Kostjale on edastatud korduvalt tasulisi kirju nõudekirjade, hagihoiatuste ja meeldetuletuste näol nii e-posti kui tavapostiga. Kostja on rikkunud lepingut sellega, et ta ei ole vastavalt laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 7609,81 eurot, intress summas 452,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1007,84 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras perekonnaliikme s.o ämma S. R. vahendusel – 03.08.
) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Xxxx on teatanud 23.06.2020 kostjale, et on tema vastase nõude loovutanud OK Incure OÜ-le.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Xxxx ja kostja G. T. vahel 30.01.2019 sõlmitud refinantseerimislaenulepingust, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 7609,81 eurot.
Refinantseerimislaenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud intressimääras 15,9% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodil 26.03.2020 kuni 23.06.2020 summas 452,64 eurot. Kohus leiab, et hageja intressinõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt ühtivad hagis märgitud 26.03.2020, 26.04.2020 ja 26.05.2020 tasumata intressi osamaksed laenulepingu maksegraafikus märgitud intressi osamaksetega kuid kohtule jääb arusaamatuks 25.05.2020 osamakse summas 57,25 eurot ja 23.06.2020 osamakse summas 49,17 eurot (kokku 106,42 eurot). Hageja ei ole selgitanud eelnimetatud summadega seonduvat. Kuivõrd aga graafikujärgse 26.06.2020 intressi osamakse suurus oli 113,48 eurot ning leping lõppes 23.06.2020, siis peab kohus põhjendatuks arvestada 23.06.2020 seisuga tasumisele kuuluva intressi suuruseks (113,48 / 31 päevaga x 28 päeva = ) 102,50 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista tasumata intress summas 449,02 eurot (116,51 + 115,51 + 114,50 + 102,50).
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista kokkulepitud viivis määraga 0,044% päevas põhisummalt 7609,81 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.06.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.04.2021 summas 1007,84 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja esitatud viivise arvestusega ning hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 50 eurot viitega
lg 2.
lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist 4 kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi OK Incure OÜ poolt kostjale pärast lepingu lõppemist edastatud meeldetuletuskirja ega muud tõendit sissenõudmiskulude kandmise kohta. Meeldetuletuskirjade saatmine on
Samuti ei selgita hageja hagis millal (kuupäevaliselt) on kostjale meeldetuletuskirjasid saadetud ja kuidas on nõudesumma kujunenud. Hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks kostjale pakkunud kohtuvälist lahendust või soovinud sõlmida maksekokkuleppeid.
§-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Sissenõudmiskulude hüvitamiseks peab olema kas poolte vaheline kokkulepe või võlausaldaja saab nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 9120,29 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 53,62 eurot ehk alla 1%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.