Obsah (15)

§ 337§ 175§ 238§ 331§ 339§ 7§ 98§ 63§ 109§ 107§ 1091§ 61§ 191§ 180§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8458 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika

§ 337

lg 1 p 4, § 340 lg 2 p 6 tühistada Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-20-8458 osaliselt, see on Oleg Lutšezarnõilt maakohtu poolt väljamõistetud kohtukulude osas. Mõista Oleg Lutšezarnõilt välja maakohtu kohtukulu summas 7874,20 eurot, seal hulgas sundraha 1460 eurot. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata. Oleg Lutšezarnõi ja kaitsja Ahto Sirendi apellatsioonid jätta rahuldamata.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo kasuks 399,60 eurot, sh käibemaks 66,60 eurot, advokaat Ahto Sirendi poolt Oleg Lutšezarnõile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 1

185 lg 1 alusel jätta välja mõistetud kaitsjatasu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus Oleg Lutšezarnõid süüdistatakse selles, et

1. mail 2020 kella 01:43 paiku Tartumaal Peipsiääre vallas Kallaste linnas XXX kortermaja trepikoja teisel korrusel süütas elektrikilpi siseneva juhtmestiku. Sellise tegevusega kahjustas O. Lutšezarnõi kortermaja juhtmestikku ning põhjustas ohu kortermaja elanike elule ja tervisele. O. Lutšezarnõi tegu jäi lõpule viimata, sest juhtmete põletamise ajal karjuti korterist 3: “me kutsume politsei“, mille peale O. Lutšezarnõi kortermajast lahkus.
2. mail 2020 kella 04:20 paiku Tartumaal, Peipsiääre vallas, Kallaste linnas, XXX süütas kinnistul asuva puukuuri, mille tõttu kandus tuli edasi garaažile ning elumajale. O. Lutšezarnõi, olles teadlik, et elumajas viibib kannatanu A.H. , põhjustas reaalse ohu kannatanu elule, tervisele ja varale. XXX kinnistul asuv puukuur ja garaaž hävinesid täielikult, osaliselt sai tulekahjustusi elumaja teine korrus. Tulekahju tagajärjel hävinesid garaažis olnud Al.H. ile kuuluv sõiduauto BMW 330d numbrimärgiga XXX ja An.H. ile kuuluv ATV numbrimärgiga XXX . Sellega pani O. Lutšezarnõi tahtlikult toime KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra asja süütamise ja süütamise katse, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Veel süüdistatakse O. Lutšezarnõid selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal enne
3. aasta detsembrikuu lõppu tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult, st omamata lõhkematerjaliseaduses (LMS) nimetatud luba, suures koguses lõhkeainet, s.o vähemalt 1791 grammi trotüüli (trinitrotolueen, TNT), mida hoidis ebaseaduslikult enda elukohas Tartu maakond, Kallaste linn, XXX kuni andis selle
4. aasta detsembrikuu lõpus ebaseaduslikult K.M. a kätte hoiule, lisades, et tegemist on tema jaoks väärtuslike esemetega. K.M. p toimetas eelnimetatud lõhkeaine enda elukohta Jõgeva maakond, X vald, X küla, X talu, kus hoidis seda kuni
5. juunini 2020, kui see läbiotsimisega leiti ja ära võeti. Sellega pani O. Lutšezarnõi tahtlikult toime KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s. o suures koguses lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise. Maakohtu otsus
6. veebruari 2021 otsusega mõistis Tartu Maakohus O. Lutšezarnõi süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ja karistas teda 4 aastase vangistusega. Kohus tunnistas O. Lutšezarnõi süüdi ka KarS § 414 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 aastat vangistust. 2 KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus O. Lutšezarnõile liitkaristuseks 7 aastat vangistust suurendades üksikkaristustest raskeimat.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus O.

Lutšezarnõile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 2 aasta 4 kuu vangistuse võrra ning mõistis O. Lutšezarnõile karistuseks 4 aastat 8 kuud vangistust. Kars § 65 lg 2 alusel suurendas kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. mai 2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3260 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu ja 24 päeva võrra ning mõistis süüdistatavale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus O. Lutšezarnõi eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise, s.o
2. juuni
3. O. Lutšezarnõi ja tema kaitsja vaidlustasid süüdistatava süüditunnistamise
4. mail 2020 kella 04:20 paiku Tartumaal, Peipsiääre vallas, Kallaste linnas, XXX kinnistul asuva puukuuri süütamises.

§ 331lg-st 2 tulenevalt toimub apellatsiooni korras O.

Lutšezarnõi süüküsimuse arutamine vaid ülalnimetatud ulatuses. Kohtu arvates puudus kriminaalasjas vaidlus selle üle, et

