Obsah (13)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 01.12.2021, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-109912 Tsiviilasi GelvoraSergel

§ 367

alusel edaspidine viivis põhinõudelt (5007,06 eurolt) alates 02.12.2021 määraga 21,9% aastas kuni põhivõla 5007,06 euro tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt E. T. hageja GelvoraSergel OÜ kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks 500 eurot.
2. Välja mõista kostjalt E. T. hageja GelvoraSergel OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (500 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded GelvoraSergel OÜ esitas 12.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Harju Maakohtule 07.06.2021 hagi E. T. vastu võlgnevuse nõudes. 10.06.2021 kohtumäärusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. 26.07.2021 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja E. T. ja B AS 31.05.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxxx. Krediidisumma 6590 eurot. Lepingu sõlmimisel leppisid pooled lepingu põhitingimustes kokku, et kostja maksab lepingu sõlmimise tasu 98,85 eurot, mis tasaarvestatakse üleandmisele kuuluva krediidisummaga. See tähendab, et võlausaldajal oli kohustus kostjale välja maksta 6491,15 eurot. Kogu lepingu perioodi intressi kogusumma on 4339,41 eurot, mis moodustab 13,11 % krediidisummast aasta kohta. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 25,62 %. Intressimääraks tagastamata krediidisummalt lepiti kokku 21,90 % aastas arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevasest aastast. Lepingu punktis 6.

1. on pooled kokku leppinud, et krediidisumma, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelike päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Lepiti kokku, et kostja maksab krediidiandjale lepingu haldustasu 1,5 eurot kuus. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.06.
2. Lepingu üldtingimuste punkt 1.
3. sätestab, et krediidisaaja (kostja) kohustub tagastama krediidisumma ja tasuma intressi ning lepingu haldustasu vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 1.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis B AS kostjale 20.01.2020 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist. Tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 5.
4. ja 5.1.
5. ütles B AS lepingu üles 22.02.
6. Kostjale 20.01.2020 saadetud hoiatus lepingu ülesütlemise kohta ja antud täiendav tähtaeg võla tasumiseks, on tasuta saadetud meeldetuletuskiri. 22.02.2020 kostjale saadetud meeldetuletuskiri lepingu ülesütlemise kohta on tasuline (5 eurot) meeldetuletuskiri. Tuginedes võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) §-le 113² lg 1 ja laenulepingu punktile 6.4., nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 5 eurot meeldetuletuste/hoiatuste saatmise eest lepingu kehtivuse ajal. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja tasunud krediidisumma katteks kogusumma 1322,94 eurot. Kostja poolt tasumata põhivõlg B AS-le oli 5267,06 eurot (6590 – 1322,94 = 5267,06). Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostjal tasumata laenuintress summas 470,80 eurot alljärgnevalt: 15.10.19 maksest 65,50 eurot; 15.11.19 makse summas 99,68 eurot; 16.12.19 makse summas 98,19 eurot; 15.01.20 makse summas 96,71 eurot; 17.02.20 makse summas 95,11 eurot; 5 päeva 16.03.2020 maksest summas 15,61 eurot. Hageja esitab nõude 6 euro suuruse haldustasu tasumiseks lepingu punkti 1.
7. alusel. Lepingus oli kokku lepitud lepingu haldustasu 1,5 eurot kuus. Lepingu maksegraafikus on kokku lepitud haldustasu igakuine makse. Leping öeldi üles 22.02.
8. Tasumata on haldustasu maksed alljärgnevalt: 15.11.19 summa 1,5 eurot; 16.12.
9. summa 1,5 eurot; 15.01.
10. summas 1,5 eurot; 17.02.
11. summa 1,5 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata viivis osamaksete tasumisega hilinemise eest, kuid hageja loobub laenulepingu kehtivuse ajal kogunenud viivise nõudest. B AS loovutas 06.03.2020 lepingust nr xxxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le, mida tõendab lisatud kinnitus. 14.03.2020 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 27.07.2020 ja 11.08.
12. Tuginedes tarbijakrediidilepingu punktile 6.
13. ja VÕS §-le 113² lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 35 eurot (25 + 5 +5 =35). Hagejale laekus 30.09.2020 kostja poolt 300 eurot. Tuginedes VÕS §-le 415 lg 2, arvestab hageja esimeses järjekorrasvõla sissenõudmiseks tehtud kulutuste katteks 40 eurot (sissenõudmiskulud 5+25+5+5). Ülejäänud 260 eurot arvestab hageja maha kostja põhivõlast. Põhivõlg 5267,06 – 260 = 5007,06 eurot. Lepingu punktis 6.
14. on pooled kokku leppinud, et krediidisumma, lepingu haldustasu, sissenõudmiskulu hüvitamisega viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist seadusega sätestatud maksimaalses määras. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Tarbijaga sõlmitud tüüplepingute kohta on Riigikohus
15. mai
16. a. otsuses nr 3-2-1-25-16 (p 18) selgitanud, et kuigi viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada lähtudes konkreetsetest asjaoludest, tuleks siiski eelduslikult hinnata tühiseks vähemalt selline lepingust tulenev viivisemäär, mis ületab seadusjärgset viivisemäära kolmekordset. Seega viivise määr, mis on kõrgem kui 24 % aastas. Käesoleval juhul on lepingus kokku lepitud intressimäär 21,90 % aastas tagastamata krediidisummalt. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 21,90 % aastas alates lepingu ülesütlemisele 22.02.2020 järgnevast päevast, mis on alates 23.02.2020 alljärgnevalt: Sissenõutavaks muutunud võlgnevuse põhiosa 5267,06 EUR 5007,06 EUR Viivitatud päevi 23.02.2020 – 30.09.2020 220 päeva 01.10.2020 – 07.06.2021 250 päeva Viivis 5267,06 x 21,90 % x 220/365 695,25 EUR 5007,06 x 21,90 % x 250/365 751,06 EUR KOKKU 1446,31 EUR Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on põhjendamatult jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa tasumata. Samuti on hageja seisukohal, et hagiavalduses välja toodud viivise nõue ei ole ebamõistlikult suur. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 5007,06 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 08.06.2021 VÕS §-s 113 lgs 1 ja lepingus kokku lepitud määras, mis on 21,90 % aastas. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 500 eurot ja õigusabikulud ning viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.10.2021

