Obsah (7)

§ 274§ 68§ 65§ 121§ 16§ 291§ 56

Kriminaalasi nr 1-20-3655 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3655 (19278001548) Kohtukoos

§ 274

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Jane Pajus Süüdistatav KAUR KADAK Isikukood: 39512082753; elukoht: XXX; e-post: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus. Väärteokorras 4 kehtivat karistust. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Vilt Kohtuistungi toimumise aeg 29. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 2. juuli, 14. juuli 2021. a. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kaur Kadak

§ 274

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.08.2019.

a, s.o 2 (kaks) päeva. Kaur Kadaku ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Kaur Kadakule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.03.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2141 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis Kaur Kadakule liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kaur Kadakule mõistetud vangistuse aja alguseks lugeda KrMS § 414 lg 1,2 alusel tema vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Kaur Kadakule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
2. KrMS § 180 lg 1 alusel Kaur Kadakult välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi kulu 1756 (üks tuhat seitsesada viiskümmend kuus) eurot 32 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) eurot 32 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-20-3655, menetluskulud, Kaur Kadak“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-R plaat Häirekeskuse kõnesalvestistega ning DVD-R plaat politsei vormikaamera jm videosalvestistega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU 2 Kaur Kadakule on esitatud süüdistus

§ 274lg 1 järgi selles, et tema kasutas XXX.

a kella 02.30 ajal XXX maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteris nr XXX füüsilist vägivalda oma ametikohustusi täitva politsei välivormi kandva XXX S. K. suhtes. Kaur Kadak lõi ühe korra enda parema rusikas käega S. K. lõua vasakusse piirkonda, mille tagajärjel tundis S. K. tugevat valu. Lisaks eelnevale lõi Kaur Kadak mõned minutid hiljem XXX alevikus XXX maja juures olnud kiirabiautost väljumisel ühe korra enda parema jalaga vastu S. K. jalgu, tekitades S. K. valu. II KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Kaur Kadaku süü