1. mail 2020 oli tulekahju Tartumaal, Peipsiääre vallas, Kallaste linnas, XXX , kus põles puukuur ja sealt kandus tuli edasi garaažile ning elumajale. Kohus leidis, et kuna süüdistatav enda süüd XXX puukuuri süütamises ei tunnista, siis tuleb esmalt kogutud tõendite põhjal tuvastada, kas etteheide O. Lutšezarnõile XXX puukuuri süütamises on tõendatud või mitte. O. Lutšezarnõi süüküsimuse üle otsustamisel käsitles maakohus järgnevaid tõendeid. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga millest nähtub, et tules hävis täielikult XXX puukuur, mille vahetus läheduses asus nii garaaž kui ka eluhoone ning selle juurdeehitis. Kohtuekspert Karmo Lillemets on koostanud ekspertiisist keeldumise akti põhjusel, et ekspertiisiks esitatud materjalidega tutvumise ajaks ei olnud sündmuskoht säilinud, mistõttu ei olnud eksperdil võimalik vahetult ekspertiisiobjekti uurida. Samas aktis kinnitab ekspert, et XXX kinnistul asunud puukuur on täielikult hävinud, garaaž ja juurdeehitus on praktiliselt täielikult hävinud (säilinud kiviseinad) ning eluhoone teisel korrusel on suured tulekahjustused. Ekspert viitab PPA sündmuskoha fototabelile, millelt näha olevate hoonete kahjustuste ulatuse ja iseloomu põhjal võis tulekahjukolle paikneda puukuuri piirkonnas ning elektri-või muu süütevõimelise seadmestiku puudumisel võis tulekahju alguse saada lahtise tule allikast. Kuna oletatava tulekahju kolde piirkond oli täielikult hävinud ning eksperdil ei olnud võimalik sündmuskohta vahetult uurida, siis ei olnud antud juhul tehniliste tunnuste põhjal võimalik tuvastada tulekahjukolde asukohta ega tulekahju võimalikku tekkepõhjust. Põlevvedeliku ekspertiisiakti nr 20E-AP0030 koostanud ekspert Vardo Saarik on avaldanud, et Kallaste linnas, XXX sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud tahked esemed nr 1 ja nr 2 sisaldasid suure tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. Ekspertiisiobjektis nr 2 sisaldus ka raskete naftadestillaatide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki, kuid ekspert märkis, et ei ole võimalik määrata, kas selles ekspertiisiobjektis leiduda 3 võivad põlevvedelike jäägid on ühe ja sama põlevvedeliku koostisosad või pärinevad mitmest erinevast põlevvedelikust. Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor R.A. on avaldanud, et
2. mail 2020.a kell 04:38 teatas Häirekeskus Lõuna Päästekeskusele tulekahjust aadressil XXX , Kallastel. Asjatundja arvamuses on kirjas, et esimesena saabunud Alatskivi päästekomando meeskonnavanem R.B. (kohal 04:47) kinnitas, et hooned olid lausleegis. Arvamuses on kirjas, et tulekahjuga hävis täielikult puitsõrestikust ehitatud puukuur. Arvestades tulekahjustusi ja tuule suunda, siis võis kuuri keskosa piirkonnast tulekahju alguse saada. Tulekahju võimaliku esmase tulekolde juures puudusid tehnilised tulekahju tekkeallikad (nt elekter, küttekolded). Samuti ei tuvastatud tulekolde juures lõkkeaset. R.A. i arvamuse kohaselt oli tulekahju tekkepõhjuseks süütamine. Kohus uuris kannatanu A.H. i ütlusi, millest nähtub, et
3. mail 2020 oli tal sõnavahetus O. Lutšezarnõiga, mille käigus hõikas süüdistatav talle, et viimane veel kahetseb, sest tema (O. Lutšezarnõi) sõnu tuulde ei loobi. A.H. on veendumusel, et tegemist oli puukuuri süütamisega, mille tagajärjel süttis ka kõik ülejäänu, sest kuuri ja maja vahe on ainult umbes poolteist meetrit. Kannatanu sõnul tuli O. Lutšezarnõi samal päeval kui tema maja põles kannatanu juurde, kuid A.H. ajas ta minema. Lahkudes ütles Oleg vene keeles:„Lutš ütles ja Lutš tegi. Ma pühin teid kõiki minema“. Pärast Olegi käimist tuli kannatanu juurde ka Olegi poeg M.J. , kes küsis kannatanult, et kas ta teab, kes maja põlema pani. Kannatanu vastas talle, et ta aimab, kuid nime ei öelnud ning küsis vastu, et kas M.J. teab. Selle peale vastas M.J. vene keeles, et tema isa pani, aga ärgu kannatanu sellest Olegile rääkigu, sest viimane on hulluks läinud. M.J. rääkis kannatanule ka seda, et isa oli öösel koju tulnud ja öelnud M.J. ile, et kui politsei küsib, siis M.J. vastaks, et Oleg oli kogu aeg kodus. M.J. oli küsinud isalt, et mis viimane siis teinud on ja selle peale oli Oleg vastanud, et pani A.H. i maja põlema. Kannatanu Al.H. kinnitas oma isa A.H. i sõnu selle kohta, mida M.J. neile oli põlengu kohta rääkinud. Kannatanu ütluste kohaselt oli M.J. sama juttu rääkinud ka kannatanu onu An.H. ile, kes oli olnud sel hetkel koos kannatanu venna An.H. iga. Kannatanu A.H. i poeg An.H. tunnistas, et peale maja põlengut tuli tema isa juurde O. Lutšezarnõi. Isa ja Olegi omavahelist juttu ta ei kuulnud, kuid isa vihastas väga Olegi peale ja käskis tal minema minna. Isa ütles tunnistajale, et Oleg oli öelnud talle, et Oleg ütles ja Oleg tegi. Tunnistaja ütluste kohaselt käis tema isa kinnistul hiljem üks poiss, kes tahtis tulekahjust rääkida. Poiss ütles tunnistajale, et Oleg on tema isa ja isa panigi selle maja põlema. Küsimuse peale, et kuidas poiss nii oma isa kohta rääkida saab, oli viimane vastanud, et isa tuli öösel purjus peaga koju ja ütles, et kui mendid tulevad, siis poiss ütleks, et Oleg oli terve päeva kodus. Kui poiss oli isa käest küsinud, et mida ta siis tegi, oli isa vastanud, et pani A.H. i põlema. Tunnistaja juhatas poisi A.H. i juurde maja taha. Tunnistaja M.J. , kes on O. Lutšezarnõi poeg, on ülekuulamisel avaldanud, et tema isa võis A.H. i maja põlema panna, aga võis ka mitte seda teha. Tunnistaja sõnul pole isa talle midagi põlengust rääkinud. Tunnistaja kinnitas aga seda, et rääkis pärast põlengut hommikul A.H. iga sellest, mis juhtus. M.J. eitab seda, et ta ise oleks A.H. ile öelnud, et tema isa Oleg maja põlema pani. Tunnistaja K.G.
4. juuni 2020 ütluste kohaselt tuli tema koos M.J. iga sel ööl kui X tänaval maja põles koju umbes kella 2 paiku. Peale koju tulekut asutasid nad end magama ja kuulsid, et Oleg sõitis kuhugi minema. Ta oli ära umbes pool tundi ja tuli tagasi umbes kella 4 paiku. 4 Oleg tuli tunnistaja ja M.J. i juurde ning M.J. i küsimusele, et kus ta käis vastas Oleg: „Ma panin A.H. i põlema“. Tunnistaja ja M.J. i küsimusele, et miks ta seda tegi oli Oleg vastanud, et sellepärast, et A.H. ei müünud talle veini. Tunnistaja arvas, et Oleg sõitis sel ööl mustakollase värvi maasturiga. Tunnistaja kinnitas ka seda, et hommikul läks M.J. A.H. i juurde ja ütles talle, et Oleg pani tema maja põlema. K.G. jäi enda ütluste juurde ka
5. septembril 2020 ülekuulamisel. Tema sõnul oli Oleg sel ööl väga purjus, ta ei suutnud sirgelt kõndida. Asjaolu, et O. Lutšezarnõi oli
6. mail 2020 varahommikul pärast süütamist üleval ja alkoholijoobes kinnitavad tunnistaja O.P. ütlused nendevahelise telefonikõne kohta ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. O. Lutšezarnõi vestles
7. mail 2020 alates 04:52:19 63 sekundi jooksul O.P. ga. Kohus uuris ka Kallastel, XXX , s.o O. Lutšezarnõi maja vastas asuva turvakaamera salvestise vaatlusprotokolli. Protokollis kajastub järgmine informatsioon
8. mail 2020 sündmuste kohta: kell 00:08:02 sõidab XXX asuva maja juurest välja sõiduauto, möödub maja tagant ja kell 00:21:04 sõidab auto kaamera vaateväljast välja; kell 02:16:02 saabub auto tagasi maja taha ning on näha mitmete isikute korduvat liikumist majast välja-sisse; kell 04:20:08 on näha maasturi liikumist kaamera vaateväljas, kuid seejärel kaamerapilt katkeb. Kaamerapildilt on näha maasturi tüüpi sõidukit, mille rattakoobaste kohal paistab heledamat värvi. Nimetatud asjaolu on kooskõlas kannatanu A.H. i ütlustega, kes rääkis, et
9. mail 2020 sõitis O. Lutšezarnõiga maasturiga. Kriminaalasjas on teostatud DNA-ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 20E-GE0693 kohaselt ei ole aknaraamilt võetud proovist (pakend nr 4.1, kahel tampoonil, proov A202848) saadud DNAanalüüsi täisprofiil kokkulangev Oleg Lutšezarnõi DNA-profiiliga. Ka teised proovid ei ole kokkulangevad Oleg Lutšezarnõi DNA profiiliga. Kohus asus seisukohale, et O. Lutšezarnõi ütlused
10. mai 2020 öö ja hommiku sündmuste kohta ei ole valdavas osas kooskõlas teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Usutav ja tõendusliku väärtusega on süüdistatava ütlus selle kohta, et enne A.H. i hoonete põlengut, käis süüdistatav tema juures Nissan Terrano II maasturiga, mis on kollase -hallikat värvi, s.o alumine osa on kollane, ülemine osa hall. Samuti on kooskõlas tunnistajate ja kannatanute ütlustega O. Lutšezarnõi poolt avaldatu, et ta käis
11. mail 2020.a hommikul A.H. i juures, kes oli väga vihane. Kohus leiab, et muus osas ei ole O. Lutšezarnõi ütlused usaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Tunnistaja K.G.
12. juuni 2020 ütluste kohaselt tunnistas O. Lutšezarnõi
13. mail 2020 umbes kella 4 paiku, s.o vahetult peale süütamise toimepanemist, talle ja oma pojale M.J. ile, et ta pani A.H. i põlema. Seda süüdistatava ütlust saab tõlgendada kohtu arvamuse kohaselt vaid selliselt, et O. Lutšezarnõi võttis omaks kannatanu A.H. i hoonete süütamise. Sel ööl põles Kallastel vaid üks hoonetekompleks ja see oli kannatanule kuuluv. Seega on K.G. ütlus käesolevas asjas tõendiks, mis kinnitab süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise omaksvõttu. Ka ülejäänud K.G. poolt antud ütlused on kooskõlas eespool analüüsitud dokumentaalsete tõendite ja kannatanute ning tunnistajate ütlustega. O. Lutšezarnõi poeg on ülekuulamisel avaldanud, et tema isa võis A.H. i maja põlema panna, aga võis seda ka mitte teha. Tunnistaja pole kinnitanud ei K.G. ütlusi, mis puudutavad O. Lutšezarnõi poolt teo toimepanemise omaksvõttu, ega ka
14. mai 2020 hommikul vestlusi kannatanute A.H. ja Al.H. i ning tunnistaja An.H. iga. 5 Kohus asus seisukohale, et tunnistaja M.J. i ütlused on usaldusväärsed vaid osaliselt, täpsemalt osas, mis puudutab pärast põlengut hommikul A.H. iga rääkimise fakti, mitte aga kannatanute ja tunnistaja vahelise jutu sisu. M.J. il võis olla soov oma isa kaitsta ja seetõttu pole ta andnud isa süüd kinnitavaid ütlusi. Kohtul pole mingit alust aga kahelda kannatanute A.H. ja Al.H. ni ütlustes. Need on nii omavahel kooskõlas kui ka kooskõlas tunnistaja An.H. i ütlustega. Kannatanute ütlused riimuvad ka muude kohtu poolt uuritud tõenditega. Liiklusregistri väljatrükist on näha O. Lutšezarnõi omandis või kasutuses olevad sõidukid, s.h maastur Nissan Terrano. Kohtuekspert K. Lillemets on PPA sündmuskoha fototabelitele tuginedes leidnud, et näha olevate hoonete kahjustuste ulatuse ja iseloomu põhjal võis tulekahjukolle paikneda puukuuri piirkonnas ning elektri-või muu süütevõimelise seadmestiku puudumisel võis tulekahju alguse saada lahtise tule allikast. Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor R.A. i arvamuse kohaselt oli tulekahju tekkepõhjuseks süütamine. Sellise arvamuse kujundas ta arvesse võttes tulekahjustusi ja tuule suunda ning võimalikku tule algkollet kuuri keskosa juures. Asjatundja arvamuse kohaselt võis just sealt tulekahju alguse saada. Süütamist pidas asjatundja tulekahju põhjuseks ka seetõttu, et tulekahju võimaliku esmase tulekolde juures puudusid tehnilised tulekahju tekkeallikad (nt elekter, küttekolded). Samuti ei tuvastatud tulekolde juures lõkkeaset. Kohtus ei näinud põhjust kahelda oma ala spetsialistide arvamuses. Seda enam, et ka muud uuritud tõendid, muuhulgas süüdistatava poolt tunnistaja K.G. le avaldatu, kinnitab, et tegemist oli süütamisega. Kohtu arvates leidis seega tõendamist KarS § 404 teokoosseisu oluline objektiivse külje element - süütamine. Süütamine teostati konkreetsel juhul sellisel viisil ja ulatuses, et puukuur ja hiljem ka garaaž ning elumaja põlesid edasi omal jõul. Kogutud tõendeid analüüsides joonistus kohtu jaoks välja sündmuste ajaline toimumine ja seotus O. Lutšezarnõiga
15. mai 2020 õhtul ja
16. mai 2020 öösel ning päeval.
17. mai 2020 õhtul käis kannatanu A.H. i ukse taga tunnistaja G.T. , kes soovis kannatanult saada suitsu ja alkoholi. Tunnistaja tuli kannatanu juurde O. Lutšezarnõi poolt juhitud maasturiga. Kuna A.H. keeldus G.T. ile tema poolt soovitut andmast, sest viimane oli joobes ja ta oli koos O. Lutšezarnõiga, siis selline käitumine vihastas O. Lutšezarnõid, kes hõikas kannatanule seepeale vene keeles, et ta veel kahetseb, sest et tema (so Oleg) sõnu tuulde ei loobi. Kannatanu sõnade kohaselt märkas ta
18. mai 2020 öösel kella 1-2 paiku läbi veranda akna X tänava ja sellega ristuva põllutee ääres O. Lutšezarnõi maasturit. Asjaolu, et maastur võis olla just sel perioodil kannatanu hoonete läheduses, toetab ka O. Lutšezarnõi maja vastas asuva turvakaamera salvestise vaatlusprotokoll (kell 00:08:02 sõidab XXX asuva maja juurest välja sõiduauto, möödub maja tagant ja kell 00:21:04 sõidab auto kaamera vaateväljast välja; kell 02:16:02 saabub auto tagasi maja taha ning on näha mitmete isikute korduvat liikumist majast välja-sisse). Tunnistaja K.G. kinnitas, et öösel peale kella 2 sõitis O. Lutšezarnõi kuhugi minema ja oli ära umbes pool tundi ning tuli tagasi umbes kella 4 paiku. Tunnistaja sõnul tunnistas süüdistatav nii talle kui ka oma pojale, et pani A.H. i põlema sellepärast, et viimane ei andnud talle alkoholi. K.G. sõnul oli O. Lutšezarnõi öösel purjus. 6 Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor R.A. avaldas, et
19. mail 2020 kell 04:38 teatas Häirekeskus Lõuna Päästekeskusele tulekahjust aadressil XXX , Kallastel. Samal ööl natukene enne kella 04:30 äratas E.L. A.H. i üles ja teatas talle, et tema maja põleb. Seejärel nägi kannatanu ka ise, et kuur ja garaaž põlevad. Asjatundja arvamuses on kirjas, et esimesena saabus sündmuskohale Alatskivi päästekomando kell 04:47 ja meeskonnavanem R.B. e poolt avaldatu kohaselt olid hooned siis lausleegis. Asjaolu, et O. Lutšezarnõi oli
20. mai 2020 öösel kannatanu hoonete põlemise ajal üleval, on tõendatud ka jälitustoimingu tulemusel saadud infoga, mille kohaselt kell 04:52:19 helistas O. Lutšezarnõi O.P. le ja rääkis, et tal pole und. Kannatanu sõnul tuli O. Lutšezarnõi
21. mail 2020 tema juurde, kuid kannatanu ajas ta minema. Lahkudes ütles O. Lutšezarnõi vene keeles:„Lutš ütles ja Lutš tegi. Ma pühin teid kõiki minema“. Nimetatud tõendite kogumile tuginedes asus kohus veendumusele, et usaldusväärselt on tõendamist leidnud, et isik, kes süütas kannatanu puukuuri, mille tagajärjel süttisid ka garaaž ja elumaja teine korrus, oli O. Lutšezarnõi. Kohus leidis, et täidetud on ka süütamise teine objektiivne tunnus, s.o ohu põhjustamine inimese elule või tervisele. Olukord, mille O. Lutšezarnõi süütamisega põhjustas, oleks võinud kaasa tuua hoones magava(te) inimeste surma või tervise kahjustamise. Kannatanu ärkas vaid seetõttu, et tunnistaja E.L. ta äratas. Elumaja teine korrus oli sel hetkel juba leekides, s.o realiseerunud oli juba reaalne oht vähemalt kannatanu tervisele. Ohu tõenäosust suurendas süütamise toimepanemine öösel, kui hoones olevad inimesed reeglina magavad ja ei ole selle tõttu suutelised tulekahjust tulenevat ohtu märkama ja sellele õigeaegselt reageerima. APELLATSIOONID Kaitsja apellatsioon Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu otsuse osaliselt tühistada, s.o O. Lutšezarnõi süüditunnistamises
22. mail 2020 Kallastel, XXX puukuuri, garaaži ja elumaja tulekahju puudutavas osas ja mõista O. Lutšezarnõi eelnimetatud objektide süütamises täielikult õigeks. Seoses O. Lutšezarnõi õigeksmõistmisega nimetatud kuriteoepisoodis palub kaitsja jätta rahuldamata kõik nimetatud kuriteoga seoses esitatud tsiviilhagid ning kustutada Tartu Maakohtu
23. novembri 2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-8080 Tartumaal, Peipsiääre vallas, Kallaste linnas, XXX , registriosa nr xxxxxx asuvale kinnistule seatud kohtulik hüpoteek kannatanute A.H. i, Al.H. i, An.H. i kasuks nende tsiviilhagide tagamiseks summas 161 762,29 eurot. Lisaks eeltoodule palub kaitsja vähendada kohtu äranägemisel O. Lutšezarnõile KarS § 414 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistust ja moodustada sellele vastavalt KarS § 64 lg 1 alusel uus liitkaristus, lugedes kergem karistus on kaetuks raskema karistusega. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kuivõrd kohtueelne menetlus kohtuotsuse apelleeritavas osas oli puudulik oli ka kohtulik uurimine ühekülgne. Kohus on kohtuotsuse apelleeritavas osas hinnanud tõendeid valikuliselt ja ainult süüstavalt, jättes kõrvale kõik süüdistatavat õigustavad asjaolud, millega on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339

