatu suhtumine õiguskorda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Kohtu hinnangul on Robert Bekkeri lubadused alkoholismiga võitlemiseks sisutühjad ja kantud tahtest reaalse vangistuse edaspidisest kandmisest pääsemiseks. Alkoholi tarvitamise probleem on süüdistataval olnud juba väga pikka aega. Talle on korduvalt antud võimalusi sellega tegelemiseks, ta on allutatud käitumiskontrollile, mille käigus oli Robert Bekkeril toetav ja suunav keskkond ning võimalus raviga tegeleda. Viimase kohtuotsusega määrati R. Bekkerile kohustus minna alkoholiravile, kuid seda ta aga ei teinud, vaid ta otsustas kohusust mitte täita, ta eitas probleemi ning suhtus kriminaalhooldusesse kui tüütusse kohustusse ning ta pidas seda ajaraiskamiseks. Šokivangistusest vabanemise järgselt jätkas süüdistatav samaliigilise kuriteo toimepanemist ning ta juhtis taas joobeseisundis sõidukit. Seega kohtu hinnangul esineb reaalne oht, et Robert Bekker võib uusi kuritegusid toime panna ka edaspidi. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest rangemskem. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. R. Bekkerit tuleb karistada selliselt, et tal tekiks kindel tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Käesoleval juhul ei ole võimalik jätta vangistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdlase elektroonilisele valvele, kuna tingimisi mõistetud vangistus ega ka šokivangistus ei ole varem mõjutanud süüdistatavat hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samuti seetõttu, et kohtule ei ole esitatud taotlust elektroonilise valve kohaldamiseks, mistõttu ei ole kohus saanud paluda kriminaalhooldusametnikul koostada arvamus elukoha sobivuse kohta elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning selgitada välja, kas elukohas elavad täisealised isikud on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Kohus on veendunud, et ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud, kuivõrd jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab selgelt, kuidas Robert Bekkeril on tekkinud karistamatuse tunne ning varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel talle range meetme kohaldamist. Käesoleval juhul saab uute süütegude toimepanemisest hoidumist tagada vaid reaalne vanglakaristus. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna
§ 57lg 1 p 3 alusel.
Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades ülaltoodut tuleb kohtu hinnangul mõista Robert Bekkerile karistus alla sanktsiooni keskmist määra ehk 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Seega tuleb Robert Bekker süüdi tunnistada
§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Kuna süüdistatav pani kuriteo toime katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus vastavalt
§ 65
lõikele 2.
§ 65
lg 2 alusel suurendab kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.04.2021.a otsusega kriminaalasjas 1-21-2604 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 23 päeva vangistuse 7
(9)võrra ning mõistab R. Bekkerile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsute kogumis 2 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestada
§ 68lg 1 alusel alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 19.04.2021.a.
IV KOHTU SEISUKOHT KONFISKEERIMISE OSAS
§ 83
lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 26.04.2021.a määruse nr 1-21-2864 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, Robert Bekkerile kuuluv mootorsõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX). Õiend mootorsõiduki kohta tõendab, et mootorsõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX, kuulub Robert Bekkerile. Sõiduk asub vara arestimise protokolli kohaselt hoiukohas asukohaga XXX. Kuna isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, siis on sõiduk käsitletav süüteo vahendina. Sellest tulenevalt on seda võimalik ka § 83 lg 1 alusel konfiskeerida (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 1205). Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtus on tõendamist leidnud, et süüdistatav pani talle etteheidetava teo toime juhtides mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX. Ka eelmise mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest Robert Bekkerit karistati Tartu Maakohtu 12.04.2021.a otsusega nr 1-21-2604, pani ta toime sama sõidukiga. Robert Bekker tunnistati Tartu Maakohtu 12.04.2021.a otsusega nr 1-21-2604 süüdi
§ 424
lg 2 järgi ning teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, millest 7 päeva pidi süüdistatav koheselt ära kandma. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestati Robert Bekkeri kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 11. aprillist 2021.a.
§ 74
lg 1, 3 alusel jättis kohus mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 8 kuud ja 23 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Robert Bekker ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Seega pani Robert Bekker käesoleva samaliigilise kuriteo ehk joobes juhtimise toime katseajal ning kõigest paar päeva pärast vangistusest vabanemist. Kohtu hinnangul on Robert Bekkeri näol tegemist isikuga, kes ei arvesta ega hooli kaasliiklejatest. Robert Bekkeril ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust, seega juhtides mootorsõidukit ilma vastavat koolitust läbimata ning joobeseisundis, on tema käitumine liikluses eriti ohtlik. Sellise suhtumisega isikule sõiduki tagastamine võib ka edaspidi olla teistele kaasliiklejatele ohtlik. Seega on põhjendatud sõiduki konfiskeerimine, kuna Robert Bekkeri puhul eksisteerib suur võimalus, et ta jätkab ka edaspidi alkoholijoobes auto juhtimist. Eeltoodu alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, ka tingimisi vangistus ega šokivangistus pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. Eeltoodust tulenevalt konfiskeerib kohus
§ 83
lg 1 alusel Robert Bekkerile kuuluva mootorsõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX), mis asub XXX linn, kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. 8
(9)V KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Robert Bekkeri menetluskuludeks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud 282 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 876 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2020.a on 584 eurot). KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb Robert Bekkerilt välja mõista menetluskulud 1158 eurot alljärgnevalt: kaitsjatasu 282 eurot ja sundraha 876 eurot. Maksu- ja Tolliametil andmetel oli Robert Bekkeri XXX. aasta tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist XXX eurot, mis teeb keskmiseks päevasissetulekuks XXX eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades süüdistatava varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel Robert Bekkerile võimalus tasuda menetluskulud osadena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 9
(9)