Obsah (8)

§ 231§ 657§ 238§ 652§ 233§ 164§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-20-12023 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kang

§ 231lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada.

Kohtu arvates on põhjendatud arvestada riietele ja jalatsitele 100 eurot kuus. 6.20 Sünnipäevakulu kohta leidis maakohus, et praeguses asjas ei saa tõendina arvestada kuludokumente, mis tõendavad juba lõppenud kulusid.

1. Kokku on hageja põhjendatud kulud summas 578,78 eurot kuus (koolikulu 176,75 eurot + hügieenikulu 10 eurot + juuksur 12 eurot + kommunaalkulud 41 eurot + klassiraha 13 eurot + meelelahutus 5 eurot + arendamiskulu 15 eurot + ujumine 43,33 eurot + ravimikulu 8 eurot + sõprade sünnipäevad 10 eurot + telefonikulu 4,70 eurot + toidukulu 113 eurot + transpordikulu 27 eurot + riided ja jalanõud 100 eurot). Sellest ühe vanema kanda jääb 289,39 eurot.
2. Alla seaduses sätestatud miinimummäära saab kohus elatise välja mõista mõjuval põhjusel perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi. Kostja tugineb asjaolule, et kostja osutab lapsele 5 vahetut ülalpidamist ajal, mil laps viibib isa juures. Lapse suhtlemist isaga kinnitab hageja ka ise, tuues hagis välja, et viibib kostja juures kokku 10 päeva kuus. Käesoleval juhul on võimalik elatise väljamõistmisel arvestada kostja poolt eraldiseisvat panust lapse ülalpidamisele. Kohus on tuvastanud, et lapse tegelikud ülalpidamiskulud on summas 578,78 eurot, millest ühe vanema osa teeb 289,39 eurot. Kui arvestada lapse 1/3 viibitud aega isa juures, siis panustab isa lapse ülalpidamisse 96,46 eurot kuus. Arvestades, et laps viibib 10 päeva isa juures, siis esineb mõjuv põhjus miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Võttes 289,39 eurost maha isa vahetu ülalpidamiskulu 96,46 eurot, siis on täiendava igakuise elatise suuruseks 192,93 eurot.
3. Samas ei saa elatise suurust määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt nt Riigikohtu 08.01.2014 otsust asjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust asjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kohus loeb kostja SEB pangakonto väljavõtetega tõendatuks (II kd, tlk 18-38), et kostja kannab lapse kulusid juuksurile, elukohakulud/üürimaksed, kommunaalkulud, toidukulu, transport, rohud ja vitamiinid, kingitused, mänguasjad, jalanõud. Pangakonto väljavõttest nähtub, et isa käib lapsega kinos, seiklusmaal, mänguparkides ja -tubades, uisutamas, Bowlingut mängimas, spaas ujumas, rallit sõitmas LaitseRally Pargis ning on tasunud lapse suveperioodil ka J laagrikulu (juunijuuli 2020). Isa juures elamisega kaasnevad ka nt hügieenikulud, mida tõendada ei ole vaja. Lisaks on lapse isa loonud lapsele kasvukonto, kuhu investeerib igakuiselt 10 eurot. Samuti kannab kostja iga kuu 10 eurot lapse pensionikontole. Seeläbi teeb kostja täiendava 20 euro suuruse igakuise väljamineku selleks, et kindlustada lapse tulevik. Kostja on kohtule usutavalt tõendanud enda kulusid lapse ülalpidamisele.
4. Kostja tõi esile, et hageja emale kantakse üle lapsetoetus, mistõttu saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada. Kuna peretoetuse suuruseks on 60 eurot, siis on lapse ülalpidamiseks vahendeid kokku 638,78 eurot (2x289,39+60), mis on enam kui 2 kordne miinimumelatis (584 eurot). Võrdluseks toob kohus välja, et Tartu Ülikooli uuringus (veebruaris 2020.a) on leitud, et lapse ülalpidamiskulu vanuserühmas 7-12 aastat on keskmiselt 385 eurot kuus.
5. Lapse tavalise elulaadi kujundavad üldjuhul vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Hageja ema töötab X OÜ´s ostu- ja büroojuhi ametikohal ning tema põhipalk ilma lisatasudeta on 07/10/2020 seisuga 2400 eurot bruto. Kostja töötab XXX ja talle maksti töötasu 31/08/2020 summas 2099, 40 eurot neto. Seega on vanemate sissetulek enam-vähem võrdne ja hinnates kostja varalist seisu on kostja võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks elatist 192,93 eurot kuus. 6
6. Hageja palub kostjalt välja mõista ühekordse summana tagasiulatuvalt elatise võla perioodi 01.08.2019 – 31.07.2020 eest summas 1104 eurot (92 eurot x 12). Puudub mõistlik põhjendus, miks hageja on oodanud hagi esitamisega kuni 01.08.2019 ja kogunud elatise võlgnevust kui õigustatud isikul oli võimalus esitada kohe vajaduse ilmnedes kostja vastu nõuet. Vaidlus puudub, et kostja on nimetatud perioodil hageja ülalpidamiseks tasunud elatist 200 eurot kuus. Seega on kostja lapse ülalpidamise kohustust täitnud ja hageja elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus
7. Maakohtu otsusele esitas 07.01.2021 apellatsioonkaebuse ja 26.01.2021 selle täpsustuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses, s.o mõista kostjalt välja elatis hageja kasuks summas 292 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning mõista kostjalt välja elatise võlgnevus perioodi 01.08.2019 – 31.07.2020 eest summas 1104 eurot. Menetluskulud kõikides kohtuastmes palub hageja jätta kostja kanda.
8. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vastuolus Riigikohtu praktikaga leidnud, et hageja elamiskulud on 0 eurot, kuna hageja ei ole esitanud kasutuseeliste tõendamiseks piisavalt tõendeid. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei ole vaja miinimumelatise nõude esitamisel lapse igakuiste vajaduste kulusid tõendada. Vaidlust ei saa olla selles, et elamiskulud moodustavad olulise osa lapse ülalpidamiskuludest. Kohus oleks pidanud hageja elamiskulud arvutama oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades, et kohus on tuvastanud hageja ülalpidamiskulud ema juures 578,78 eurot kuus, mille kandmises kostja vahetult ei osale, jääb arusaamatuks, kuidas sai kohus jõuda järeldusele, et kostja kannab ise 1/3 lapse ema tasutud kuludest, s.o summas 96,46 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta kannab ise vahetult 1/3 hageja ülalpidamiskuludest, kui laps viibib ema juures. Seega on elatise vähendamine vastuolus PKS § 102 lõikega 2 ja ei tugine asjas kogutud tõenditele. Hageja ei vaidle vastu, et kostja kannab vahetult hageja toidu-, hügieeni ja meelelahutuskulud ajal, mil ta viib kostja juures. Nende suurust ei ole kostja aga tõendanud.
9. Kohus on ekslikult lugenud hageja ujumistrenni tasuks üksnes 43,33 eurot. Nimetatud summale lisandub käibemaks, mistõttu on hageja ujumistrenni tasuks 52 eurot kuus. Seega on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud ema juures ühes kuus vähemalt 587,45 eurot, millest kummagi vanema kanda on 293,73 eurot. Summale lisanduvad kasutuseelised, millest kummagi vanema kanda on 134,13 eurot. Hageja elatisenõue summas 292 eurot kuus võtab juba arvesse hageja ema arvelduskontole laekuvat lapsetoetust summas 60 eurot.
10. Hageja on tõendanud, et pöördus kostja poole elatise suurendamise nõudega juba
11. oktoobril
12. Läbirääkimisi peeti ka
13. a ja
14. a. Kostja keeldus kokkuleppeid sõlmimast. Kohe pärast suhtluskorra kokkuleppe sõlmimist
15. a aprillis pöördus hageja uuesti kostja poole elatise suurendamise nõudega, millest kostja keeldus. Vastuapellatsioonkaebus 7
16. Maakohtu otsusele esitas 29.01.2021 vastuapellatsioonkaebuse kostja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, ning menetluskulude jaotuse osas. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
17. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt eeldab kohtusse pöördumine seadusega kaitstud õiguse rikkumist teise menetlusosalise poolt. Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kostja ei ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud ja tasub elatist 200 eurot kuus. Kostja on maksnud elatist rohkem, kui maakohus välja mõistis. Samuti peab kostja last vahetult ülal, hageja veedab kostjaga 12-13 päeva kuus. Kostja kannab ka erandlikke kulusid. Hageja emale laekub riigipoolne toetus lapse ülalpidamiseks 60 eurot kuus. Lisaks saab hageja ema muid sihipäraseid toetusi nagu ranitsatoetus jms. Samuti saab hageja ema tulumaksutagastust. Hageja kulud ei ole nii suured nagu väidetud. Hageja ema kasvatab ka teist last ning arvestama peab mastaabisäästuga. Mitmed kuluartiklid (nt pikapäevarühm koolis) vähenevad lähiaastatel ilmselt nullini. Kui lapse igakuised kulud tõusevad, on kostja valmis elatisemakse uuesti üle vaatama. Küll aga ei ole kostja nõus hagi rahuldamisega, kuna ta on last alati ja piisavas ulatuses ülal pidanud. Vastused apellatsioonkaebustele
18. Hageja palub jätta kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi igakuise elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (

§ 657lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 21. Hageja on esitanud 07.12.2021 ringkonnakohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Hageja palub vastu võtta sõnumivahetuse ja e-kirjavahetuse sellest aastast, millega soovib tõendada, et hageja ema ostab hagejale kõik riided ja jalanõud ning paneb need kostja juurde kaasa. Lisaks palub hageja vastu võtta kooli 2021.a oktoobri ja novembri arved, millega soovib tõendada, et ta kasutab jätkuvalt pikapäevarühma teenust. Kostja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et kuna pikapäevarühma jätkuva kasutamise vajaduse üle on vaidlus, siis on tegemist asjakohaste tõenditega. Kuna arved pärinevad selle aasta oktoobrist ja novembrist, siis ei saanud hageja neid varem esitada ja kohus võtab arved vastu (

§ 238lg 1, § 652 lg 3 p 2).

Sõnumivahetuse ja e-kirjavahetuse vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub (

§ 652lg 3 p2 ja lg 4).

Kui hageja leidis, et on vaja esitada tõendeid selle kohta, et hageja ema paneb kostja juurde lapse riided ja jalanõud kaasa, siis oli selle kohta võimalik esitada tõendeid juba maakohtus. Kuigi hageja ei saanud seda teha 8 sõnumivahetuse ja e-kirjavahetusega sellest aastast, oli võimalik seda tõendada teiste tõenditega

1. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt PKS § 101 lg –le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
2. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud on 578,78 eurot kuus (koolikulu 176,75 + hügieenikulu 10 + juuksur 12 + kommunaalkulud 41 + klassiraha 13 + meelelahutus 5 + arendamiskulu 15 + ujumine 43,33 + ravimikulu 8 + sõprade sünnipäevad 10 + telefonikulu 4,70 + toidukulu 113 + transpordikulu 27 + riided ja jalanõud 100). Maakohus on lähtunud hagiavalduses esiletoodud kuludest. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsioonkaebuses põhjendatult leidnud, et hageja tõi hagiavalduses esile hageja ema poolt kantavad kulud, mitte hageja kogukulud.
3. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ujumistrenni kulude suuruse, samuti kasutuseelise arvestamata jätmise. Kuigi hilisemalt ringkonnakohtule esitatud dokumentides on hageja heitnud maakohtule ette ka teiste hagiavalduses märgitud kulude arvestamata jätmist, ei käsitle ringkonnakohus neid, kuna apellatsioonkaebuses neile ei tuginetud.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhjendatult leidnud, et maakohus on ebaõigesti arvestanud ujumistrenni kuluks 43,33 eurot. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et ujumistrenni kulu on 52 eurot kuus (I kd tl 124-130).
5. Õige on hageja väide, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata hageja kasutuseelise ema juures. Riigikohus on 16.10.2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-69-13 (p 17, 20-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu
6. septembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 39 2-1-93-12, p-d 20–21). Nii saab kohus määrata ka kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka Riigikohtu
8. septembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus

§ 233

järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-93-12 (p 20) tuleneb, et mitme isiku kasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus on madalam kui ainukasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus.