lg 2 tähenduses ja millega kaasnes

§ 7lg 3 sätestatut eirav ebaseaduslik kohtuotsus.

Apellatsioonis leiab kaitsja, et kohus on otsuses prokuröri eeskujul täielikult mööda vaadanud tõsiasjast, et käsitletava episoodi kohtueelne menetlus on olnud politsei ja prokuröri „täielik 7 tööõnnetus“. Tulekahju tekke põhjust esialgu ei uuritudki, vaid tegutseti põhimõttel - „kõik Kallastel teavad, et Oleg Lutšezarnõi süütas“. Alles

1. juunil 2020, s.o ligi kuu aega pärast sündmust tekkis uurijal huvi tulekahju põhjuse jmt detailide vastu ning ta määras asjas tulekahju ekspertiisi.
2. juulil 2020 koostas kohtuekspert ekspertiisist keeldumise akti nr 20E-PT0013, mille sisu on üheselt mõistetavana ja sõnasõnalisena järgmine: „Kuna oletatava tulekahjukolde piirkond oli täielikult hävinud ning eksperdil ei olnud võimalik sündmuskohta vahetult uurida siis ei olnud antud juhul tehniliste tunnuste põhjal võimalik tuvastada tulekahjukolde asukohta ega tulekahju võimalikku tekkepõhjust.“ Kaitsja rõhutab, et tsiteeritu on menetlusdokumendi - ekspertiisist keeldumise akti resolutsioon, otsustus ehk sisu. Ekspertiisi akti resolutsioonis aga järeldub, et sündmuskoht on hävinenud või hävitatud ning seetõttu eriteadmistel põhinevat arvamust, mis on iga ekspertiisi eesmärk ja ülesanne, ekspertiisiks esitatud küsimuste kohta anda ei saa. On üldlevinud arusaam, et igat asja (ka menetlusdokumenti) peab ikka kasutama selleks, milleks see ette nähtud või koostatud on, mitte suvaliselt ja äraspidiselt, nagu on seda kokkuvõttes tehtud kohtuotsuses. Kui ikka on koostatud ekspertiisist keeldumise akt, siis sellisena tulebki seda käsitleda, st et eriteadmistel põhinevat arvamust ekspertiisiküsimustele (tulekolde asukoha, tulekahju tehnilise tekkepõhjuse jm kohta) ei saa anda. Siit ei saa edasi minna nii, nagu on seda tehtud kohtuotsuses, et kirjeldasime küll resolutsiooni, aga eksperdile esitatud materjalide kirjeldusest (dokumendi kirjeldav osa) tehakse kontekstist väljarebimise teel dokumendi resolutsiooni välistavaid järeldusi ja lõpuks leitakse, et see ongi menetlusdokumendi – ekspertiisist keeldumise akti – sisu ja mõistetakse sellest lähtuvalt inimene süüdi. Ekspert on sõnaselgelt väljendanud, et ekspertiisist keeldumise akti koostas ta

§ 98lg 1 p 4, Ts

MS § 302 lg 4 alusel. Mõlemad nimetatud alused käsitlevad ekspertiisist keeldumist ekspertiisi tegemise võimatuse korral (mitteküllaldane materjal vms). Käesoleval juhul tulenes see võimatus sündmuskoha mittesäilimisest.

§ 63

lg 1 sätestatust nähtub, et sellist tõenditki ei ole seadusega lubatavate tõendite seas nagu on seda ekspertiisist keeldumise akt, kuna see on loogilisest aspektist tõendi saamise võimalikkuse otsene eitus, selgitus sellele, miks ei ole võimalik eriteadmistel põhinevat arvamust anda. Seda kummalisem on sellisest tõendi saamise võimalikkuse eitusest üksiku lause kontekstivaba väljarebimine ja selle tõendina esitlemine, nagu on seda kohtuotsuses tehtud. Tegemist on ju täieliku loogilise kakofooniaga – ekspert ütleb, et sündmuskoha mittesäilimise tõttu ei ole võimalik asjas oluliste asjaolude kohta uut/täiendavat tõendit saada, kohus aga rebib eelnevast kirjeldusest suvaliselt välja ühe lause ja esitab seda kui süüdimõistmise aluseks olevat tõendit.

§ 63

lg 1 järgi on ekspertiisiga seoses tõenditeks ainult ekspertiisiakt ja eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja et tegemist on loogilise vastuoluga, kus eriteadmistega tulekahju ekspert ei suuda sündmuskoha hävimise tõttu tuvastada tulekahju tekkepõhjust, kohus aga suudab inimese süütamise eest süüdi mõista. Seega, tulekahju ekspert ei tea, kas tegemist oli süütamisega, kohus aga teab, et tegu on süütamisega ja mõistab inimese süütamises süüdi. Kohus on võtnud süütamise versiooni aluseks asjatundja R.A. i, kes töötab Lõuna Päästekeskuse ohutusjärelevalve peainspektorina, 4. juuni 2020 arvamuse. Kaitsja leiab, et lugedes asjatundja arvamust, ei nähtu sellest asjatundja arvamuse põhjendust, rääkimata füüsikalis-keemilisest või kasvõi mingisugusest arvestatavast põhjendusest milles seisnes põlema panemine. Asjatundja ei ole isegi sündmuskohta uurinud. On lihtsalt asjaolude kirjeldus ja nagu välk selgest taevast järgneb resolutsioon: „Varasemalt kirjutatu arvestades arvan, et tulekahju tekkepõhjuseks on süütamine.“ Sellele eelneb jutt, et puukuuri keskelt 8 kraavipoolses osas … „võis tulekahju ka alguse saada.“ Kaitsja leiab, et võis küll, aga võis ka mujalt alguse saada, see ei ole kaugeltki ainuvõimalik koht. Tõepoolest elekter ja küttekolded väidetavalt kuuris puudusid, kuid nendega ei piirdu ju ometigi tulekahjude võimalikud tekkepõhjused. Asjatundjal ei ole kordagi mõttesse tulnud mingite ainete, materjalide isesüttimine (inimliku sekkumiseta). Tulekahju võis alguse saada ka garaažist, kus oli elekter sees ja oli ridamisi ohuallikaid ning võimalusi isesüttimiseks. Kaitsja arvates on asjatundja arvamus käsitletav selgeltnägijate tuleproovi tasemelt, materiaalse maailma seadustel põhineva põhjenduseta. Kehtiv kriminaalmenetlusõigus ei tunne lubatava tõendina asjatundja arvamust, mille alusel on O. Lutšezarnõi vaidlustatavas episoodis süütamises süüdi mõistetud.

§ 63lg 1 järgi on asjatundjaga seoses tõendiks ainult „asjatundja ütlus“.

Kõik muu, mis jääb väljapoole seda, on omaloominguna ebaseaduslik ja ei saa omada kriminaalmenetluses tõendi kvaliteeti.

§ 109

¹ lõikes 4 sätestatukohaselt kuulatakse asjatundja üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete järgi, st teda hoiatatakse vastutusest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Seega asjatundja saab oma arvamuse kriminaalasjas anda ainult ütlusena asjatundjana ülekuulamisel, mis on toimunud tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete järgi. Meie kriminaalasjas ei ole asjatundja ülekuulamist toimunud, asjatundja on oma põhjenduseta arvamuse kabinetivaikuses vastutusest hoiatamata vormistanud ja selle siis saatekirjaga uurijale saatnud. Seega on praeguse asjatundja arvamus kriminaalmenetluses selgelt lubamatu tõend ja tuleb sellisena tõendite kogumist välja jätta. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et vaadeldavas episoodis ei ole millegagi tõendatud, et tulekahju tekkis süütamise, asja põlema panemise tagajärjel. Sündmuskohalt pärinevalt aknaraamilt ja selle klaasilt võeti hulgaliselt DNA-proove, mida uurija üritas seostada O. Lutšezarnõiga. 3. augustil 2020 teostatud DNA ekspertiisiaktist nr 20E-GE0693 nähtub, et kahel tampoonilt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis tõenäoliselt on pärit ühelt meesisikult. See DNA-profiil ei ole kokkulangev O. Lutšezarnõi DNA-profiiliga ega ühegi riiklikusse DNA-registrisse eelnevalt kantud DNA-profiiliga. Saadi ka üks osaline profiil, kuid ka see ei ole seostatav O. Lutšezarnõi DNA-profiiliga. Eeltoodu alusel esitab kaitsja versiooni, et tegemist võib olla süütaja DNA-profiiliga, kui tõepoolest leidis aset süütamine. Kaitsja seab apellatsioonis kahtluse alla kriminaalasjas teostatud põlevvedelikuekspertiis vajalikkuse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et A.H. ile kuuluvas garaažis oli põlevvedelikke ja on ilmne, et need põlevvedelikud põhjustasidki sündmuskohal avastatud reostuse. Sellise reostuse sidumine süüdistatavaga (olgu selleks kes tahes) on aga eksitav. Isikulistele ja muudele tõenditele antud hinnangu osas ühineb kaitsja O. Lutšezarnõi apellatsiooni käsitlusega. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et mitte ühegi tõendiga ei ole välistatud tulekahju tekkepõhjusena süttimine. See kahtlus süüdistatava süüdiolekus ei ole kriminaalmenetluses kõrvaldatud ja tõlgendatakse tema kasuks, mistõttu

§ 7lg 3 sätestatust lähtuvalt kuulub O.

Lutšezarnõi vaidlustatavas episoodis õigeks mõistmisele. 9 Karistus Kaitsja leiab, et O. Lutšezarnõi õigeksmõistmisel

1. mai 2020 kuriteoepisoodis kuulub kergendamisele ka O. Lutšezarnõile mõistetud karistus. Kaitsja juhib seejuures tähelepanu, et
2. mail 2020 XXX asuva maja trepikojas elektrijuhtmestiku süütamine jäi katse staadiumisse. Samuti ei esine raskendavate asjaoludena madalat ajendit kättemaksu soovi näol ega üldohtlikku viisi, millest lähtus kohus KarS § 404 lg 1 järgi karistuse mõistmisel. KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul oli küll tegemist lõhkeaine suure kogusega, kuid apellandi arvates oli O. Lutšezarnõi süü alla keskmise. Kaitsja leiab, et lõhkeaine sattus O. Lutšezarnõi valdusesse pooljuhuslikult ja sellest aspektist ei olnud tema süü suur. Pigem oli süüdistatava probleemiks see, kuidas sellest lõhkeainest probleemideta vabaneda. Elulise usutavuseta on sellest aspektist kaaskahtlustav K.M. a ütlused. Pealegi kahetseb süüdistatav seda episoodi siiralt. O. Lutšezarnõi apellatsioon O. Lutšezarnõi vaidlustab apellatsioonis enda süüditunnistamist Kallastel XXX toimunud kuriteoepisoodis. Apellant leiab, et kohtuekspert K. Lillemets teatas, et kuna eeldatava tulekolde rajoon on täielikult hävinenud ja ekspert ei saanud sündmuskohta vahetult uurida, siis antud juhul ei olnud võimalik tehniliste tunnuste alusel tuvastada ei tulekolde asukohta ega võimalikku tulekahju tekkimise põhjust. Ekspert V. Saarik, kes koostas põleva vedeliku ekspertiisi, teatas, et need vedelikud on autobensiin ja teine vedelik kuulub raskete naftadestillaatide hulka. Bensiiniga kauples A.H. . Samuti asusid kuuris punast värvi gaasiballoonid- propaan ja tonnine tünn diislikütust. Nimetatud asjaolud olid süüdistatavale teada, sest ostis ise keskmiselt kaks korda nädalas 20-40 liitrit solaarõli oma masinatele ja 5 liitrit bensiini muruniiduki, bensiinisae ja generaatori jaoks. Samuti on süüdistatava arvates valed A.H. väited, et garaaži ei ole elektrit veetud. Elekter oli seal alati olemas. Lisaks eeltoodule toob apellant esile järgmised põhjendused. K.G.
3. juuni 2020 ütluste kohaselt tuli ta koju koos M.J. iga umbes kell 2 ja nad läksid magama. Siis K.G. kuulis, et süüdistatav sõitsin kuhugi ära ja teda ei olnud umbes pool tundi. Seega tuleneb tunnistaja ütlustest, et süüdistatav tuli tagasi kuskil 2.
4. Samas seisab K.G. ütlustes kellaaeg, et umbes 04.
5. O. Lutšezarnõi arvates ei kinnita ka Kallaste XXX , s.o tema maja vastas asuva valvekaamera salvestus tema süüd. Protokollis on kajastatud, et kell 04.20.08 on näha maasturi liikumist kaamera vaatevälja, kuid seejärel kaamera pilt katkeb. Kaameralt paistab maasturi tüüpi transpordivahend, mille rattakoobastes on näha heledamat värvi. Sellel teel sõidab apellandi arvates palju masinaid ning protokollis ei kajastu auto numbrit ega seda, kes istus rooli taga. Ainult masina tulesid, mis võivad kuuluda ükskõik millisele masinale. A.H. ütluste kohaselt nägi ta süüdistatava maasturit umbes kella 1-2 paiku. 10 XXX kaamera aga fikseerib sõiduauto kell 00:08:02, seejärel 00:21:
6. Kell 02:16:02 fikseerib kaamera uuesti sõiduki liikumise. K.G. „näeb“ autot 2 tunni pärast välja sõitvana. Kell 04:20:08 nähtub maasturi liikumine kaamera vaateväljas. Samas ei ole kriminaalasjas maasturi naasmise salvestust O. Lutšezarnõi väitel käis ta
7. mai 2020 hommikul tõepoolest tuleasemel. Ta küsis A.H. ilt, et mis juhtus. A.H. i reaktsioon oli ebasõbralik ja ütles, et ei taha O. Lutšezarnõiga rääkida. A.H. i kõrval olid tema 2 poega. A.H. väitis oma ütlustes, et süüdistatav olevat öelnud, et „Lutš ütles ja Lutš tegi. Ma teen teid kõiki maatasa“. Süüdistatava arvates on see vale. Sündmuskohal oli A.H. , tema 2 täiskasvanud poega, vend ja 2 naabrit. Apellant leiab, et seda öelda nende juuresolekul, peab olema vähemalt kuulivestis ja kiivriga, kuna sellel hetkel olid kõik, kellel oli puutumus põlenud varaga, sellises seisundis, mil terve mõistus võib kõrvale kalduda. Ja kes hakkab provotseerima inimest läbimõtlematutele tegudele? O. Lutšezarnõi leiab, et A.H. otsustas tulekahju ajada tema peale, et õigustada end naabrite ees, sest tema pärast oleks võinud süttida naabermajad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohtu istungil jäid O. Lutšezarnõi ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud põhjendustel. Prokurör vaidles esitatud apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära O. Lutšezarnõi, tema kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasja materjale, leiab, et apellatsioonide rahuldamiseks, milles taotletakse O. Lutšezarnõi õigeksmõistmist Kallastel, XXX süütamise kuriteoepisoodis ja talle KarS § 414 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist, puudub alus. Apellatsioonides leiavad apellandid, et kuivõrd tulekahju ekspert on koostanud tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamiseks määratud tulekahju ekspertiisist keeldumise määruse, siis puudus maakohtul seaduslik alus tugineda O. Lutšezarnõi süüküsimuse otsustamisel ekspertiisimääruse põhjendavas osas kajastatud eksperdi oletustele tulekahju tekkepõhjuste kohta. Ringkonnakohtu arvates väärivad apellantide sellekohased väited tähelepanu.
8. juunil 2020 koostas uurija määruse, millega pidas vajalikuks korraldada käesolevas asjas tulekahju ekspertiis, et eriteadmistele tuginedes selgitada välja kus asus tulekahjukolle, mis oli tulekahju tehniline tekkepõhjus, kas tulekahju võis tekkida elektriseadmestiku rikke tagajärjel, kas tulekahju võis tekkida lahtise tule allikast ning millised asjaolud soodustasid tule levikut.
9. juulil 2020 on ekspert koostanud ekspertiisist keeldumise akti. Nimetatud aktis põhistab kohtuekspert oma otsustust sellega, et kuivõrd oletatav tulekolde piirkond oli täielikult hävinenud ning eksperdil ei olnud võimalik sündmuskohta vahetult uurida, siis ei ole antud juhul tehniliste tunnuste põhjal võimalik tuvastada tulekolde asukohta ega tulekahju võimalikku tekke põhjust. 11 Seega on ekspert, viitega