§ 274lg 1 järgi toime pandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et XXX. a kella 02.20 paiku edastas öörahu rikkumise (lärm, kõva pidu) väljakutse peale XXX alevikku sõitnud Politsei- ja Piirivalveameti XXX prefektuuri XXX koosseisus R. R. ja A. J. politsei raadioside kaudu abipalve, kuna väljakutse lahendamise käigus osutati neile vastupanu ning nad vajasid lisajõude agressiivsete isikute, s.o K. K. ja Kaur Kadaku kinnipidamiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et XXX abipalve peale reageeris kaks sama prefektuuri XXX, millest ühe koosseisus oli ka S. K.. Nimetatud asjaolud on tõendamist leidnud kogumis kõigi kriminaalasja raames üle kuulatud politseiametnike ütlustega (I kd lk 111 pöördel kuni 120 pöördel, 122-133, 135-141), politseipatrullide teenistuslehtedega (I kd, lk 3843), samuti asitõendina kriminaalasja juurde võetud audio- ja videosalvestiste (I kd, lk 35, 76) ning nende vaatlusprotokollidega (I kd, lk 3234, 36-37, 72-75, 101-104, 106-109, sh M. S. vormikaamera videosalvestise vaatlusprotokolliga, mille kohus loeb lubatavaks tõendiks, kuna selles esinevad ebatäpsused on väheolulised ega mõjuta protokolli sisu). Nimetatud asjaolusid ei ole põhimõtteliselt eitanud ka isikud, sh süüdistatav Kaur Kadak, kes viibisid aadressil, millel toimus väljakutse põhjustanud öörahu rikkumine (I kd, lk 142-184).
2. Kannatanu S. K. ütlustest selgub, et kui tema patrull (mille koosseisus olid lisaks temale ka J. L. ja O. R.) XXX abipalvele reageerides XXX kohale jõudis, oli seal korralik röökimine, kisa ja karjumine. Seal oli palju inimesi, kes olid hästi tugevalt politsei vastu meelestatud. Üks eelnevalt kohapeal olnud politseiametnikest, s.o A. J., selgitas S. K., et kaks isikut olid neile vastu hakanud, ning kirjeldas neid kui punase kleidiga naisterahvast (K. K.) ja prillidega noormeest (Kaur Kadak). Öeldi, et Kaur Kadak lõi koerajuht R. R. rusikaga selga, mille eest talle anti gaasi, ja et nüüd on Kaur Kadak tuppa ära jooksnud. S. K. sai aru, et see isik on vaja korterist ära tuua. Ta läks korterisse. Seal oli näha, et oli käinud keskmine pidu, isikud olid alkoholi tarvitanud. Korteris oli viis-kuus inimest ja nad ei olnud politseiametnike korterisse sisenemisega rahul. Otsitud isikud, s.o Kaur Kadak koos K. K. olid vannitoas. Kaur Kadak oli neljakäpukil põrandal maas, seljaga ukse suunas, ja pesi kausis oma silmi pipragaasist. Mingil hetkel tuli K. K. välja. Kui temaga tegeleti, siis ta karjus ja röökis. S. K. ütlustest selgub veel, et tema üritas Kaur Kadakut vannitoast välja tuua. Ta läks selja tagant Kaur Kadaku juurde ja andis korralduse kaasa tulla. Kaur Kadak ütles, et ta ei tule kuskile. Siis võttis S. K. Kaur Kadakul paremast käest kinni ja üritas teda püsti tõsta. Kaur Kadak rebis oma käe lahti, pani rusikasse ja andis S. K. tagantkätt hoobi lõua piirkonda. See oli S. K. jaoks üllatav, sest Kaur Kadak oli tol hetkel üpris rahulik ning S. K. ei olnud tekkinud sellist ohuaistingut, et peaks distantsi hoidma või abiväega sinna minema. Löögist S. K. tardus korraks. Siis nägi ta, et Kaur Kadak ei pannud löögikätt maha, vaid rabeles ja röökis seal ning vehkis, justkui hakkaks 3 uuesti lööma. See oli ehmatav, kuna S. K. oli Kaur Kadaku kohal endale väga ebamugavas asendis. S. K. tegi ründe tõrjumiseks parema käega enesekaitselöögi, mis tabas Kaur Kadakut kuskile näo piirkonda. Seejärel üritas S. K. Kaur Kadaku kätt kätte saada, mis ei õnnestunud, kuna Kaur Kadak vehkis ja üritas ära põigelda. S. K. üritas Kaur Kadakut kõhuli maha saada, et saaks käed selja peale raudu. Kaur Kadak ikka vehkis. Kui S. K. teda alla surus ja Kaur Kadak tegi löömisliigutuse, kaotas Kaur Kadak oma vasaku käe keha alt ära ja prantsatas näoga kas vastu kaussi või maha kivipõranda peale. S. K. vaatas, et oli päris kole kukkumine. Järgnevalt selgub S. K. ütlustest, et talle tuli appi teine politseinik, J. L., ning nad said Kaur Kadakul käed selja peale raudu. Kaur Kadak rabeles. Kuna vannituba oli kitsas ja nad ei mahtunud sinna ära, siis J. L. toimetasid nad Kaur Kadaku magamistuppa, kus oli rohkem ruumi. Magamistoas maas rahunes Kaur Kadak lõpuks maha ja jäi põrandale kõhuli. J. L. läks ära ja tuli O. R.. Siis Kaur Kadak aktiveerus. Tema käed olid seljataha raudu pandud, kuid ta kantis käerauad jalgade alt enda ette. Tavaliselt ei lubata seda teha – kui käed pannakse selja peale, siis käed on selja peal. Kuna S. K. aga nägi, et Kaur Kadak tahab natuke oma nägu loputada, nina pesta, siis