Obsah (13)

§ 654§ 651§ 456§ 438§ 634§ 231§ 137§ 442§ 129§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata igakuise elatise väljamõistmiseks täiendavalt 120 euro ulatuses. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada ka selles osas hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt igakuine elatis 120 eurot. Samuti tuleb täiendada maakohtu otsuse sissejuhatavat osa tsiviilasja hinnaga.

§ 654

lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 23. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis igakuise elatise nõude rahuldamata 270 eurot ületavas osas ja jättis välja mõistmata elatise võlgnevuse enne hagiavalduse esitamist. Maakohtu otsus on seega selles ulatuses

§ 456lg 4 järgi jõustunud.

1. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja osaliselt nõudest loobumise osas. Hageja on 23.11.2020 hagiavalduses esitanud lisaks igakuisele elatise nõudele (hagiavalduses märgitud alates 01.11.2020) ka tagasiulatuva ülalpidamisnõude ning 18.02.2021 kohtuistungil teatanud, et loobub elatise võlgnevuse nõudest. Hagiavalduses on hageja elatise võlgnevuse nõudena esitanud nõude perioodi kohta alates 01.01.2020 kuni 31.10.
2. Hageja on 12.01.2021 menetlusdokumendis palunud tagasiulatuvalt kostjalt elatis välja mõista alates 03.01.2020 kuni 31.10.2020.

§ 438

lg 1 2.lause sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Maakohus rahuldas hagi selliselt, et mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 23.11.2020, võtmata seejuures seisukohta, mis saab hageja nõudest enne seda kuupäeva, olles jätnud seejuures selgitamata, millises ulatuses on hageja oma nõudest loobunud. Hageja täpsustas ringkonnakohtus 23.11.2021 menetlusdokumendis, et soovib nõudest loobumise ettepaneku tagasi võtta ja palub rahuldada elatise nõue ka ajavahemiku 03.01.2020 kuni 22.11.2020 eest. Ringkonnakohus ei pea hageja sellekohast taotlust käesolevas menetlusstaadiumis võimalikuks. Hageja esitas 6 2-20-17285 apellatsioonkaebuse, milles taotleb hagi rahuldamata jäetud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni (kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni) summas 270 eurot. Hageja ei ole taotlenud uue otsuse tegemist osas, milles maakohus ei rahuldanud hageja nõuet elatise võlgnevuse väljamõistmiseks.

