Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Lisaks ei ole võlausaldajale nähtavad võlgniku viimase kolme aasta arvelduskonto väljavõtted, mistõttu ei ole võimalik võtta seisukohta võlgniku sissetulekute ning kohustuste kohta. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik pankrotiseisus ning ilmselt kava täita ei suuda. Seejuures lähtub võlausaldaja kavas esitatud andmetest, et võlgniku sissetulekud ja kulud on võrdväärse suurusega. Ümberkujundamiskavast ei nähtu, mida võlgnik on teinud, et vältida või kõrvaldada makseraskusi ning puudub ka põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita. Kava ei vasta seega seaduses sätestatud nõuetele (
Põhinõude vähendamine 35% ulatuses ei ole võlgade ümberkujundamise eesmärk ning võlausaldaja õigustatud huve arvestav ja lubatud abinõu. Võlgnik rikastuks alusetult 35% ulatuses võlausaldaja arvelt. Pigem tuleks kava täitmise aega pikendada selliselt, et võlgnik saaks tasuda võlausaldajate põhinõuded tervikuna (täitmise aeg pikem kui 60 kuud). Võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvelt ning põhinõuete vähendamine peaks olema äärmuslik meede. Põhjendatud oleks kava pikendada kuni 84 kuni. Võlausaldaja hinnangul oleks võlausaldajatele pankrotimenetluses tasutavad summad suuremad. Võlausaldaja on nõus kavaga, mille kohaselt võlgnik tasub 84 kuulise perioodi jooksul summa 490,66 eurot. 3.4 Võlausaldaja Nord Collect OÜ esitas kohtule 06.05.2021. a seisukoha (tl 107-108). Võlausaldaja ei nõustu, et kohustuste täitmise summa kokku on 180,12 eurot. Kavas esitatud andmed ei ole täpsed, kuna võlgnevuse kogusumma ei sisalda viivist. Tsiviilasjas nr 2-19-126301 mõisteti võlgnikult välja 180,12 eurot, millele lisandub viivis alates 31.10.2019.a. Nõude kogusumma on 206,26 eurot (180,12+26,14). Võib eeldada, et võlgnik on tahtlikult esitanud ebaõiged andmed kohustuste kohta ning tema käitumine annab aluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks
Nõude vähendamine võlgniku poolt soovitud ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huvidega. Põhisummaks on vaja pidada väljamõistetud summat ning lisanduvat viivist. Kui võlgnik taotleb kohustuste täitmise summat 52,54 eurot, on vähendamise protsent suurem kui 75%. Kavas on välja toodud vähendamise protsendina 71%. Osade võlausaldajate nõuete rahuldamist taotletaks 65% ulatuses ja osade 38% ulatuses ning Nord Collect OÜ nõude rahuldamist üksnes 29% ulatuses. Selliselt eelistatakse teatud võlausaldajaid. Võlgnik soovib tasuda nõude 52,54 eurot ühe aasta jooksul, kuid teiste võlausaldajate nõuded 5 aasta jooksul. Seega jääb võlausaldajale arusaamatuks, millise perioodi jooksul nõue täidetakse. Võlausaldaja on nõus, kui nõue 206,26 eurot täidetakse 5 aasta jooksul. Võlgnik ei ole kava koostamisel arvestanud tulevikuperspektiivi (nt töötasu suurenemine, olemasoleva vara väärtuse suurenemine jms). 3.5 Võlausaldaja Svea Finance AS 13.05.2021. a seisukohast (tl 111) nähtuvalt võlausaldaja vaidleb kavale täies ulatuses vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-18-134262 mõisteti võlgnikul välja põhinõue 846,17 eurot, kõrvalnõuded 225,97 eurot, riigilõivu 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Võlgnik kohustub tasuma põhinõudelt viivist 0,0649% päevas alates 08.02.2019. a kuni põhinõude rahuldamiseni. Seisuga 29.04.2021. a on võlgnevus Svea Finance AS ees 1473,81 eurot, sh põhiosa 846,17 eurot. Võlgnik taotleb 5
a kirjaga (tl 165) võlausaldajatele võimaluse soovi korral esitada seisukoht võlgade ümberkujundamise menetluses hiljemalt 13.12.
) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega.
lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Kxxxx Mxxx on makseraskustes
Kxxxx Mxxxx sissenõutavaks muutunud kohustused kajastati esmalt võlgade ümberkujundamiskavas, mis esitati 29.04.2021.a koos avaldusega võlgade ümberkujundamiseks ning 30.08.2021. a esitas võlgnik parandatud võlgade ümberkujundamiskava. Esitatud andmete kohaselt on sissenõutavaks muutunud kohustusi on 37 236,76 euro ulatuses. Käesolevalt töötab Kxxxx Mxxx DxxxxxPxxxxxxxxx OÜ-s pehme mööbli valmistajana ning tema keskmine töötasu on 642,17 eurot. Kxxxx Mxxxx ülalpidamisel on kolm alaealist. Võlgnik on lahutatud. Seega lisanduvad sissetulekule ülalpidamismaksed 300 eurot, sotsiaaltoetused 558,36 eurot (520+38,36) ning muud sissetulekud 150,83 eurot (Eesti Haigekassalt saadud hüvitis, 6 kuu keskmine). Võlgnik sattus makseraskustesse kui tema (endine) abikaasa sissetulekud vähenesid ning perekond võttis ootamatute olukordade lahendamiseks kiirlaene. Lapsed olid tihti haiged, mistõttu tuli töölt tihti eemal olla. Lisaks võttis võlgniku abikaasa võlgniku nimel kiirlaene, mille tagasimakseid kavandati ühiselt, kuid peale lahutust jäid need üksnes Kxxxx Mxxxx kanda. Varasemate laenukohustuste täitmiseks võttis võlgnik uusi laene. Praegusest sissetulekust ei ole võimalik maksta laene suurusjärgus 37 236,76 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Kxxxx Mxxx on kohane isik taotlemaks võlgade 7
lg 1) Ümberkujundamiskavas on hinnatud võlgniku rahalisi võimalusi võlgniku suhtes maksimaalselt pingeliselt, s.o iga kuu tasuda 300-310 eurot. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1, lg.12, lg.13 sätteid, on selge, et võlgniku sissetulekutest ei ole võrreldavas pankrotimenetluses võimalik kinnipidamisi teha. Kui pankrotimenetluse järgses kohustustest vabastamise menetluses tuleb PankrS § 173 lg-te 3, 4 alusel võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust, siis sellisest käsitlusest lähtudes saab asuda seisukohale, et võlgnik soovib käesolevas menetluses nõudeid võlausaldajate ees 18 158,19 euro ulatuses tasuda ning vältida seeläbi pankrotimenetlust. Asjaolu, et pankrotimenetluses tuleks võlgnikul kanda ka pankrotimenetluse kulud, vähendaks võlausaldajate väljavaateid veelgi. Võlgniku Kxxxx Mxxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamine võib olla ainus võimalus kõigile võlausaldajatele saada võrdselt koheldud ja selle kaudu oma nõuetele maksimaalne rahuldus. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks 18 158,19 eurot. Kohus leiab, et Kxxxx Mxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada.
lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale, on esitanud vastuväite selles, et võlgade ümberkujundamise eesmärk ei saa olla põhinõuete vähendamine. Kohus märgib esmalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Selleks on riigi poolt välja töötatud ja seadusesse vormitud abinõud, mida saab rakendada üksnes selle menetluse käigus. Menetlusse astumise tingimuseks on (ja mida kohus eespool analüüsis), et võlgnik on makseraskustes (
See tähendab, et isik, kellel puuduvad makseraskused ja kes suudab erilisi abinõusid kasutamata oma kohustused tasuda, ei ole selle menetluse subjekt ja tema suhtes selle seadusega ettenähtud abinõusid rakendada ei saa. Sellest tuleneb olukord, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmiseks rakendatavad abinõud puudutavad võlgnikku, kuid ei jäta puudutamata ka võlausaldajaid. Selles menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Seadusandja on
§-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas. Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole, kõigi võlausaldajate põhinõude täitmise määr on 65%. Kxxxx Mxxxx ümberkujundamise kavas ei esine nõudeid mida ei tohi
Oluline on välja tuua, et TMS § 132 kohaselt ei ole võimalik võlgniku sissetulekust kinnipidamisi teostada. Vastavalt TMS §-le 132 lg.1 järgi kuulub aresti alt vabastamisele alampalga alammäär, mis käesolevalt on 584 eurot, iga ülalpeetava kohta lisanduks veel 1/3, s.t. 584+584=1168 eurot. TMS § 132 lg.12, lg.13 reegleid arvestades oleks võlgnikul mittearestitavaks sissetulekuks võrreldavas pankrotimenetluses minimaalselt 804,48 eurot. Sellises olukorras olevalt võlgnikult ei saa pankrotimenetluses nõuda eraldiste tegemist võlausaldajate nõuete katteks (eraldised oleksid 0 eurot) ja pankrotimenetlus koos sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusega ei annaks võlausaldajatele oma nõuetele rahuldust. Seega ei vasta tõele võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused AS väited, et pankrotimenetluses oleksid võlgniku eraldised võlausaldajatele suuremad. Olukorras, kus võlgnik ei vali kumbagi seadustes ettenähtud võimalust (ei pankrotimenetlust ega võlgade ümberkujundamise menetlust), tuleks võlausaldajatel leppida pöördumisega kohtutäiturite poole (mida on praeguseks tehtudki). Võlgniku sissetulekust, millest kinnipidamise võimalusi kohus eespool käsitles, ei ole võimalik sundtäitmise korras kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks teha. Vara, mida realiseerida võlausaldajate nõuete katteks täitemenetluses (või ka pankrotimenetluses) võlgnikul puudub. Muid menetlusviise võlgniku kohustuste täitmiseks kehtivad õigusaktid ette ei näe. Võlgnikul on tahe võlausaldajate ees kohustused vähemalt osaliselt täita. Seega on võlgniku võlgade ümberkujundamine soodsaim viis võlausaldajatel saada osalistki rahuldust oma nõuetele. Vastuseks võlausaldajate etteheidetele, et võlgnik rikastub võlausaldajate arvel, kuna 35% põhinõuetest jääb täitmata, märgib kohus, et