ei hakanud ta teda ka takistama. Nad lasid Kaur Kadakul minna vannituppa, ta sai seal veel natuke oma nägu loputada. S. K. sai aru, et kiirabi on kutsutud. Nad ootasid, kuna kiirabi kohale jõuab, et Kaur Kadak õue viia ja lasta ta üle vaadata. S. K. ütlustest selgub lõpuks seegi, et Kaur Kadak lõi teda veel teiselgi korral. Nimelt kuulsid nad jaamast, et kiirabi on kohal, ning läksid siis Kaur Kadakuga välja. Kaur Kadak ikka röökis nende peale, karjus, kuid läks ja kiirabi vaatas tema vigastused üle. Nemad hoidsid tal silma peal, et ta plehku ei paneks või mõnda kiirabitöötajat ei ründaks. Siis ütles kiirabi ühel hetkel, et Kaur Kadakuga on kõik, et võite ta kaasa võtta. S. K. püüdis Kaur Kadakut sealt ära võtta. Kaur Kadak vist ei tahtnud tulla. S. K. võttis tal jälle käest kinni, et tule, mida sa siin kaupled, ja siis pani Kaur Kadak talle jalaga kõhtu, täpsemalt jala ja kõhu vahele, kubeme ja vöökoha piirkonda (I kd, lk 112-118). M. S., kes sõitis sündmuskohale teises patrulliekipaažis koos M. M. ja O. S., kuid kes sisenes korterisse koos S. K., kinnitab S. K. poolt avaldatut vannitoa juures ja sees aset leidnud sündmuste kohta. Ka M. S. ütlustest selgub, et kohapeale jõudes selgitati neile, mis oli juhtunud, ja öeldi, et kaks inimest, kes vastupanu osutasid ja kes politseinikele kallale läksid – naisterahvas punase kleidiga ja gaasi saanud meesterahvas prillidega –, on üleval. M. S. sai aru, et need isikud tuleb kinni pidada ja välja tuua. Nad läksid korterisse. Korteris oli laud kaetud ja elutoas oli vist kolm inimest. Koridori lõpus oli punase kleidiga naisterahvas, s.o K. K., ja seisis vetsu või vannitoa ukse ees. Kohe oli selline agressiivne hoiak nende vastu, esmapilgul tundus, et kõik on joobes. S. K. läks ees, M. S. läks talle selja taha. Nad andsid sellele naisterahvale korralduse, et tulge meiega kaasa. Naine hakkas valimatult sõimama, oli verbaalselt väga agressiivne. Ta seisis kahtlaselt selle vannitoa või vetsu ukse ees. Kuna sealt oli kuulda ka hääli – seal karjuti sõnadega „debiilik“, „kuradi mendid“ –, siis üritas S. K. minna sinna ruumi sisse ja vaadata, kes seal on. See naisterahvas oli seal kõvasti ees, hoidis ust kinni. M. S. võttis naisel käest kinni ja ütles, et tule sealt ukse eest ära, kuid ta ei tulnud. Lõpuks hoidis M. S. naist vastu seina nii kaua kinni kuni S. K. sai sinna ruumi sisse minna. M. S. jäi naisterahvaga tegelema, sest hetkel, kui S. K. sinna ruumi läks, üritas ta M. S. lüüa ja sõimas nii, et lõpuks tuli ta rahunemiseks pikali maha viia. Oma tegevuse käigus kuulis M. S., kuidas S. K. hakkas sisenedes kohe korraldusi jagama, et politsei, rahune maha, pane käed selja taha. Seal hakkas mingi maadlus pihta, heli oli selline, nagu oleks rüseletud – olid sellised põrutused, nagu keegi oleks küljega vastu seina läinud. Oli ka see „kuradi mendid“, „debiilikud“. Ühel hetkel oli S. K. jõudnud selle meesterahva sealt 4 ruumist välja kõrvaltuppa toimetada. M. S. kuulis, kui S. K. ütles, et ta sai lõuga. Sellest sai M. K. aru, et S. K. sai selle meesterahva käest löögi näo piirkonda (I kd, lk 122 kuni 124 pöördel). S. K. ütlustega on kooskõlas ka S. K. samas patrulliekipaažis sündmuskohale sõitnud J. L. ja O. R. ütlused. J. L. ütluste kohaselt oli sündmuskohal juba mitu politseinikku. J. L. läks edasi tuppa, kohe oli näha peolaud, rohkelt alkoholi. Rahvas oli nende saabudes juba agressiivselt meelestatud, karjuti ja käituti väga bravuurselt. Seal oli üks naisterahvas, kes väga agressiivselt karjus politseiametnike peale, tahtis kätega rääkida. S. K. oli vannitoas Kaur Kadakuga, too loputas oma silmi seal maas. J. L. kuulis, et seal hakkas mingi madistamine pihta. J. L. läks sinna. S. K. ütles kohe, et ta lõi mind, ta lõi mind. Vannitoas oli vähe ruumi, Kaur Kadak oli kuidagi kägaras, põlvili ja ikka veel osutas vastupanu – ta karjus, tema käed käisid ja ta proovis ikka veel lüüa, ta ei allunud korraldustele maha rahuneda ja käed selja peale panna. Kuna S. K. üksi ei saanud teda ohjeldada, siis läks J. L. talle appi. Ta aitas käed selja peale panna ja Kaur Kadaku kontrolli alla saada. Nad viisid Kaur Kadaku tuppa. Kaur Kadakul jooksis ninast verd. Kui nad ta sinna olid viinud, siis mingi aeg seal veel karjus, siis sai asi kontrolli alla. Seejärel läks J. L. sealt ära õue ja O. R. tuli asemele (I kd, lk 137-141). S. K. teise patrullikaaslase, s.o O. R. ütluste kohaselt nägid nad kohale jõudes, et maja ees on mingi seltskond inimesi. Keegi oli pikali maas, üks