1. Hageja on hagiavalduse lisas (I kd tl 7) esitanud viited internetlinkidele sarnase suurusega korterite üürikuulutuste kohta. Hageja on ringkonnakohtule esitanud ka üürikuulutuste väljatrükid. Üürikuulutuselt nähtub samas linnaosas sarnase suurusega korteri üüripakkumine hinnaga ca 10 eurot/ruutmeeter kuus. Hageja on selgitanud, et tema ainukasutuses on tuba suurusega 10,4 ruutmeetrit, millest tulenevalt on kasutuseelise suuruseks 104 eurot. Samuti on hageja selgitanud, et nelja inimese ühiskasutuses on kokku 65,7 ruutmeetrit, millest tulenevalt on selles osas hageja kasutuseelis 164,25 eurot (65,7 x 10/4). Seega on hagiavalduse kohaselt hageja kasutuseelise väärtuseks 268,25 eurot.
2. Ringkonnakohus ei nõustu sellise arvestusega. Antud juhul on korteriomand nelja inimese ühiskasutuses. Riigikohus on selgitanud, et mitme isiku kasutuses oleva korteri kasutuseelise väärtus on madalam, kui ainukasutuses oleva eluruumi kasutuseelise väärtus. Seega ei saa lähtuda turuhinnast 10 eurot/ruutmeeter. Pooled ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline on kasutuseelise väärtus olukorras, kus eluruum on nelja inimese kasutuses. Kuna pooled ei ole esitanud tõendeid, mille abil õnnestuks täpselt kindlaks teha nelja inimese ühiskasutuses oleva eluruumi kasutuseelis, siis otsustab kohus selle

§ 233järgi oma siseveendumuse kohaselt.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks antud olukorras arvestada hageja kasutuseelist lähtudes 5 eurot/ruutmeeter. Arvestades hageja kasutuses olevat eluruumi osa, oleks kasutuseelise väärtus lapse ema juures 134,13 eurot kuus, kui hageja elaks kogu aeg ema juures. Hageja elab aga 2/3 ajast ema juures ja 1/3 ajast isa juures. Seda tuleb kasutuseelise määramisel arvestada, mistõttu tuleb lugeda hageja kasutuseelise väärtuseks hageja ema juures 89,42 eurot kuus (s.o 2/3 summast 134,13 eurot).

