) §-dest 114 ja 115 lähtuvalt. Vastavalt
lg-le 1 on menetlusosalises õigus kaebuse esitamiseks kas kiirmenetluse (
lg 2) või üldmenetluse (
lg 1) korras tehtud kohtuvälise menetleja otsuste peale.
lg 2 aga välistab otsesõnu õiguse kaevata kohtule
Seega puudub kaebuse esitajal õigus trahviteate vaidlustamiseks kohtus. Lähtudes
§-st 545 on aga ettenähtud eraldi vaidlustamiskord, mis võimaldab trahviteadet vaidlustada kohtuvälise menetleja juures. Selle tarbeks on trahviteatele teisele poolele lisatud osaliselt eeltäidetud andmetega kaebuse blankett. Asja materjalidest nähtuvalt on A. Ehasalu ka kasutanud võimalust trahviteadet vaidlustada. Samas nähtub, et see jäeti läbi vaatamata PPA Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja määrusega (tl 6). Seega oli Alar Ehasalul faktilisel võimalik trahviteadet vaidlustada. Juhul, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevusega asja lahendamisel (sh menetleja määrusega), saanuks ta aga esitada kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale (asutuse juhile). Seda võimalust kaebusest nähtuvalt tehtud ei ole. Samas, arvestades kaebuses väljatoodud asjaolusid (kaebetähtaja ennistamise taotlus) ja senist kohtupraktikat (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-43-12, p 36), on sellise kaebuse esitamine kohtuvälise menelteja juhile veel võimalik. Eelnevat arvestades leiab kohus, et trahviteate vaidlustamine väärteokaebusena ei ole võimalik ning kohus jätab Alar Ehasalu kaebuse läbi vaatamata. Kohus juhindub
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.