ei sea ümberkujundamiskava eesmärgiks ega tingimuseks, et nõuded peavad olema täidetud 100% ulatuses. Põhjuseks on asjaolu, et võlgnikud satuvad paljudel juhtudel makseraskustesse põhjusel, et nad on võtnud endale kohustusi, mille täitmine ületab objektiivselt nende maksevõime. Sellise olukorra vältimiseks kehtib võlausaldajatele vastutustundliku laenamise põhimõte (VÕS § 403 4), mille täitmiseks peab laenuandja hindama tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. On ilmne, et ka praeguse võlgniku puhul on eksitud tema krediidivõimelisuse hindamisel laenuandjate poolt, mille tagajärjeks ongi käesolev olukord, mida seadusandja on lubanud lahendada võlgade ümberkujundamise, s.h. nende vähendamise teel. Sellise eksimuse eest kannavad kaasvastutust ka võlausaldajad sel viisil, et seadusandja on ette näinud võimaluse kinnitada ümberkujundamiskava ka juhul, kui võlausaldajate põhinõudeid kogu ulatuses ei täideta. Kohus, tehes kindlaks, missugusel
märgitud alusel, s.o kas lõigete 1, 2 või 3 alusel ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 3 märgitu: kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid
lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1); ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt 9
lg.3 alusel, kuulas kohus võlgniku ja võlausaldajad
MS § 477 lg.4 järgi võib ärakuulamisena arvestada ka kirjalikku seisukohta. Kohus kuulas võlgniku ära suuliselt.
lg.5 sätestab: Kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Arvestades võlausaldajate vastuväiteid ja
lg.5 sätestatut arutas kohus võlgnikuga võimalust pikendada ümberkujundamiskava täitmise tähtaega ühe aasta võrra. Võlgnik nõustus sellekohase ettepanekuga. Seega kinnitab kohus ümberkujundamiskava, mille kohaselt võlgnikul tuleb tasuda võlgade ümberkujundamiskavas toodud võlgnevusi 72 kuu (s.o 6 aasta jooksul), välja arvatud kohustus Nord Collect ees, mis tasutakse 14 kuuga. Võrdluseks: pankrotimenetlusele järgneva kohustustest vabastamise menetluse reegelkestus on 5 aastat (60 kuud). Kõigi võlausaldajate põhinõuded täidetakse 78% ulatuses ehk kokku summas 21 786,20 eurot. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgniku kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ümberkujundamiskava järgi oli võlgniku esimese makse tähtpäev 10.oktoober 2021. a. Ehkki see kuupäev on käesolevaks ajaks möödunud, peab kohus võimalikuks kava käesoleva määrusega kinnitada seda tähtpäeva muutes. Kohus määrab võlgniku esimeseks makse tähtpäevaks 20.detsember 2021. a. Kohus võttis aluseks parandatud võlgade ümberkujundamiskava ning kohtu 16.11.2021. a määruse võlausaldajate (Omega Invest OÜ, Nord Collect OÜ, Svea Finance AS) nõuete suuruse kindlaks määramiseks, tegi võlgade ümberkujundamiskavas muudatused kohustuste täitmise kogusummade osas ja igakuiste maksete suuruses.
lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Kohus on eespool näidanud, et võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini (täidetud saaks 78% põhinõuetest) kui võrreldav 10
lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või
Eeltoodu alusel kinnitab ümberkujundamiskava. kohus võlgniku Kxxxx Mxxxx esitatud võlgade
lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus.
lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Kxxxx Mxxxxx tuleb kohtule esitada
a ja edaspidi iga aasta 27.detsembriks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi:
lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.
lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.
lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend.
lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel.
lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 11
lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et Kxxxx Mxxxxon võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasunud 21.04.2021. a riigilõivu 30 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 8 tuleb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kxxxx Mxxxxxx tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada enam tasutud osas riigilõiv, s.o summas 20 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Kxxxx Mxxxx arvelduskontole nr EE671010011851158229 SEB Pank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.