§ 98

lg 1 p 4, keeldunud ekspertiisi tegemast, sest talle esitatud ekspertiisimaterjal ei olnud küllaldane. Teisisõnu on kohtuekspert ekspertiismaterjali puudulikkusse tõttu keeldunud vastamast ekspertiisimääruses talle esitatud küsimustele. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd ekspert on keeldunud vastamast talle ekspertiisimääruses esitatud küsimustele, siis ei anna nimetatud ekspertiisiakt ka mingisugust tõenduslikku informatsiooni Kallaste linnas XXX kinnistul toimunud tulekahju tekkepõhjuste kohta. Ringkonnakohtu arvates puudus maakohtul seaduslik alus kasutada O. Lutšezarnõi süüküsimuse lahendamisel ekspertiisist keeldumise akti põhjendustes eksperdi poolt oletuse vormis esitatud seisukohti. Alates 1. septembrist 2011 kehtiva

§ 63

lg 1 muudatuse kohaselt ei ole kriminaalmenetluses tõendiks enam mitte üksnes eksperdi arvamus, vaid ekspertiisiakt tervikuna. Nimetatud seadusmuudatusega anti seega tõendi tähendus ka eksperdi poolt läbiviidud uuringute ja nende analüüsist tulenevatele andmetele. Vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale peab ekspertiisiakt olema selge ja vastuoludeta, selle järelduste kujunemine peab olema ekspertiisiakti põhjal jälgitav ning eksperdi väited peavad olema kohtule arusaadaval viisil põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on järjekindlalt osutatud ka nendele nõuetele, millele peab vastama ekspertiisiakt ja mis ühtlasi piiritlevad eksperdi pädevuse. Nii on viitega

§ 107

lg-le 3 märgitud, et ekspertiisiakti põhiosas tuleb esitada uuringute kirjeldus (p 1) ning uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus (p 2). Sama paragrahvi kuuendast lõikest tulenevalt esitatakse ekspertiisiakti lõpposas uuringutele tuginev eksperdiarvamus (Vt otsus asjas nr 1-15-10967). Ringkonnakohus leiab, et esitades ekspertiisist keeldumise akti põhjendustes väited, et Kallaste linnas XXX kinnistul toimunud tulekahju tulekolle võis paikneda puukuuri piirkonnas ning elektri või muu süütevõimelise seadmestiku puudumisel võis tulekahju alguse saada lahtise tule allikast, ei ole ekspert oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtki läbiviidud uuringu kirjeldust, uuringutulemuste hindamise andmeid ega oma taoliste väidete põhjendust. Veelgi enam, ekspert ei ole tulekahju tekkepõhjuste osas mingid uuringuid läbi viinudki ning seega puudus tal ka võimalus nende uuringute hindamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd ekspert ei ole ekspertiisist keeldumise akti põhjendavas osas esitanud

§ 107

lg 3 p 1,2 ettenähtud korras ülalnimetatud väidete põhistust, siis ei olnud maakohtul ka õiguslikku alust tugineda O. Lutšezarnõi süüküsimuse otsustamisel ekspertiisist keeldumise akti põhjenduste osas eksperdi poolt esitatud oletuslikele väidetele, sest nimetatud väited ei vasta

§ 63lg 1 toodud tõendi määratlusele.

Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et ekspertiisist keeldumise akti põhjendustes eksperdi poolt esitatud oletuslikud väited ei oma tõenduslikku väärtust ning ringkonnakohus O. Lutšezarnõi süüküsimuse üle otsustamisel nendega ei arvesta. Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on alusetult käsitlenud R.A. i poolt „Asjatundja arvamusena“ esitatud ja allkirjastatud dokumenti tõendina, mis kinnitab, et Kallaste linnas XXX kinnistul toimunud tulekahju põhjuseks oli süütamine. Kaitsja põhjendab oma seisukohta sellega, et kriminaalmenetlusõigus ei tunne lubatava tõendina asjatundja arvamust.

§ 63lg 1 kohaselt on tõendiks ainult asjatundja ütlus.

12

§ 1091

lg 4 kohaselt kuulatakse asjatundja üle tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt. Käesolevas asjas pole toimunud R.A. i ülekuulamist ja seega ei oma R.A. i poolt koostatud dokument tõendi kvaliteeti. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt koostas Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo peainspektor R.A. 4. juunil 2020 arvamuse tulekahju kohta, mis toimus Kallaste linnas XXX kinnistul, pealkirjastades selle „Asjatundja arvamusena“.

§ 63lg 1 kohaselt on kriminaalasjaks muuhulgas tõendiks asjatundja ütlus.

Ütlus, antud juhul asjatundja ütlus, on ülekuulamisel asjatundja poolt tõendamiseseme asjaolude kohta uurimistoimingu või kohtuistungi protokollis talletatud teave. Ringkonnakohus leiab, tulenevalt

§ 1091

lg-st 4, et asjatundja ütlused saadakse tema ülekuulamisel, mis toimub tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivate sätete kohaselt. Käesolevas kriminaalasjas ei ole R.A. it Kallaste linnas XXX kinnistul toimunud tulekahju kohta käivate asjaolude väljaselgitamiseks üle kuulatud, s.o R.A. ei ole nimetatud tulekahju asjaolude kohta ütlusi andnud. Seega ei ole R.A. i poolt esitatud arvamus tulekahju tekkepõhjuste kohta vaadeldav asjatundja ütlustena

§ 1091

mõttes.

§ 63

lg 1 kohaselt on tõendiks lisaks kahtlustatava süüdistatava, kannatanu või asjatundja ütlustele, ekspertiisaktile, eksperdi antud ütlusteleekspertiisiakti selgitamisel, asitõendile, uurimistoimingule, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokollile ka muu dokument. Ringkonnakohtu arvates ei saa R.A. i poolt kohtueelsel uurimisel „Asjatundja arvamusena“ esitatut vaadelda „muu dokumendina“

§ 63lg 1 mõttes.