XXX, vist A. J., hoidis teda seal maas kinni. Enam-vähem samal ajal jõudis kohale ka teine auto. O. R. jäi A. J appi, nendega jäi ka tollal XXX olnud O. S.. Ülejäänud XXX liikusid koos R. R. üles korterisse. R. R. ütles, et korteris on kindlasti vaja kinni pidada punases kleidis naisterahvas, kes samamoodi takistas nende tööd või oli agressiivne, ja siis üks prillidega noormees. Mõne aja pärast hakkas sealt korterist kostuma lärmi ja kisa, karjumist. Politseiametnikud andsid korraldusi, mingi naisterahvas karjus. Piduliste seltskond, kes oli maja ees olnud, hakkas üles jooksma. O. R. vaatas, et nad lähevad ametnikke selja tagant ründama või midagi sellist, ja liikus ka järgi. Ta suunas paar inimest alla tagasi ja läks korterisse. Seal oli segane olukord, lärmamine. Politseiametnikud andsid korraldusi, neile ropendati vastu. O. R. palus inimestel istuda elutuppa laua taha, et nad ei segaks politseinike tööd, ja jäi neid valvama. O. R. kuulis, kuidas üks naisterahvas karjus roppusi ja mingeid imelikke asju. Mingil hetkel hakati punases kleidis naisterahvast korterist välja talutama – ta rabeles vastu. Kui ta välja viidi, siis palus S. K. magamistoast, et O. R. läheks talle appi. Ta palus, et O. R. valvaks mingit noormeest, eeldatavasti Kaur Kadakut, kes oli käeraudades põlvili või kõhuli maas. S. K. ütles, et noormees oli teda löönud ning et O. R. peaks olema temaga ettevaatlik Kuna Kaur Kadakul oli nägu verine – S. K. oli öelnud, et löömise tõttu kasutas ta Kaur Kadaku suhtes sundi ja kuidagi ta kukkus nagu –, palus O. R. ühel naisterahval tuua märja salvräti ja üle vaadata, kust see veri tuleb. Naisterahvas tõi salvrätiku, nad puhastasid Kaur Kadaku nägu. O. R. haavu ei näinud, tõenäoliselt oli kuskilt ninast tulnud seda verd. Nad talutasid Kaur Kadaku vannituppa ja O. R. palus ühel naisterahval tal nägu ja silmi puhastada. O. R. valvas juures ning Kaur Kadak ütles talle igasuguse põhjuseta „debiilik“. Silmad olid pestud, siis tegi Kaur Kadak imeliku liigutuse, ta üritas käeraudadest üle astuda, et need selja tagant ette saada. Mingil hetkel tuli S. K. jälle juurde ja ütles, et kiirabi saabus. Nad viisid Kaur Kadaku kiirabiauto juurde. Kaur Kadak oli rahulolematu käitumisega, ei teinud väga koostööd. Ta istus kiirabiauto küljeuksel, arstid vaatasid ta üle. Midagi eluohtlikku või sellist ei olnud. Haiglasse ei olnud väidetavalt vaja viia. Ta lubati politseiametnikel kaasa võtta. S. K. ütles Kaur Kadakule, et tule meiega kaasa. Kaur Kadak ei allunud korraldustele, ei tahtnud kaasa tulla. S. K. võttis tal käest kinni, et püsti aidata või natuke suunata bussi poole, ja siis lõi Kaur Kadak S. K. kõhu piirkonda, kuhugi natuke alla. 5 Nad võtsid Kaur Kadakul kahelt poolt kinni, et ta ei saaks rabeleda, sest ta oli purjus, ebaadekvaatne ja agressiivne ning väga ettearvamatu käitumisega, ning panid Kaur Kadaku patrullibussi, et ta kainenemisele toimetada (I ld, lk 118 kuni 120 pöördel). Seda, et Kaur Kadaku kinnipidamisega korteris tegeles eelkõige just S. K., kinnitab ka öörahu väljakutse peale XXX patrullis esimesena sündmuskohale sõitnud R. R. Tema ütlustest ilmneb, et ta läks abipalve peale kohale tulnud politseinikega korterisse, et näidata ette need kaks isikut, kes olid agressiivsed (ründasid eelnevalt trepikojas) ja kes ei olnud veel alla toodud. Ta nägi, et noormees (Kaur Kadak) on vannitoa põrandal, selg ukse poole, kauss ees. Ta põlvitas seal, nägu kausis. Temaga läks tegelema S. K.. J. L. läks S. K. kaasa. Poisile anti seal käsklusi ja siis toodi ta sealt jõuga välja teise tuppa (I kd, lk 130 pöördel). Lisaks kinnitab R. R. seda, et Kaur Kadak lõi S. K. maja ees kiirabiauto juures. Nimelt on R. R. muuhulgas kinnitanud, et nägi Kaur Kadakut agressiivsena kiirabiautos. Kiirreageerijad turvasid seal ja Kaur Kadak ründas jalaga ka lähemal seisnud kiirreageerijat. Löök läks kuskile jalgade piirkonda (I kd, lk 129 pöördel). Seda, et Kaur Kadak vehkis kiirabiauto juures jalgadega, kinnitab ka koos M. S. ja O. S. XXX patrulli abipalve peale kohale sõitnud M. M., kes avaldas kohtus, et kiirabi juurde toimetatud noormees (s.o Kaur Kadak) saatis ka kiirabi jätkuvalt igale poole (juba eelnevalt oli see noormees räusanud, sõimanud ja solvanud politseinikke erinevate sõnadega) ning vehkis seal jalgadega (I kd, lk 126). Samuti kinnitab Kaur Kadaku poolset jalgadega vehkimist, sh ajal, mil teda kiirabiautost püüti välja suunata, O. S.. Nimelt selgub tema ütlustest, et isik, kes oli gaasi saanud (s.o Kaur