1. Kostja leiab vastuapellatsioonkaebuses, et hageja esitatud kulud ema juures elamise ajal on liiga kõrged. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on pidanud põhjendatud koolikuluks 176,75 eurot (sisaldab õppemaksu, koolilõunat, pikapäevarühma tasu ja pikapäevarühma toitu). Maakohus on tuginenud 2020.a oktoobri arvele. Hageja on 07.12.2021 esitanud ringkonnakohtule 2021.a oktoobri ja novembri arved, mille kohaselt oli koolikulu vastavalt 168,40 eurot ja 155,60 eurot. Ringkonnakohus peab põhjendatuks lähtuda nende arvete keskmisest ja lugeda koolikuluks 166,92 eurot kuus. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et pikapäevarühmaga seonduvat kulu ei tuleks arvesse võtta. Kuna käesoleval ajal kasutab laps 10 pikapäevarühma teenust, siis tuleb seda tema kuluna ka arvestada, sõltumata sellest, et tulevikus võib see kulu kaduda.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja toidukulud ema juures 113 eurot. Kostja on pidanud põhjendatuks hageja kogukulusid toidule 113 eurot, st et need hõlmavad ka toidukulusid kostja juures. Ringkonnakohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellitud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (2020 veebruar) kohaselt on kulud 7-12 aastase lapse toidule 107 eurot kuus. Kuigi vanem võib otsustada kulutada lapse toidule oluliselt rohkem, ei tähenda see siiski seda, et tal on igal juhul õigus nõuda teiselt vanemalt viimasele langeva osa hüvitamist kogu ulatuses, kui teine vanem selliste kuludega ei nõustu. Käesoleval juhul ei ole esile toodud, et hagejal oleks toiduga seonduvaid erivajadusi. Samuti tuleb arvestada, et ka koolikulus sisaldub toidukulu, s.o koolilõuna ja pikapäevarühma toit. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks toidukulu mõlema vanema juures kokku 113 eurot, mistõttu on hageja toidukulu ema juures sellest 2/3, s.o 75,33 eurot.
3. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on pidanud põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele 100 eurot kuus. Kostja on leidnud, et põhjendatud kulu on 42 eurot kuus. Hageja on hagiavalduse lisas toonud esile detailsed kulud riietele ja jalatsitele ajaperioodil 2019.a jaanuar kuni 2020.a juuli ning sellest nähtuvalt on hageja emal kulunud riietele ja jalatsitele keskmiselt 59,49 eurot kuus. See on samas suurusjärgus Justiitsministeeriumi tellitud uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (2020 veebruar) esitatud andmetega, mille kohaselt on 7-12 aastase lapse kulud riietele ja jalanõudele 63 eurot kuus. Lähtudes hageja poolt esitatud andmetest loeb ringkonnakohus hageja ema poolseteks kuludeks riietele ja jalatsitele 60 eurot kuus.
4. Maakohus on tuvastanud, et hageja ema korteri keskmine kommunaalkulude suurus on 165,30 eurot ning arvestades, et eluruumis elab neli inimest, on hageja osa keskmiselt 41 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja elab 1/3 ajast kostja juures, siis ei tarbi hageja kommunaalkulusid samal määral eluruumi teiste elanikega. Kolleegium peab põhjendatuks vähendada hageja kommunaalkulusid 1/3 võrra, s.o 13,67 eurot. Seega tuleb hageja kommunaalkulude osaks ema juures lugeda keskmiselt 27,33 eurot kuus.
5. Muus osas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks hageja kulusid ema juures vähendada.
6. Seega on hageja põhjendatud kulud ja kasutuseelis ema juures kokku 575,70 eurot kuus (koolikulu 166,92 + hügieenikulu 10 + juuksur 12 + kommunaalkulud 27,33 + klassiraha 13 + meelelahutus 5 + arendamiskulu 15 + ujumine 52 + ravimikulu 8 + sõprade sünnipäevad 10 + telefonikulu 4,70 + toidukulu 75,33 + transpordikulu 27 + riided ja jalanõud 60 + kasutuseelis 89,42 eurot). Vaidlust ei ole, et lapse emale makstakse lapsetoetust 60 eurot, ning et see tuleb arvestada lapse kulude katteks. Seega jääb pärast lapsetoetuse maha arvamist hageja kuludest ema juures kummagi vanema kanda 257,85 eurot (575,70-60/2).
7. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on igakuiselt tasunud lapse emale elatist 200 eurot kuus. 11
8. Kostja on menetluses väitnud, et ajal, mil laps on tema juures, teeb ta lapse ülalpidamiseks kulusid vähemalt 120 eurot kuus. Ringkonnakohus on eelnevalt pidanud põhjendatuks lapse kogukulusid toidule vanemate juures kokku 113 eurot. Arvestades, et laps elab 1/3 aega kostjaga, siis on lapse põhjendatud toidukulud isa juures 37,67 eurot kuus. Kostja on selgitanud, et tema juures on lapse hügieenikulud 3,3 eurot kuus, juuksurikulu 3 eurot kuus, arendamiskulu (mänguasjad, raamatud) 5 eurot kuus, transport 9 eurot kuus. Kuna laps elab kolmandiku ajast kostjaga, siis on need kulud kolleegiumi hinnangul vajalikud ega ole ülemäärase suurusega. Kostja on esile toonud, et tema eluruumi kommunaalkulud on keskmiselt 130 eurot kuus ja eluruumis elab 5 inimest. Ringkonnakohus märgib, et sellest tulenevalt on kommunaalkulude suurus ühe inimese kohta keskmiselt 26 eurot kuus. Kuna hageja elab 2/3 ajast oma ema juures juures, siis ei tarbi hageja kommunaalkulusid samal määral eluruumi teiste elanikega. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks vähendada hageja kommunaalkulude osa 2/3 võrra, s.o 17,33 eurot. Seega tuleb hageja kommunaalkulude osaks kostja juures lugeda keskmiselt 8,67 eurot kuus. Lisaks on kostja esile toonud, et ta üürib korterit (makstes 625 eurot kuus), mida kasutab ka hageja tema juures viibides. Samas ei ole kostja esile toonud andmeid kasutuseelise väärtuse hindamiseks. Kostja ei ole esile toonud, milline on lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurus (hageja hagiavalduse kohaselt on tal kostja juures voodikoht). Siiski ei ole põhjendatud kasutuseelist jätta isa panusena täielikult arvestamata. Arvestades kostja eluruumis elavate inimeste arvu ning seda, et hageja on kostja juures ca 1/3 ajast, peab ringkonnakohus põhjendatuks