Riigikohtu praktika kohaselt on menetlejale antav teave tõendamisel kasutatav juhul, kui see on mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt otsus asjas nr 3-1-1-117-13, 3-1-1127-06). Ringkonnakohtu arvates tulebki R.A. i poolt „Asjatundja arvamusena“ pealkirjastatut vaadelda kriminaalasjas menetlejale antud teabena. Seda seetõttu, et nimetatud arvamus on esitatud konkreetse kriminaalasja menetlejale ja selles kajastub R.A. ile teadaolev informatsioon Kallastel XXX kinnistul toimunud tulekahju asjaolude kohta. Seega selleks, et anda R.A. i poolt menetlejale „Asjatundja arvamusena“ pealkirjastatud dokumendis edastatud teabele menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kuju, tulnuks R.A. menetlejal üle kuulata. Mida aga kriminaalasjas tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei oma R.A. i

1. juunil 2020 koostatud arvamus tõenduslikku tähendust ning ringkonnakohus nimetatud arvamusega O. Lutšezarnõi süüküsimuse üle otsustamisel ei arvesta. Apellatsioonis leiab kaitsja, et kuivõrd A.H. i oletuste kohaselt on akna, mille uurija esitas DNA ekspertiisi teostamiseks ekspertidele, ära võtnud O. Lutšezarnõi, siis möönab kannatanu selgelt, et tulekahju sai alguse garaažist. Samas ilmneb
2. augustil 2020 teostatud DNA ekspertiisiaktist nr 20E-GE0693, et sündmuskohalt ärvavõetud aknaraamilt ja selle klaasilt võetud proovid ei lange kokku O. Lutšezarnõi DNA profiiliga. Seega ei ole välistatud, et garaažilt äravõetud aknal esineb süütaja DNA-profiil. 13 Ringkonnakohtu arvates on ülaltoodud väite näol tegemist kaitsja spekulatsiooniga, mis ei põhine kriminaalasjas kogutud materjalidel. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole A.H. kunagi oma ütlustes väitnud, et tulekahju sai alguse garaažist.
3. juunil 2020 toimunud tunnistaja täiendaval ülekuulamisel on A.H. väitnud, et leidis garaaži seina najalt ühe aknaraami. Ka on kannatanu avaldanud ülekuulamisel kahtlust, et see võis olla Olegi poolt süütamiseks eest ära võetud. Seega on A.H. vaid avaldanud kahtlusi toimunu kohta. Taolisest oletusest ei saa ringkonnakohtu arvates aga teha järeldust, nagu saanukski tekkinud tulekahju alguse garaažist. On mõistetav, et vahetult pärast toimunut, s.o kaks nädalat pärast põlengut, võib kannatanu välja pakkuda mitmeid versioone, kuidas tulekahju tekkis ja kust see alguse sai. Taoline kaitsja arutluskäik on seda põhjendamatum, et oma esmasel ülekuulamisel on A.H. avaldanud arvamust, et tulekahju sai alguse puukuurist. Ammugi ei anna A.H. i oletused alust arutluskäiguks, et aknaraamilt ja tundmatu isiku DNA profiil võiks kuuluda tegelikule süütajale. Ringkonnakohtule jääb mõistetamatuks põlevvedelikuekspertiisi teostamise kohta. kaitsja kriitika -klaasilt leitud kriminaalasjas läbiviidud Ringkonnakohtu arvates on igati arusaadav, et tulekahju sündmuskohal kogutakse tõendeid, mis võiks anda selgitust selle puhkemise asjaolude kohta. Seda tehti ka Kallastel XXX kinnistul toimunud tulekahju sündmuskohal. SOS sündmuse kirjelduses kajastatu kohaselt leiti sündmuskohalt suur kogus diiselkütust. Samas on SOS sündmuse kirjelduses kajastatu näol tegemist vaid sündmuskohal tegutsenud päästjate arvamusega. Seega on igati mõistetav, et

§ 63

lg 1 nõuetele vastava tõendi saamiseks määras uurija asjas põlevvedelikuekspertiisi. Näha uurija taolises tegutsemises soovi omistada sündmuskohalt leitud põlevvedelike jääke O. Lutšezarnõile ja tema teole, nagu püüab seda väita kaitsja, ei ole ringkonnakohtu arvates tõsiseltvõetav. Seda enam, et A.H. ei ole kunagi varjanud, et tal oli garaažis 400-500 liitrit diiselkütust. Ringkonnakohtu arvates saab esitatud apellatsioonides kajastatust teha järelduse, et apellantide arvates ei ole KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tõendamine võimalik kui asja süütamine ei ole kinnitust leidnud vastava ala eksperdi poolt antud ekspertarvamusega. Ringkonnakohus taolise väitega ei nõustu.

§ 61lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu.

Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd nimetatud paragrahvis sätestatu keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, siis ei saa ka ekspertarvamus olla tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel ainuvõimalik tõend ilma milleta pole võimalik süütamistegu tõendada. Pealegi ei näe kriminaalmenetluse seadustik ette asjaolusid, mille tõendamine oleks aprioorselt võimalik üksnes eksperdiarvamuse alusel. Kuigi kolleegium ei arvesta O. Lutšezarnõi süüküsimuse üle otsustamisel Ekspertiisist keeldumise aktis ja R.A. i poolt esitatud õiendis kajastatut, leiab ringkonnakohus eeltoodud põhimõtteid arvestades, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt teisi tõendeid, mis lubavad 14 tõsikindlalt väita, et Kallastel XXX kinnistul toimunud tulekahju põhjuseks oli süütamine KarS § 404 lg 1 mõttes. Kriminaalasjas on läbi viidud sündmuskoha vaatlus ja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll millele on lisatud fotod. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelistest nähtuvalt on tules täielikult hävinenud kinnistu läänepoolses servas garaaži kõrval asunud puukuur. Hävinenud on ka garaaži uksed. Elumaja juurdeehitise põhjapoolne külg on osaliselt tulekahju tagajärjel söestunud. Juurdeehitise katus hävinenud. Elumaja läänepoolne otsasein ja kelba voodrilauad söestunud. Maja katuse põhjapoolne ja lõuna poolne külg osaliselt hävinenud. Ringkonnakohus leiab, arvestades sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatut, eelkõige aga asjaolu, et puukuur hävines tules täielikult, sai tulekahju alguse nimelt puukuurist. Kolleegiumi arvates annab taolisele järeldusele aluse esmalt ajaline faktor. Puukuur on hävinenud täielikult, teised ehitised on aga saanud mõõdukamaid tulekahjustusi. Ringkonnakohtu arvates saab nimetatust järeldada, et ajaliselt kestis põleng kõige kauem puukuuris, s. o tulekahju sai alguse puukuurist. Samas on ringkonnakohtu arvates põhjendatud väita, et kui tulekahju oleks alguse saanud mõnest teisest asukohast, näiteks maja juurdeehitisest või garaažist, siis ei oleks sündmuskoha vaatlusprotokollis nimetatud ehitistest viimane, s.o puukuur taolisi tulekahjustusi saanud. Ringkonnakohtu arvates on loogiline järeldada, et kui tulekahju saanuks näiteks alguse garaažist, mida püüab väita kaitsja, siis arvestades asjaolu, et garaaži seinad olid ehitatud tuhaplokkidest, katus aga plekist ja puukuur asus garaaži lõunapoolse seina kõrval, siis ei saanud tule levikul puukuur hävineda täielikult aga maja juurdeehitis, mis asub garaaži vahetus läheduses, saanud oluliselt väiksemaid tulekahjustusi. Asjaolule, et tulekahju sai algus puukuurist viitavad ka A.H. i ütlused, kelle väidete kohaselt nägi esimesena sündmuskohale jõudnud E.L. , et põles nimelt puukuur. A.H. i ütluste kohaselt kinnitas talle E.L. , et ta filmis kuuri põlemist (I kd tl 81). E.L. on oma ütlustes kinnitanud, et kui nad sündmuskohale jõudsid, äratasid nad A.H. i. Ka on E.L. kinnitanud, et tema arvates oli tulekahju alguse saanud kuskil kuuride juurest ja ta filmis seda telefoniga (I kd tl 136). Ülaltoodust nähtub, et ka esimesena sündmuskohale jõudnud E.L. i hinnangu kohaselt oli tulekahju alguse saanud kuurist. Ülaltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et Kallastel XXX kinnistul toimunud tulekahju sai algus kinnistul asuvast puukuurist. A.H. i ütlustest nähtuvalt puukuuris elektrit ei olnud, s.o seal puudus elektrijuhtmestik. A.H. i ütlustest saab järeldada, et ta ei hoidnud puukuuris ka mingeid teise süttivaid materjale peale küttepuude. A.H. i väite kohaselt hoiustas ta diiselkütust garaažis. Arvestades asjaolu, et A.H. i ütlused kriminaalmenetluse käigus on olnud ühetaolised ja järjepidevad, puudub ringkonnakohtul alus kahelda tema ütluste usaldusväärsuses. Kuivõrd puukuuris puudus elektriseadmestik ja ka muud isesüttida võivad materjalid, siis saab ringkonnakohtu arvates tõsikindlalt väita, et Kallastel XXX maja kinnistul toimunud tulekahju põhjuseks oli süütamine. 15 Ringkonnakohtu arvates annavad otsese aluse väiteks, et tulekahju puhkemise põhjuseks oli süütamine, K.G. ütlused. K.G. ütluste kohaselt kinnitas O. Lutšezarnõi

1. mail 2020 pärast kella nelja öösel tema ja M.J. iga vesteldes, et tema pani A.H. i põlema. Nende küsimusele, miks ta seda tegi, vastas O. Lutšezarnõi, et ta ei müünud mulle veini. Seega kinnitavad K.G. ütluselt üheselt, et tegemist oli süütamisega ja süütajaks oli nimelt O. Lutšezarnõi. Samas puudub ringkonnakohtul alus kahelda K.G. ütluste usaldusväärsuses. Tema korduvad kriminaalasja eeluurimisel antud ütlused on ühetaolised ja need langevad kokku teiste asja kogutud tõenditega. Nii näiteks on kriminaalasjas tuvastamist leidnud, et O. Lutsežarnõi koos G.T. iga soovisid
2. mail 2020 osta A.H. ilt alkoholi, kuid viimane neile alkoholi ei müünud ja O. Lutšezarnõi ähvarda A.H. ile „veel näidata“. Samas kinnitab K.G. oma ütlustes, et O. Lutšezarnõi tõi põhjusena miks ta „A.H. i põlema pani“ esile just alkoholi müümisest keeldumise A.H. i poolt. Ülaltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on veenvalt tõendamist leidnud ka see, et Kallastel XXX kinnistul toimunud tulekahju tekkepõhjuseks oli süütamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes igati korrektselt tuvastanud, et süütamise pani toime O. Lutšezarnõi. Maakohus on analüüsinud kannatanute ja tunnistajate ütlusi ning asetanud need omavahelisse konteksti. Samuti võrrelnud isikulisi tõendeid dokumentaalsete tõenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõendite analüüsiga ja nende pinnalt tehtud järeldusega, et süütamise pani toime O. Lutšezarnõi. O. Lutšezarnõi apellatsioon Esitatud apellatsioonis leiab ka O. Lutšezarnõi, et tulekahjuekspertiis, põlevvedeliku ekspertiis ega ka DNA ekspertiis ei kinnitada tema süüd tulekahju tekkimises Kallastel XXX kinnistul. Ringkonnakohus on kaitsja apellatsiooni käsitledes neile väidetele juba vastanud ning ei pea vajalikuks neid enam korrata. Apellatsioonis leiab O. Lutšezarnõi, et A.H. i väide, nagu puudunuks tema garaažis elekter, on vale. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.H.
3. juunil 2020 toimunud ülekuulamisel üheselt väitnud, et puukuuris tal elektrit ei olnud. Ka on A.H. kinnitanud, et garaažis oli elektrijuhtmestik küll olemas, aga ta lülitab elektri alati välja kui garaažist lahkub. Ka ööl vastu 29 maid 2020 lülitas ta garaažis elektri välja. Seega tuleneb A.H. ütlustest, vastupidiselt O. Lutšezarnõi väidetele, et tal oli garaažis elekter ja ta seda ka kasutas. Apellatsioonis leiab O. Lutšezarnõi, et K.G. ütlused on vastuolulised. Tunnistaja väidab, et tema koos M.J. iga tulid koju kella 2 ajal. Ka väidab tunnistaja, et ta kuulis kuidas O. Lutšezarnõi sõitis kuhugi ära ja tuli poole tunni pärast tagasi. Apellandi arvates järeldub K.G. ütlustest, et ta jõudis koju tagasi kella 2.30 paiku, mitte aga kella 04.00 paiku nagu väidab K.G. ülekuulamisel. 16 Ringkonnakohus leiab, et ülaltoodut väites on O. Lutšezarnõi valesti mõistnud K.G. ütluste sisu.
4. juunil 2020 ütlusi andes on K.G. väitnud, et tema koos M.J. iga jõudsid koju, s.o Kallaste XXX elamusse, pärast kella 2 öösel. Nad hakkasid magama jääma ja siis nad kuulsid, et Oleg (Lutšezarnõi) sõitis ära. Ta oli ära umbes poolt tundi ja jõudis tagasi kuskil kella 4 paiku öösel. Seejärel tuli Oleg nende juurde.
5. septembril 2020 toimunud täiendaval ülekuulamisel on K.G. väitnud, et öösel, kellaaega ta ei mäleta, kuulsid nad koos M.J. iga, kuidas Oleg sõitis autoga minema. Kell oli kindlasti palju, ikka täitsa öö oli. Ka on tunnistaja väitnud, et umbes poole tunni pärast nad kuulsid, kuidas auto sõitis tagasi maja ette. Umbes 15 minuti pärast tuli Oleg nende juurde. Ülaltoodud K.G. ütlustest nähtuvalt ei ole tunnistaja kunagi väitnud, et ta kuulis O. Lutšezarnõi sõiduki ärasõitu elamu juurest nimelt kella 02.00 paiku. K.G. on väitnud, et nad jõudsid koos M.J. iga koju kella 02.00 paiku. Seega on K.G. ütlustest võimalik üheselt aru saada, et alles pärast koju jõudmist, s.o kindlasti mitte kella 02.00 paiku, kuulsid nad kuidas sõiduk maja juurest lahkus ja umbes poole tunni pärast naasis. Eeltoodule tuginedes puuduvad ringkonnakohtu arvates K.G. sellekohastes ütlustes vastuolud. Apellatsioonis leiab O. Lutšezarnõi, et kuigi asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on fikseeritud XXX valvekaamera poolt
6. mail 2020 kella 04:20:08 maasturi liikumine Kallaste linnas XXX tänaval, ei nähtu salvestiselt maasturi numbrimärki ega ka sõiduki roolis olnud isikut. Sellel teel sõidab aga palju sõidukeid. Kuigi O. Lutšezarnõi ei ole apellatsioonis seda sõnaselgelt väljendanud, püüab apellant ringkonnakohtu arvates seada kahtluse alla asjaolu, nagu kuulunuks videosalvestiselt nähtav sõiduk talle ning et just tema juhtis sõidukit. O. Lutšezarnõi on ise kinnitanud, et tema kasutuses on Nissan Terrano maastur mis on kollakashalli värvi, s.o sõiduki alumine osa on kollane ja ülemine osa hall. Videosalvestiselt nähtav sõiduk on väliselt sarnane O. Lutšezarnõile kuuluva sõiduki värvusega. Ka nimetatud sõiduki alumine osa on kollast värvi ning ülemine osa hallikas. Ringkonnakohus leiab, et on äärmiselt ebatõenäoline ja seega eluliselt mitteusutav, et
7. mail 2020 kella 04:20 ajal sattunuks O. Lutšezarnõi elukoha lähedusse juhuslik ja võõra isiku poolt juhitud sõiduk, mis sarnaneb oluliselt O. Lutšezarnõi kasutuses oleva sõidukiga. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et videosalvestisel on jäädvustatud nimelt O. Lutšezarnõile kuuluv sõiduk. Kuivõrd kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et nimetatud sõidukit võinuks ööl vastu
8. maid 2020 kasutada keegi kolmas isik peale O. Lutšezarnõi, siis on alust küllaldase tõsikindlusega väiteks, et nimetatud sõidukit juhtis O. Lutšezarnõi. Apellatsioonis leiab O. Lutšezarnõi, et kuivõrd videosalvestiselt ei ole näha maasturi naasmine, siis kinnitab see, et tegemist ei ole talle kuuluva maasturiga. Ringkonnakohus O. Lutšezarnõi taolise väitega ei nõustu, sest asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt katkeb kaamera pilt kell 04:20:
9. Seega ei saagi videosalvestist olemas olla. Videosalvestise puudumine ei anna aga alust järelduseks, et
10. mail 2020 kella 04:20:08 ajal valvekaamera salvestisel jäädvustatud maasturi näol oleks tegemist juhusliku mööduva sõidukiga. 17 Ringkonnakohus ei pea O. Lutšezarnõi väiteid, nagu süüdistaks A.H. põhjustamises seetõttu, et õigustada end naabrite ees, tõsiseltvõetavateks. teda tulekahju A.H. i ütlusi ei saa ringkonnakohtu arvates hinnata kui O. Lutšezarnõi süüdistamist tulekahju põhjustamises. A.H. on ütlustes kirjeldanud
11. ja
12. mail 2020 toimunud sündmusi ja kuivõrd O. Lutšezarnõi oli toimunus osaline, siis tuli A.H. il ka tema käitumist kirjeldada. Seetõttu pole tõsiseltvõetav ka väide, nagu püüaks A.H. O. Lutšezarnõile viidates õigustada end naabrite ees. Karistus Apellatsioonis taotleb kaitsja O. Lutšezarnõile mõistetud karistuse kergendamist. Esmalt leiab kaitsja, et O. Lutšezarnõi õigeksmõistmisel Kallastel XXX kinnistul toimunud süütamise episoodis, kuulub kergendamisele ka talle KarS § 404 lg 1 järgi mõistetud karistus. Kuivõrd ringkonnakohus jätab O. Lutšezarnõi süüdimõistmise nimetatud episoodis muutmata, siis ei pea kolleegium vajalikuks kergendada ka O. Lutšezarnõile KarS § 404 lg 1 järgi mõistetud karistust. Süüdistatavale KarS § 414 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist taotleb kaitsja põhjusel, et lõhkeaine sattus O. Lutšezarnõi valdusse pooljuhuslikult ning süüdistatav püüdis sellest vaid probleemideta vabaneda. Nimetatust lähtuvalt leiab kaitsja, et süüdistatava süü suurust tuleb hinnata alla keskmise. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga nagu sattunuks lõhkeaine O. Lutšezarnõi valdusesse pooljuhuslikult. O. Lutšezarnõi osales lõhkeaine müügitehingu juures, just nimelt tema raha eest osteti lõhkeaine ning nimelt tema kinnistul seda lõhkeainet ka hoiustati. Arvestades O. Lutšezarnõi aktiivset osalust nii lõhkeaine omandamisel kui ka selle hoidmisel, ei ole ringkonnakohtu arvates alust väiteks, nagu sattunuks lõhkeaine O. Lutšezarnõi valdusesse pooljuhuslikult. Ka ei nähtu kriminaalasja materjalidest, et O. Lutšezarnõi soovinuks lõhkeainest vabaneda. Ringkonnakohus ei näe ühtegi reaalset takistust mis ei võimaldanuks O. Lutšezarnõil tema valduses olnud lõhkeainest seaduslikul teel vabaneda. O. Lutšezarnõil pruukinuks vaid pöörduda politsei poole. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O. Lutšezarnõi süü suurus KarS § 414 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on keskmine. Ringkonnakohus jätab O. Lutšezarnõile mõistetud karistuse muutmata. Kohtukulu

§ 191

lg 3 võib ringkonnakohus või Riigikohus apellatsiooni või kassatsiooni läbi vaadates teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata.