Kadak), oli sihuke elava iseloomuga, et tal ei ole abi vaja, ja saatis politseinikke igale poole seal, kasutas vulgaarset kõnepruuki. Lõpuks ikka istus ta kiirabiauto küljeukse astmetele. Ta hakkas seal kiirabitöötajale vastu või midagi sellist, lükkas teda sealt ära. (I kd, lk 136). Kuna O. S. keskendus esmajoones õue peal kõhuli olnud korrarikkuja jälgimisele, siis selgitas ta kohtus, et muud tajus ta n-ö poole silmaga, ja ei mäleta ka enam hästi. Mälu värskendamiseks ülekuulamisprotokolli üle vaadates meenus talle, et isik, kellele kiirabiautos abi osutati, rabeles hullult vastu, kui teda kiirabiautost välja võeti, ta ei olnud sellega rahul ja vehkis jalgadega. O. S. sai aru, et sinna on rohkem kui ühte meest vaja, et seal keegi jälle pihta ei saaks (I kd, lk 136 kuni 136 pöördel).
3. S. K. kirjeldas kohtus, et Kaur Kadaku käelöök, mis teda vannitoas vastu lõuga tabas, oli terav ja tugev ning ta tundis sellest valu. Ka oli tema lõug hiljem punane ning kuskil nädal aega ei saanud ta õuna hammustada, oli tunda päris tugevat valu (I kd, lk 112 pöördel, 115 pöördel). Seda, et tal on lõua piirkonnas valu, kurtis S. K. hiljem ka J. L. (I kd, lk 138 pöördel). Jalalöök aga, mille Kaur Kadak tegi hiljem kiirabiauto juures, oli s. K. sõnul valus, kuid mitte nii valus, kui esimene löök. Lisaks märkis S. K., et ta oli selleks löögiks mingil määral ka valmis (I kd, lk 113, 113 pöördel, 116). Eelnev haakub S. K. haigusjuhu nr XXX päeviku kannetega. Selle kohaselt käis S. K XXX. a kella 04.30 paiku XXX Kliinikumi Erakorralise meditsiini osakonnas vigastusi fikseerimas. S. K. esines XXX, XXX ja XXX. Väliselt hematoomi ei täheldatud. XXX, S. K. sai XXX. Erakorralise meditsiini osakonna valvearst diagnoosis S. K. pea muude osade pindmise vigastuse ja vasaku alalõua kontusiooni (I kd, lk 3031).
4. Süüdistatav Kaur Kadak eitab S. K. löömist. Tema sõnul ei olnud vannitoas muud vastupanu, kui ainult niipalju, et Kaur Kadak rebis oma käe S. K. käest ära. Ka kiirabiauto juures oli ta rahulik ega löönud kedagi. Hoopis S. K. oli see, kes oma võimu kuritarvitas ning kasutas Kaur Kadaku suhtes põhjendamatut vägivalda. 6 Nimelt selgub Kaur Kadaku kohtus antud ütlustest, et pärast seda, kui ta sai trepikojas gaasi, läks ta oma nägu loputama. Ta palus endale kausiga vett tuua. Kuna ka tema käed tilkusid gaasist, siis sai ta aru, et teeb asja hullemaks kui leevendab. Siis ta istuski vannitoas põrandal ja hoidis nägu lihtsalt kausis vee all. Kaua ta seal vees oli, seda ei oska ta hinnata, kuid siis tuli keegi meestest, kes ei olnud nende seltskonnast, suht jämeda häälega. Võttis tema randmest kinni ja ütles, et sa tuled meiega kaasa. Kaur Kadak rebis enda käe lahti ja ütles, et ei tule, tal on valus. Siis läks mees äksi täis, ütles, et sina, tatt, ei ülbitse, ja lohistas Kaur Kadaku teise tuppa. Seal sai Kaur Kadak päris mitu, arvatavasti neli hoopi näkku (kuna trauma, mis tal oli, ei saanud tekkida ühest jalalöögist jalaga näkku). Pärast seda oli Kaur Kadakul ninas vist paks vereklomp, õhk ei liikunud läbi ja ta oli teadvusetu. Kui ta ärkas, siis oli ta segaduses. Ta ei saanud aru, mille eest teda niimoodi löödi. See oli tema jaoks väga suur üllatus. Lisaks olid tal käerauad peal. Pärast toas viibimist aitas üks politseinikest Kaur Kadaku vannituppa ja aitas tal lõpuks märja rätikuga nägu pesta – ta ise ei saanud seda teha, kuna käed olid taga, rauad peal. T. L. aitas ta alla kiirabiauto juurde. Kiirabis üritati Kaur Kadakul silmi lahti tõsta ja pritsiti talle millegagi silma. See tegi veel rohkem haiget. Kaur Kadak oli ärritunud, aga et ta seal kellegi peale karjunud oleks või kellegi peal oleks vägivalda kasutanud, ta ei ütleks. Pigem ta kartis rohkem seda, et teda võidakse veel lüüa ja hoidis oma suu kinni. Kui teda hakati sealt kiirabiautost välja rebima, siis lükkas T. L. ta sinna autosse tagasi. Sellest saadi siis äkki valesti aru, et ta osutab vastupanu. Midagi sellist ei olnud, pigem läks ta rahumeelselt politseiga kaasa (I kd, lk 178 pöördel kuni 184). Kohtu hinnangul ei ole eelkirjeldatud Kaur Kadaku ütlused usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. Esmalt peab kohus oluliseks, et Kaur Kadaku ütlused on aja jooksul väga olulises osas muutunud. Nii kohtueelses menetluses, kui ka kohtumenetluses ei ole Kaur Kadak väitnud, et ta on S. K. löönud (ei vannitoas ega ka kiirabiauto juures). Samas on Kaur Kadak vahendanud menetluse kestel sündmuse muid asjaolusid ebajärjekindlalt. Nimelt ei väitnud Kaur