§ 317lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 04.10.2021 ja loeti kättetoimetatuks 20.10.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 03.11.2021. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 12.03.2020 AS B kinnituse nõude loovutamise kohta 06.03.2020 Gelvora MG OÜ-le (praegune GelvoraSergel OÜ) ning 14.03.2020 kostjale edastatud teade nõude loovutamisest (dtl 59-60). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS B ja E. T. 31.05.2018 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega kostja sai laenu 6590 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 6590 eurot ja haldustasu 6 eurot. VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on intressi osamaksed 15.10.2019 - 65,50 eurot, 15.11.2019 - 99,68 eurot, 16.12.2019 - 98,19 eurot, 15.01.2020 - 96,71 eurot, 17.02.2020 - 95,11 eurot, 16.03.2020 - 15,61 eurot (5 päeva eest), kokku 470,80 eurot. Intressisumma on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast 23.02.2020 – 30.09.2020 põhinõudelt 5267,06 eurolt ja alates 01.10.2020 – 07.06.2021 põhinõudelt 5007,06 eurolt määraga 21,9% aastas kokku summas 1446,31 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt

§ 367arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni.

Viivis põhinõudelt (5007,06 eurolt) perioodil 08.06.2021 kuni 01.12.2021 (k.a) 177 päeva eest moodustab 531,75 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 1978,06 eurot (1446,31 eurot + 531,75 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes

§-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 02.12.2021 edasiulatuv viivis 21,9% aastas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude 5007,06 euro tasumiseni. Kohus märgib, et kohtupraktikast lähtudes ei tohi tulevikus sissenõutavaks muutuv viivisenõue koos väljamõistetud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 3029 eurot (5007,06 – 1978,06).

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole hagi menetlusse võtmise määrusest tulenevalt 3 päevase tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus lähtub kantud kulude osas toimiku andmetest. Toimiku andmetel saab hageja kuludeks lugeda tasutud riigilõivu summas 500 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik