Obsah (5)

§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2021. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15224 Tsiviilasi L. P. K.

) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 100

lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal E. K. eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealisele lapsele L. P. K. ülalpidamist elatise maksmise teel. 2

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a määrusega nr 115 kehtestati alates
2. jaanuarist
3. a kuutasu alammääraks 584 eurot. Seega ei või alates
4. aastast igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma praktika seisukohtades (vt nt 07.02.

1. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 15) leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Antud juhul taotletakse hagis kostjalt seadusega ettenähtud miinimumelatist. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis võiks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud elatismiinimumi. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja nõue elatise saamiseks seadusega ettenähtud alammääras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest, s.o alates 28.09.
2. a kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Lisaks jooksvale elatisele nõuab hageja kostjalt elatist veel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist alates 28.09.
3. a. Kohus leiab, et ka hageja nõue tagasiulatuvalt aja eest elatise saamiseks on põhjendatud.

§ 108

näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja ei ole hagile vastanud ja TsMS § 407 lg 1 alusel loeb kohus kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole talle nõutaval perioodil alates 28.09.2020. a elatist maksnud ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi.

§ 101lg 1 järgne miinimumelatis on alates 1.

jaanuarist

1. a 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Seega perioodil 28.09.
2. a kuni 27.09.
3. a pidi kostja maksma lapsele elatist 3504 eurot (292 x 12). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lisaks jooksvale elatisele välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 28.09.
4. a kuni 27.09.
5. a eest kokku summas 3504 eurot. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse ema K. V. pangakontole. Edasiulatuvalt välja mõistetud elatist tuleb kostjal ära maksta iga kuu
6. kuupäevaks. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 Menetluskulude jaotus
7. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtul ei ole teada hagejal menetluskulude tekkimist ning hageja esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Seega ei määra kohus käesoleva otsusega kindlaks kostja poolt hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4