Kadak eeluurimisel (võrreldes kohtus antud ütlustega), et teda oleks magamistoas jalgadega näkku pekstud. Kohtueelses menetluses Kaur Kadaku poolt uurijale avaldatust saab kohus ühemõtteliselt aru, et Kaur Kadaku väidetav peksmine toimus vannitoas. Lisaks ei ole Kaur Kadak väitnud, et teda on löödud jalgadega, vaid rusikaga, ning mitte korduvalt, vaid üksnes ühel korral (I kd, lk 182 pöördel). Kuigi Kaur Kadaku erinevatel aegadel antud ütlustes esinevad vastuolud, siis Kaur Kadak ise ütlustes vastuolu ei näinud, selgitades, et politseinik hakkas teda tõmbama vannitoas, kuid löögid sai ta ikkagi magamistoas (I kd, lk 182 pöördel). Kohus leiab, et Kaur Kadaku taoline selgitus ei ole veenev ega kõrvalda tema ütlustes esinevaid vastuolusid. Seda enam, et ka meditsiiniasutuses läbivaatusel väitis Kaur Kadak, et teda vigastati vannitoas (Kaur Kadaku haigusjuhu nr XXX väljavõte, I kd, lk 95-96). Lisaks ei haaku Kaur Kadaku ütlused teiste asjas kogutud isikuliste tõenditega, mida kohus käsitles eespool ning millest (S. K. ütlusi kinnitavalt) ei nähtu jalgadega peksmist magamistoas. Kaur Kadaku ütlused temal esinenud kehavigastuste tekkekoha kohta ei lange kokku ka peoseltskonnas viibinud isikute ütlustega, kuna needki ütlused, kui ei sedasta päris otsesõnu, siis vähemalt võimaldavad järeldada, et Kaur Kadaku vigastused tekkisid siiski vannitoas, mitte magamistoas (nt K. K. ütlused, I kd, lk 142 pöördel ja 146 pöördel; T. L. ütlused, I kd, lk 149 pöördel; T. L. ütlused, I kd, lk 161 ja 163 pöördel; K. H. ütlused, I kd, lk 165 pöördel). Üksnes E. M. ütlustest tuleneb, et Kaur Kadaku vigastused tekkisid magamistoas, kui kaks politseinikku teda jalgadega peksid (I kd, lk 168 pöördel kuni 174), kuid kohus ei pea neid ütlusi usaldusväärseks, kuna Kaur Kadaku löömise osas erinevad need muudest tõenditest oluliselt. Lisaks andis tunnistaja nii kaitsja, prokuröri, kui ka kohtu poolt 7 esitatud täpsustavatele küsimustele väga põiklevaid ja segaseid vastuseid (I kd, lk 171, 173, 173 pöördel). See omakorda annab põhjust järeldada, et E. M. kas ei ole tehiolusid õigesti tajunud, ei mäleta kõike või õigesti või on asunud fantaseerima. Kaur Kadaku ütlused ei ole ka eluliselt usutavad. On vähetõenäoline, et politseiametnik kasutab jõudu sellises, enda volituste piire selgelt ületavas määras (s.o jalgadega näkku pekstes), eriti veel pelgalt käe lahti rebimise ja kaasatulekust keeldumise pärast ning kohas, kus tema selgelt seadusvastasele tegevusele võib olla mitmeid tunnistajaid ja seda mitte üksnes politseiametnike hulgast. Jalgadega peksmine ei haaku ka Kaur Kadakul sedastatud tervisekahjustuste iseloomu ja asetusega. Nimelt diagnoositi Kaur Kadakul XXX. a XXX toimunud sündmuste järgselt XXX ja XXX, XXX ja XXX (fotod Kaur Kadaku vigastustest, I kd, lk 55-59; asitõendi, s.o E. K. poolt salvestatud video vaatlusprotokoll koos vastava videosalvestisega, I kd, lk 101-104, 76; ja Kaur Kadaku haigusjuhtude väljavõtted, I kd, lk 95-96, lk 93-94, lk 92, 97). Ilmselgelt oleks politsei vormisaapasse kängitsetud jalaga korduvalt löömine lõppenud Kaur Kadakule märksa ulatuslikumate tervisekahjustustega, kui tal pärastiselt tuvastati. Samuti ei oleks need tõenäoliselt kontsentreerunud XXX ning XXX ja XXX, vaid oleks haaranud tervet pead, ulatudes seejuures ilmselt mingil määral ka ülakehale, sest on väheusutav, et Kaur Kadak püsis peksmise ajal staatiliselt ühe koha peal ning peksja suutis oma jalalööki nii täpselt sihtida. Kaur Kadakul esinenud tervisekahjustuste tekkepõhjusena on usutavam see, mida avaldas kohtus S. K.. Nimelt kirjeldas S. K., kuidas ta tegi Kaur Kadakult lähtunud ründe tõrjumiseks parema käega enesekaitselöögi, mis tabas Kaur Kadakut näo piirkonda. Kui Kaur Kadak jätkas käega vehkimist, surus S. K. teda allapoole, kuid Kaur Kadakul kadus selle peale käsi keha alt ära ja ta kukkus näoga vastu kaussi või maha kivipõranda peale (I kd, lk 116). Näoga vastu põrandat kukkumine on seda tõenäolisem, kui arvestada sedagi, et Kaur Kadaku käed olid pipragaasist õlised (Kaur Kadaku ütlused, I kd, lk 179; samuti S. K. ütlused, I kd, lk 115), vannitoa põrand oli märg (S. K. ütlused, I kd, lk 116) ning et Kaur Kadak oli lisaks kõigele ka joobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,68 mg/l – joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll ja indikaatorvahendi kasutamise protokoll, I kd, lk 44, 45). Asjaolud, et õli ja vesi (iseäranis veel koos esinedes) omavad haakuvust pärssivat ning joove