1. jaanuari 2021 esitas O. Lutšezarnõi kaitsja A. Sirendi Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 1021,20 euro suuruses summas, sh käibemaks 170,20 eurot. 18 Taotluse kohaselt valmistus kaitsja asja arutamiseks üldmenetluses ning selle raames tutvus kaitsja süüdistusakti ja selle lisadega ning võrdles süüdistusakti toimiku materjalidega, koostas kaitseakti ja konsulteeris süüdistatavaga Tartu vanglas. Samuti koostas kaitsja kaitseakti. Nimetatud toimingute eest taotleb kaitsja tasu 245 minuti eest 221 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja on taotlenud ka tasu määramist osalemise eest eelmenetluse istungil 15 minuti eest summas 27 eurot ja lühimenetluse istungil osalemise eest 120 minuti eest 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et ülalnimetatud kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ (Kord) sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja proportsionaalne ning see kuulub hüvitamisele. Taotlusest nähtuvalt on kaitsja taotlenud Korra § 151 lg 1 p 4 alusel hüvitada talle
2. novembril 2020 sõiduks marsruudil Tallinn – Tartu ning
3. jaanuaril 2021 marsruudil Tallinn – Tartu kulunud aeg kokku 60 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Korra § 17 lg 1 kohaselt taotleb kaitsja hüvitada talle sõidukulud, mida ta kandis
4. novembril 2020 sõiduki kasutamisel sõiduks marsruudil Tallinn- Tartu -Tallinn 370 km summas 55,50 eurot ning
5. jaanuaril 2021 marsruudil Tallinn – Tartu- Tallinn 370 km summas 55,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded on kooskõlas Korras sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kaitsja taotlusega hüvitada talle lühimenetluseks ettevalmistamisega seotud kulu ja selle eest mõistetava tasu suurendamisega 200% võrra. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kaitsja oli juba teinud vajalikud ettevalmistused asja arutamiseks üldmenetluses, s.o oli tutvunud süüdistusakti ja toimikumaterjalidega ning konsulteerinud süüdistatavaga, siis ei vajanud kaitsja asja arutamiseks lühimenetluses enam täiendavat ettevalmistumist. Seetõttu loeb ringkonnakohus kaitsja nimetatud taotluse põhjendamatuks ja jätab selle rahuldamata. Taolisest otsustusest tulenevalt jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus tasustamiskorra § 2 lg 1 alusel taotletud tasu suurendamine 200% võrra. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks hüvitada kaitsjale üldmenetluseks ettevalmistamisel tehtud ajakulu kokku 245 minutit summas 221 eurot, kohtuistungil osalemise ajakulu 135 minutit summas 135 eurot, tasu sõidule kulutatud aja eest summas kokku 60 eurot ning vajalikud kulud mida kaitsja kandis seoses õigusabi osutamisega summas 111,00 eurot. Nimetatud summadele lisandub käibemaks. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele 526 (221+135+60+111) eurot, millele lisandub käibemaks 105,20 eurot. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et O. Lutšezarnõile maakohtus osutatud õigusabi eest kuulub kaitsjale hüvitamisele tasu summas 631,20 eurot. 19 Maakohtu otsusest nähtuvalt leidis maakohus, et kaitsjale kuuluks hüvitamisele O. Lutšezarnõile osutatud õigusabi eest 3267,60 eurot (2246,40 kohtueelsel uurimisel+1021,20 maakohtus).

§ 180

lg 3 alusel jättis maakohus riigi kanda kaitsja sõidukulud ja kaitsjale hüvitatud tasu sõidule kulutatud aja eest summas 1292,40 eurot ning mõistis O. Lutšezarnõilt kaitsjatasuna välja 1975,20 eurot (3267,60-1292,40). Kuivõrd ringkonnakohus peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale tema

1. jaanuari 2021 taotluse alusel 631,20 eurot, siis vähendab ringkonnakohus O. Lutšezarnõilt väljamõistetavat kaitsja tasu 390 euro (1021,20-631,20) võrra. Ülaltoodu alusel kuulub O. Lutšezarnõilt kohtukuluna väljamõistmisele kaitsjatasu 1 585,20 eurot (2877,60 kaitsjatasu kokku -1292,40 sõidukulu ja sõiduks kulutatud aeg). Kokku kuulub O. Lutšezarnõilt seega väljamõistmisele kohtukulu summas 7874,20 eurot, millest kaitsjatasu on 1 585,20, ekspertiisitasu 4829 eurot ja sundraha 1460 eurot.
2. aprillil 2021 esitas kaitsja riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 718,20 euro suuruses summas, sh käibemaks 119,70 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja maakohtu otsusega tutvumisele ja selle analüüsile 60 minutit, konsultatsiooniks süüdistatavaga kokku 85 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 210 minutit mille eest kaitsja palub hüvitada 513 eurot, millele lisandub käibemaks. Ühtlasi taotleb kaitsja Korra § 2 lg 1 alusel tasu suurendamist 100% ulatuses. Korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte üle 108 euro ühes astmes. Käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluses ning seega kaitsjatasu maksimaalseks suuruseks ringkonnakohtus saab olla 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Nimetatust lähtudes leiab ringkonnakohus, et kaitsjale kuulub osutatud õigusabi eest hüvitamisele 129,60 eurot, milles sisaldub käibemaks 21,60 eurot. Korra § 2 lg 1 kohaselt võib advokaadi põhjendatud taotlusel kohus suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu 500%, kui riigi õigusabi osutamise on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole käesolev kriminaalasi eriliselt töömahukas. Kriminaalasjas on üks süüdistatav keda süüdistatakse 3 kuriteo toimepanemises. Seejuures on süüdistatav kahes kuriteos end süüdi tunnistanud. Kriminaalasjas on neli köidet. Nimetatut silmas pidades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks suurendada kaitsja tasu Korra § 2 lg 1 alusel. Taotlusest nähtuvalt on kaitsja taotlenud Korra § 151 lg 1 p 4 alusel hüvitada talle
3. aprillil 2021 sõiduks marsruudil Tallinn – Tartu kulunud aeg kokku 30 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Korra § 17 lg 1 kohaselt taotleb kaitsja hüvitada talle sõidukulud, mida ta kandis
4. aprillil 2021 sõiduki kasutamisel sõiduks marsruudil Tallinn- Tartu -Tallinn 370 km summas 55,50 eurot, millele lisandub käibemaks. 20 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega ning need kuuluva hüvitamisele. Seega kuulub kaitsjale
5. aprilli 2021 taotluse alusel hüvitamisele 232,20 eurot (129,60+102,60).
6. juunil 2021 esitas taotluse kaitsja riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisega seotud kulude kindlaksmääramiseks kokku 238,20 euro suuruses summas, sh käibemaks 39,70 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja istungieelseks konsultatsiooniks süüdistatavaga vanglas 35 minutit ja kohtuistungil osalemisele 90 minutit. Korra § 6 lg 4 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte üle 108 euro ühes astmes. Käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluses ning seega kaitsjatasu maksimaalseks suuruseks ringkonnakohtus saab olla 108 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja (
7. aprilli 2021 taotlus) kaitsjatasu taotluse maksimaalses, s.o 108 euro ulatuses ning sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hüvitada kaitsjale süüdistatavaga konsulteerimisele kulunud aega. Puutuvalt taotlusesse hüvitada kaitsjale kohtuistungil osalemisele kulunud aeg, märgib ringkonnakohus järgmist. Korra § 1 lg 4 tulenevalt lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjapuutuvatest materjalidest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis
8. juunil 2021 toimunud ringkonnakohtu istung ajavahemikul 10:01 kuni 10:55, s.o 2 pooltundi. Korra § 6 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamisel kriminaalasja kohtuistungil, 27 eurot iga poole tunni kohta. Kuivõrd ringkonnakohtu
9. juuni 2021 kohtuistung kestis 2 pooltundi, s.o 60 minutit, mitte 90 minutit nagu kaitsja on märkinud tasutaotluses, siis kuulub kaitsjale väljamakstava tasu suurus vähendamisele 30 minuti võrra, s.o 32,40 euro võrra (27 eurot + k/m 5,40 eurot). Seega tuleb kaitsja tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest määrata 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot. Korra § 151 lg 1 p 5 alusel taotleb kaitsja hüvitada talle
10. juunil 2021 sõiduks marsruudil Tallinn-Tartu kulunud aeg 30 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Korra § 17 lg 1 kohaselt taotleb kaitsja hüvitada talle sõidukulud, mida ta kandis sõiduki kasutamisel sõiduks marsruudil Tallinn- Tartu-Tallinn kokku 370 kilomeetrit, summas 55,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded on kooskõlas „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud kulude hüvitamise ulatusega. Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle maht proportsioonis maakohtu otsusega. 21 Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaitsja
11. juunil 2021 esitatud tasutaotluse summas 167.40 eurot, milles sisaldub käibemaks 27,90 eurot. Kokku kuulub kaitsjale seoses õigusabi osutamisega O. Lutšezarnõile apellatsioonimenetluses hüvitamisele 399,60 eurot, sealhulgas käibemaks 66,60 eurot.

§ 185

lg 1 kohaselt kui ringkonnakohus teeb ühe

§ 337lg 1 p 2-4 nimetatud lahendi, kannab menetluskulud riik.

Kuivõrd käsitletavas kriminaalasjas tegi ringkonnakohus

§ 337

lg 1 p 2 ettenähtud lahendi, siis tuleb kaitsjale ringkonnakohtus õigusabi osutamise eest hüvitatav summa jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 22