Obsah (9)

§ 5§ 230§ 231§ 369§ 445§ 462§ 173§ 162§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Harju Maakohus Nele Atonen 23.09.2020, Tall

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela 3 lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja on õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja poeg (tl 5), seega on hageja õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab emaga ning kostja ei ole hagejaga kunagi koos elanud. Kostja on vaielnud hagiavaldusele vastu ning märkinud, et kostja ei ole võimeline hagejale elatist maksma, kuna viibib kinnipidamisasutuses. Samuti on kostja leidnud, et elatise väljamõistmine oleks ebaõige ja vastuoluline, kuna hageja ema ei ole enne hagiavalduse kohtule esitamist kostja poole elatise küsimuses pöördunud.
4. Kohus selgitab, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
5. märtsi
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
7. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3517 p-des 21.3 ja 21.4 märkinud järgmist: „Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada. Vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt ka nt Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
10. jaanuari
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). /…/ Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on 4 kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu
12. oktoobri
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu
14. oktoobri
15. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11).“ Lisaks on Riigikohus lahendi nr 2-16-2343/41 p-is 12 märkinud, et elatise suuruse määramisel saab arvestada ka laste isa elustandardi ja harrastustega.
16. Kuna hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras ning kostja on välja toonud, et kostja ei ole võimeline seaduses sätestatud miinimummääras elatist tasuma, siis analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit ja tema võimekust hagejale elatist tasuda. Kostja on oma vastuses kohtule märkinud, et avavanglas viibides oli kostjal võimalik käia tööl teenides töötasu 450-500 eurot kuus, kuid väidetava kodukorra rikkumise tõttu on kostja paigutatud kinnisesse vanglasse ning kinnises vanglas on kostjal võimalik teenida töötasu 50-60 eurot kuus. Kostja on välja toonud, et 50% kõikidest kostja sissetulekutest läheb riigile ning osa oma sissetulekutest on kostja tasunud oma emale, väites, et kostja ema on kehva tervisega ning vajab toetamist. Kohtule esitatud kostja Tartu Vangla vabakasutuskontolt nähtuvalt on kostjale perioodil 10.01.2019-20.12.2019 laekunud äriühingutelt ja füüsilistelt isikutelt kokku 4 464,41 eurot (tl 41-43). Maksu- ja tolliameti maksuandmete tõendi kohaselt on veebruar 2020 – juuli 2020 tehtud kostjale väljamakseid kokku 293,77 eurot (bruto) (tl 131). Eelnimetatud kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on kostja teinud väljamakseid oma emale HV (kogusummas 1690,63 eurot), kuid mitte hagejale. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Nimetatud sättest lähtuvalt on kostja kohustatud eelistama ülalpidamise andmisel oma emale hagejat. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid mõista elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Kostja on vanglas olles käinud tööl ja saanud töötasu. Samuti on kostja kinnitanud, et teda toetavad rahaliselt ka tema sõbrad, mistõttu on kohus seisukohal, et kostja on võimeline hagejale elatist tasuma miinimummääras.
17. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).

1. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja ei ole tasunud hagejale elatist. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on varasemalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik ei pruugi maksta elatist regulaarselt või piisaval määral, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. 5
2. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus selgitab, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-136-13 p 12 asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.
3. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.06.2019-26.11.2019 eest summas 1584 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nimetatud perioodil hagejale elatist maksnud. Kostja on leidnud, et elatise väljamõistmine asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda. Kohus leiab, et kostja nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja hageja isana pidi olema teadlik, et on ta on kohustatud oma lapsele elatist maksma. Hageja on kohtule esitanud tõendina tsiviilasja nr 2-19-8276 ärakuulamise protokolli, millest nähtuvalt on kostjalt enne käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist küsitud hagejale elatise maksmise kohta.
4. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates hagiavalduse esitamisest, s.o 27.11.2019, miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2019 540 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2020 584 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli 01.01.2019-31.12.2019 elatise miinimummäär 270 eurot ja alates 01.01.2020 292 eurot. Kohus rahuldab ka hageja tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 01.06.2019-26.11.2019 eest summas 1584 eurot. 21.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et hageja taotlus otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kostjal tuleb väljamõistetud elatis kanda iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja ema CC arveldusarvele ning elatisevõlgnevus tuleb tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiste võrdsete osamaksetena. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja taotlus kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendamatu ning ebamõistlik on panna kostjale lisaks elatise maksmise kohustusele veel täiendavaid kohustusi. 22. Kostja on kohtule esitanud taotluse kohtulahendi tegemisel ja selle avalikustamisel kostja isikuandmete asendamiseks „x“ tähemärkidega isikuandmete kaitse eesmärgi.

§ 462

lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab kostja taotluse. Kohus leiab, et poolte võrdsuse huvides tuleb jõustunud kohtuotsuses asendada ka hageja ja tema esindajate nimed tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Menetluskulud 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 6 24. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumist (

§ 177lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga 7