tasakaaluvõimet vähendavat toimet, on üldteadaolevad asjaolud. Ka ei ole Kaur Kadaku ütlused kooskõlas kogutud tõenditega (s.o kriminaalasja raames üle kuulatud politseiametnike ütlused – I kd lk 111 pöördel kuni 120 pöördel, 122-133, 135-141; asitõendina kriminaalasja juurde võetud E. K. salvestatud video, I kd, lk 76, fail nimega XXX) selles mõttes, et neist nähtub tugev Kaur Kadaku poolt lähtuv verbaalne ja füüsiline agressiivsus politseiametnike, sh S. K. suhtes nii vannitoas, kui ka kiirabiauto juures, mida Kaur Kadak ise aga eitab. Näiteks kuuldub videosalvestiselt selgelt, kuidas Kaur Kadak karjub politseinikule, et „kuradi türklane“. Seda, et karjujaks oli Kaur Kadak, aga mitte keegi teine, ning et see oli suunatud politseinikule, kinnitas ka E. K., kes avaldas kohtus, et Kaur Kadak karjus vannitoas ja ütles ühele XXX vist, et türklane, tee lahti (I kd, lk 155 pöördel). Kaur Kadaku poolset politseinikele vastuhakku kinnitab ka see, et tõendite kohaselt ei piisanud ühest, vaid tarvis oli kaht politseinikku, et Kaur Kadakut vannitoas ohutustada (fikseerida ja käerauad paigaldada) või kiirabiauto juurest kaasa võtta ja politseibussi toimetada. Lisaks nähtub tõenditest Kaur Kadaku allumatus selleski mõttes, et ta manipuleeris temale paigaldatud käeraudadega – algselt olid need paigaldatud seljataha, siis mingil hetkel suutis ta need esiküljele manööverdada, ja lõpuks, juba politseibussis, läks tal korda need oma kätelt üldse eemaldada (viimast tunnistas Kaur Kadak ka 8 ise). Seda, et Kaur Kadak oli verbaalselt agressiivne ega allunud meelsasti korraldustele, kinnitas kohtus ka kiirabi koosseisus sündmuskohale kutsutud O.-K. S. (I kd, lk 133-135). Lisaks viitavad tõendid sellele, et tegelikult on Kaur Kadak ise osaliselt omaks võtnud, et lõi politseinikku, s.o S. K., seda nii vannitoas, kui ka kiirabiauto juures. Nimelt nähtub O. R. ütlustest, et siis, kui Kaur Kadakut lõpuks politseibussis arestimajja toimetati, oli Kaur Kadak esialgu ka seal agressiivselt meelestatud. Kui talle aga mainiti, et bussis on videokaamerad, siis Kaur Kadaku käitumine muutus. Tundus, et korraks tuli mõistus tagasi, ta rahunes natukene maha, ei ropendanud ega saatnud politseinikke igale poole. Ta muutus kuidagi omamehelikuks ja lõpuks ometi sai temaga suhelda (I kd, lk 119 pöördel). Kuna pardakaameral oli tehniline rike, salvestas O. R. Kaur Kadaku politseibussis räägitud jutu oma mobiiltelefoniga ning edastas salvestise hiljem uurijale. O. R. poolt uurijale üle antud salvestist on asitõendina vaadeldud ja protokollitud (I kd, lk 36-37). Sealt nähtub, kuidas Kaur Kadak politseiniku (S. K.) vastava küsimuse peale tunnistab, et võib-olla refleksist lõi, et hoidke eemale, kuid ta ei löönud kedagi näkku. Ka seda tunnistab Kaur Kadak, et kiirabi juures jalaga tõukas politseinikku eemale. Ta ütleb ka, et väga vabandab selle käitumise pärast, et see on tema jaoks järjekordne meeldetuletus, miks ta ei joo alkoholi.
5. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik tõendikogumi hulka arvestada Kaur Kadaku ütlusi süüdistuses kirjeldatud vägivallaintsidentide kohta. Kohus lähtub eelkõige S. K. ja teiste sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustest, S. K. haigusjuhu väljavõttest ning asja juurde võetud audio- ja videosalvestistest, mis on jäänud menetluse kestel muutumatuks, on omavahel kooskõlas või haakuvad suures osas ning on situatsiooni arvestades ka eluliselt usutavad. Nimetatud tõendikogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et XXX. a kella 02.30 paiku XXX maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX korteris nr XXXlõi Kaur Kadak ühe korra enda parema rusikas käega S. K. selliselt, et löök tabas S. K. vastu alaõuga ja tekitas talle tugevat valu. Lisaks tekitas Kaur Kadaku löök S. K. pea muude osade pindmise vigastuse ja alalõua kontusiooni. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et mõni aeg hiljem XXX alevikus XXX maja juures olnud kiirabiautost väljumisel lõi Kaur Kadak ühe korra S. K. jalgade ja alakõhu piirkonda, tekitades S. K. sellega valu. XXX alevikus XXX korteris nr XXX viibinud peoliste, kellest enamus olid ka Kaur Kadaku lähikondsed, vastupidistele järeldustele suunavad väited või arvamused ei ole usutavad, kuna need ei haaku ülejäänud tõenditega. Kohus peab oluliseks sedagi, et tegelikult enamus neist tunnistajatest isegi ei näinud toimunut, mistõttu süüdistuses kirjeldatud asjaolusid nad vahetult ei tajunud.
6. Kaur Kadakule on esitatud süüdistus