§ 233alusel hinnata kasutuseelise väärtuseks kostja juures 20 eurot kuus.

Samuti on kostja esile toonud, et ta kannab lapsega seonduvalt kulusid ka ravimitele, meelelahutusele ja telefonile. Seda, et kostja on kandnud kulusid meelelahutusele ja ravimitele, nähtub kostja arvelduskonto väljavõttest (II kd tl 18-38). Arvestades ka maakohtu poolt põhjendatuks peetud vastavate kulutuste suurust lapse ema juures, peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja kulusid ravimitele 4 eurot kuus ja meelelahutusele 5 eurot kuus. Telefonikulude kandmise kohta on kostja esitanud väljavõtte lepingust, millest nähtuvalt on tasu suuruseks 6 eurot kuus (II kd tl 131). Lisaks nähtub kostja selgitustest ja arvelduskonto väljavõttest, et ta kannab aeg-ajalt ka muid lapsega seonduvaid põhjendatud kulusid (nt judo laager 100 eurot, harvadel kordadel riided ja jalanõud), millede keskmiseks suuruseks tuleb kolleegiumi hinnangul lugeda kokku vähemalt 15 eurot kuus. Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud kuludeks isa juures 116,64 eurot kuus. Kuna vanematel on võrdne kohustus lapse ülalpidamiseks, siis oleks lapse ema kanda sellest pool, s.o 58,32 eurot. Vaidlust ei ole, et lapse isa on need kulud kandnud ainuisikuliselt.

1. Lähtudes ülaltoodust tuleb kostjal kanda hageja ülalpidamiskuludest lapse ema juures 257,85 eurot. Kostja on tasunud lapse emale lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 200 eurot. Seega tuleks lapse isal tasuda täiendavalt elatist 57,85 eurot. Samas kannab kostja ainuisikuliselt lapse ülalpidamiseks vahetuid kulusid 116,64 eurot kuus. Kuna kostja tasub elatist 200 eurot kuus ning kannab ainuisikuliselt vahetult kulusid 116,64 euro ulatuses kuus, siis on kostja oma ülalpidamiskohustuse täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi igakuise elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kuna kostja on oma 12 ülalpidamiskohustuse täitnud, siis ei ole tal elatise võlgnevust ning elatise võla nõue on lõppjärelduses jäänud õigesti rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Maakohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda põhjendusega, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (

§ 164lg 1).

Kolleegiumi hinnangul on maakohtu seisukoht ebaõige. Käesoleval juhul ei ole tegemist abieluasja või põlvnemisasjaga, vaid ülalpidamisasjaga.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda. 39. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 13