§ 634

lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kuna hageja esitas kaebuse täienduse alles 23.11.2021 (seega apellatsioonitähtaja järgselt), ei saa ringkonnakohus seda enam arvesse võtta ja hageja taotlus tuleb jätta tähelepanuta. Hageja poolt hagist loobumise tagasivõtmise osas märgib ringkonnakohus, et iseenesest on hagejal õigus kuni loobumistaotluse lahendamiseni ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 18), kuid käesoleval juhul ei oma see mõju ringkonnakohtus asja lahendamise ulatusele. Nii nagu kolleegium eelnevalt märkis, on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ja selleks, et ringkonnakohus saaks kontrollida ka elatise võlgnevuse summa välja mõistmata jätmise seaduslikkust, pidanuks hageja selle vaidlustama.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on täisealine kostja laps, kes õpib käesoleval ajal XXX Norras ning elab koos emaga Norras ja ei oma iseseisvat sissetulekut ega vara enda ülalpidamiseks. Ülalpidamiskohustus lõppeb gümnaasiumi lõpetamisega või
2. aasta jaanuaris, mil hageja saab 21-aastaseks. Maakohus leidis eelnevast tulenevalt õigesti, et hageja on ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks PKS § 97 p 2 tähenduses ja kuna kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus hagejat ülal pidama, on hageja õigustatud esitama selleks kostja vastu elatise nõude. Samuti leidis maakohus õigesti, et hagejale kui täisealiseks saanud lapsele ülalpidamise ulatuse määramiseks tuleb hagejal tõendada oma igakuised vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus. Seejärel lähtus aga maakohus osaliselt ebaõigesti hageja vajaduste ja kulutuste suuruse hindamisel mitte hageja poolt esitatud tõenditest, vaid sellest, kas ja kui suures ulatuses on kohtu hinnangul need kulud põhjendatud. Samuti jättis maakohus osaliselt hageja kulude tõendamiseks esitatud tõendid hindamata ja osaliselt hindas neid ebaõigesti. Selliste minetuste tõttu jõudis maakohus ebaõigele järeldusele hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate igakuiste kulutuste suuruse osas. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kostja vabaneb hageja ülalpidamiskohustusest 150 eurot ületavas osas PKS § 102 lg 1 alusel. Maakohus ei hinnanud õigesti kostja igakuiste kulutuste suurust ega võrrelnud seda kostja sissetulekuga. Eeltoodud materiaalõiguse ja menetlusnormi rikkumised tõid ringkonnakohtu hinnangul kaasa ebaõige kohtulahendi, mille tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada.
3. Hageja tõi maakohtus esile, et tema igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on kokku summas 1038,50 eurot, millest moodustavad: eluasemekulud 270,57 eurot; toidukulud 220 eurot; transpordikulud 125 eurot; sidekulud 49,93 eurot, tervishoiukulud 85 eurot; hügieenikulud 30 eurot; kooliga seotud kulud 93 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 45 eurot; muud kulud (ujumistreening, raamatud, sünnipäevad, meelelahutus jne) 120 eurot. Kostja vaidles osaliselt hageja kuludele vastu. Kostja hinnangul on hageja põhjendatud kuluks: eluasemekulu 55 eurot; toidukulu 100 eurot; transpordikulu 10 eurot; sidekulu 10 eurot; hügieenikulu 5 eurot; kooliga seotud kulud 10 eurot; riiete ja jalanõude kulu 10 eurot; muud kulud ei ole kostja hinnangul põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulu on kokku summas 300 eurot, millest kostja kanda jääb 150 eurot. Apellatsioonkaebuses märgib hageja, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud on kokku summas 891,30 eurot (eluasemekulud 270,57 eurot + toidukulu 220 eurot + transport 60,80 eurot + sidekulud 49,93 eurot + tervishoid (ravimid) 85 eurot + hügieenitarbed 20 eurot + kulutused koolikohustuse 7 2-20-17285 täitmiseks 40 + riided ja jalanõud 45 + muud vältimatud püsikulutused 100), millest kostja kanda peaks jääma pool, ehk 445,65 eurot. Hageja on vähendanud kostja osa 270 euroni. Pooled ei vaidlusta maakohtu järeldust osas, milles maakohus tuvastas hageja hügieenikuluna 20 eurot ning riiete ja jalanõude kuluna 45 eurot. 26.
4. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud eluasemekuluks on kommunaalkulud 55 eurot, jättes selle kulu hulgast välja kulu eluasemelaenu igakuise makse ulatuses hagejale langevas osas. Maakohus leidis, et eluasemelaen on hageja ema kohustus ja kohus seda seetõttu arvesse võtta ei saa. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Eluasemelaen on nii nagu iga teine eluasemega seotud kulu, mida saab arvesse võtta juhul, kui ülalpidamist vajav isik kasutab selle laenuga omandatud kinnisasja. Kohtule esitatud Totens Sparebank tõendi kohaselt on igakuise eluasemelaenu makse suuruseks 4609,05 Norra krooni (431,15 eurot) (tl 31, tõlge tl 47). Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et see summa kuulub jagamisele kahega. Nimelt kasutab selle eluasemelaenuga ostetud kinnisasja lisaks hagejale ja tema emale ka hageja ema elukaaslane. Hageja väitel maksab hageja ema elukaaslane lisaks hageja emale täiendavalt pangale eluasemelaenu, kuid selle kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et 431,15 eurot tuleb jagada kolmega ja sellest tulenevalt moodustab hageja eluasemekulu koos kommunaalkuludega 198,72 eurot. 26.
5. Maakohus pidas hageja põhjendatud toidukuluks 100 eurot kuus. Hageja väitel on see kulu 220 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tuvastatud toidukuluks tuleb lugeda 100 eurot kuus, aga mitte seetõttu, et selline kulu on põhjendatud, vaid et hageja ei ole toidukulu suuremas ulatuses tõendanud. Hageja ei ole maakohtule esitanud ühtegi tõendid selle kohta, mis ulatuses ühes kuus toidule raha kulub. 26.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja transpordikulu on üksnes 10 eurot kuus. Ehkki maakohus hindas selle kulu juures tõendeid, järeldas ta esitatud tõenditest ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud bussisõidu kulu kandmist. Hageja esitas kohtule bussisõidu 30 päeva kaardi, mille kohaselt see maksab 650 Norra krooni (60,80 eurot) (tl 32, tõlge tl 48). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja peab kooli jõudmiseks ja koolist koju naasmiseks kasutama transpordivahendina bussi. Samuti saab esitatud kuukaardist teha järelduse, et selle eest on makstud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja igakuiseks transpordikuluks on 60,80 eurot. 26.
7. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud sidekulu summas 49,93 eurot kuus ja põhjendatud kuluks saab selles osas pidada 10 eurot. Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu. Vaidlust ei ole, et hageja kasutab telefoni. Hageja on ringkonnakohtu hinnangul Talkmore arvega tõendanud, et hageja telefonikulu on 254,15 Norra krooni (23,77 eurot) kuus (tl 35, tõlge tl 51). Samuti kasutab hageja internetti ja internetiarve on hageja pere peale 839 Norra krooni (78,48 eurot) (tl 36, tõlge tl 52), mis kolmega jagatuna moodustab 26,16 eurot. Seega on hageja tõendanud enda sidekulud summas 49,93 eurot (=23,77+26,16) kuus. 26.
8. Maakohus pidas hageja põhjendatud ravimikuluks 20 eurot kuus, leides, et kohtule esitatud müügikviitungitel puudub seos hageja ravimikuluga. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendamatult, et lähtudes viirushaigustest tuleb põhjendatud ravimiskuluks pidada üksnes 20 eurot kuus. Maakohus jättis seejuures arvesse võtmata hageja poolt esitatud ambulatoorsed eprikriisid
9. a ja
10. a, millest nähtub, et hageja põeb kõrgvererõhutõbe, maksafibroosi ja tal on tuvastatud neerutsüst (tl 69-70). Nendest tõenditest tulenevalt ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et hageja ravimiskulud ei saaks olla suuremad kui 20 eurot. Hageja on esitanud apteegiarved kokku summas 968,46 Norra krooni (90,59 eurot) (tl 37, tõlge tl 56), mille kohaselt on ostetud
11. a jaanuaris vitamiine ja ravimeid. Seejuures 8 2-20-17285 tuleb arvesse võtta, et kostja ei ole hageja haiguste, nende ravimiseks vajalike ravimikulude suuruse ega hageja poolt esitatud tõendite osas maakohtus vastuväiteid esitanud. Omaksvõtt tähendab

§ 231

lg 2 järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

§ 231

lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Antud juhul tuleb kostja omaksvõttu

§ 231lg 4 kohaselt hageja ravimikulude ulatuse osas eeldada.

Maakohus on küsinud ka istungil kostja seisukohta hageja kulude osas, kuid ravimikulude osas ei ole kostja oma seisukohta avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja ravimikulud on tõendatud hageja poolt väidetud ulatuses, s.o 85 eurot kuus. 26.

1. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kooliga seotud kulu on 20 eurot kuus. Hageja väitel on see kulu 40 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tuvastatud kooliga seotud kuluks tuleb lugeda 20 eurot kuus, aga mitte seetõttu, et selline kulu on põhjendatud, vaid et hageja ei ole sellist kulu suuremas kui 20 euro ulatuses tõendanud. 26.
2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis muude kulude hulka liigituva ujumistreeningu kulu suuruse arvutamisel. Maakohus leidis, et hageja ujumistreeningu kulu tõendab arve nr 101618546 summas 1250 Norra krooni (116,93 eurot) (tl 42, tõlge tl 59) ning jagas selle summa 12-ga, saades 9,7 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline arve hageja kulu tõendab, kuid nõustub hagejaga, et liikmemaksu summa on toodud ühe kuu, mitte aasta kohta, mistõttu ei saanud kohus seda summat 12-ga jagada. Arvestades, et vaidlustamata asjaoludel hageja suveperioodil ei treeni, tuleb treeninguteks kuluv summa korrutada 9-ga ja alles seejärel jagada 12-ga. Hageja kulu ainuüksi ujumistreeningule moodustab seetõttu 87,70 eurot. Hageja väitel moodustab muu kulu koos ujumistreeningu ja meelelahutusega kokku 100 eurot. Ringkonnakohus sellega aga ei nõustu. Nimelt ei ole hageja tõendanud ujumistreeningule lisaks muude kulude tekkimist. 26.
3. Seega eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised tõendatud kulud kokku 667,15 eurot, millest kummagi vanema osa moodustab ½ s.o 333,58 eurot. Kuna hageja on nõustunud kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantava osa vähendamisega 270 euroni, tuleb lähtuda sellest, et kostja poolt hagejale kuni hageja õpingute lõpetamiseni või kuni hageja 21-aastaseks saamiseni antava ülalpidamise kohustus on 270 eurot kuus.
4. Järgnevalt tuleb hinnata, kas PKS § 102 lõikest 1 tulenevalt on alust kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust osas, milles maakohus tuvastas kostja igakuiseks sissetulekuks 953,61 eurot. Samuti ei ole hageja vaielnud vastu kostja väitele, et kostja igakuised kulud on 489 eurot kuus ning et kostjal on hagile vastuse koostamise aja seisuga hageja ees varasemalt tekkinud elatise võlgnevus summas 2964,87 eurot, millest täitemenetluses sissenõudmiseks esitatud elatise võlgnevuse jääk on 1698,87 eurot. Kostja väitel ei jää talle eelnevast tulenevalt igakuiselt alles hageja nõutud ulatuses rahalisi vahendeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ebaõige on ka maakohtu järeldus, et kostja sissetulek ei võimalda tal hageja nõutud ulatuses ülalpidamiskohustust täita. Kolleegium on seisukohal, et kostja igakuiste kuludena saab arvesse võtta üksnes igakuised kulud 489 eurot kuus, mitte summasid, mida kostja tasub elatise võlgnevusena kohtutäiturile või mille ulatuses võlgneb kostja varem tasumata jäetud elatisena hagejale. Tegemist on hageja ülalpidamiseks välja mõistetud summadega, mitte kostja enda toimetulekuks vajalike kuludega, mistõttu ei saa neid kostja igakuiste kuludena arvestada. Vastupidine järeldus ei oleks kolleegiumi hinnangul ka põhjendatud, kuna sellisel juhul ei oleks võlgnik motiveeritud tasuma varasemat elatise võlgnevust. 9 2-20-17285
5. Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et ka XXX asuva korteri kaasomanikuks olemisest tulenevalt on kostjal võimalik anda ülalpidamist suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus. Pooled ei vaidle, et hageja ema ja kostja kaasomandis on XXX asuv korter. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole XXX asuva kaasomandis oleva kinnisasja puhul tegemist sellise varaga, mida ei oleks kostjal võimalik võõrandada ja selle arvelt ülalpidamiskohustust täita.
6. Kostja sissetulekust ja varalisest seisundist tulenevalt ei ole võimalik käesoleval juhul tuvastada asjaolusid, mis annaksid alust vähendada kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ning ringkonnakohus peab seega kostjat võimeliseks tasuma hagejale 270 eurot kuus ülalpidamiseks, mille tõttu tuleb kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis 270 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
7. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagi suuremas ulatuses rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude teistsugust jaotust ei tingi. Hagi jäi rahuldamata elatise võlgnevuse nõudes ja ka igakuise elatise nõudes on tegemist selle osalise rahuldamisega, kuna hageja soovis hagiavalduses kostjalt igakuiselt 350 euro välja mõistmist.
8. Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas jätnud märkimata tsiviilasja hinna. Ringkonnakohus parandab

§ 137

lg 1¹ ja

§ 442

lg 2 p 51 alusel maakohtu eksimuse ja märgib tsiviilasja hinnaks hageja nõudest ja

§ 129lõikest 2 tulenevalt 3150 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32. Lähtudes apellatsioonkaebuse rahuldamisest tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

33.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 12.11.2021 ja 23.11.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 480 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta).

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine on põhjendatud ning nende ajakulu kokku 5 tundi on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Seevastu ei ole põhjendatud toiminguks 23.11.2021 vastuse koostamine, kuna sisuliselt hageja kohtu küsimusele ei vastanud (elatise võlgnevuse nõude perioodi kohta), vaid esitas põhjendamatu taotluse võlgnevuse väljamõistmiseks ringkonnakohtus. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 5 tundi.
2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 80 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist 10 2-20-17285 sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr mahub nimetatud piiridesse. 36. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 400 eurot (käibemaksuta). 37. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 11