§ 274lg 1 järgi.

Nimetatud kooseisuga ette nähtud vägivalda tuleb sisustada

§-de 120 ja 121 kohaselt. Kohus leiab, et Kaur Kadaku tegevus vastab kehalisele väärkohtlemisele

§ 121lg 1 mõttes.

Kuna rusikaga löömisel vannitoas tekitas Kaur Kadak S. K. organismi kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire (XXXja XXX, XXX), on tegu tervisekahjustusega Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2 mõttes, ning toimepandu ise käsitletav teise inimese tervise kahjustamisena

§ 121lg 1 järgi.

Arvestades saadud löökide intensiivsust (rusikalöök põhjustas tervisekahjustuse, kiirabi juures oli löök tehtud jalaga ning seda ärritushoos), on ilmne, et löömine põhjustas S. K. füüsilist valu. Seda kinnitas ka S. K. ise (I kd, lk 112 9 pöördel, 115 pöördel, 113, 113 pöördel). Sellest järelduvalt on Kaur Kadaku tegevuses tuvastatud

§ 121lg-s 1 toodud alternatiiv – valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Ehkki kohus tuvastas, et Kaur Kadak põhjustas S. K. ka tervisekahjustuse, on süüdistus esitatud üksnes valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kohus leiab, et tervisekahjustuse tekitamise näol on tegu faktilise asjaoluga, mis oluliselt erineb süüdistuses kirjeldatud asjaoludest, kuna selle kvalifitseerimisel tuleks täiendavalt lähtuda

§ 121lg 1 toodud esimesest alternatiivist, mis pealegi on raskem süüdistuses tooduga võrreldes. Seega, lähtudes Kr

MS § 268 lg 1 ja 5, tunnistab kohus Kaur Kadaku süüdi vaid valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kuna valu tekitamine oli seotud S. K. kui politseiametniku (s.o võimuesindaja) ametikohustuste täitmisega, on Kaur Kadaku tegevuses tuvastatud

§ 274lg 1 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

8. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Kaur Kadak oma teo toime tahtlikult, s.o kavatsetult (

§ 16lg 2).

S. K. löömine oli mõlemal juhul eesmärgipärane, kuna ühelt poolt ei olnud Kaur Kadak nõus alluma S. K. korraldustele minna temaga kaasa ning teiselt poolt sai ta selliselt käitudes maandada oma ärritust politseinike tegevuse suhtes (sellele viitab kasvõi asjaolu, et Kaur Kadaku karjus vannitoas, et „kuradi mendid“, „debiilikud“ – M. S. ütlused, I kd, lk 122 pöördel ja 123 pöördel). Vannitoas aset leidnud löömise eesmärgipärasust kinnitab selgelt seegi, et Kaur Kadak proovis pärast esimest rusikalööki S. K. veel lüüa ning selle vältimiseks tuli Kaur Kadakut lausa kahe mehega ohjeldada (S. K. ütlused, I kd, lk 112 pöördel; J. L. ütlused, I kd, lk 138 kuni 138 pöördel). S. K. valu tekitamise osas esines Kaur Kadakul vähemalt kaudne tahtlus, kuna ta pidi vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et rusikas käega või jalaga pihta saades võib S. K. tunda valu. Selles, et Kaur Kadak teadis, et S. K. näol on tegu politseinikuga, kes täidab parasjagu oma ametikohustust, kohtul kahtlust ei tekkinud. Kaur Kadak tunnistas kohtus ise, et ta sai aru, et talle andis käsklusi meesterahvas, kes ei olnud nende seltskonnast (Kaur Kadaku ütlused, I kd, lk 179, 182). Varasematest sündmustest (konflikt öörahu rikkumise teate peale kohale tulnud politseinikega) ja käimasolevast situatsioonist endast lähtudes ei olnud võimalik Kaur Kadakul mitte järeldada ja aru saada (isegi, kui ta esmalt vannitoas ei näinud, kes tal selja taga seisis ja korraldusi jagas), et isik, keda ta lööb, on korrarikkumist kõrvaldama tulnud politseiametnik. Kaitsja väidet, et Kaur Kadakul polnud võimalik politseinikku tahtlikult rünnata, kuna ta oli gaasi ja hiljem lisaks ka löögist saadud silmatrauma tagajärjel muutunud vastupanuvõimetuks, ei kinnita kogutud tõendid. Nimelt osundavad tõendid selgelt, et Kaur Kadak oli agressiivne ja osutas vastupanu nii politseile, kui ka isegi kiirabitöötajatele. 9. Kohus ei tuvastanud Kaur Kadaku tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja püüd näidata, et politseiametnikud, sh S. K., ületasid XXX. a öörahu rikkumise teatele nii suurearvuliselt ja jõuliselt reageerides oma volituste piire, jääb tulemusetuks. Politsei võimuliialduse temaatikat on põhjalikult analüüsitud juba varem, kui menetleti kaitsja avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks

§ 291tunnustel (I kd lk 15-29, 77-91).

Nii XXX sisekontrollitalitus, XXX Ringkonnaprokuratuur, Riigiprokuratuur, kui ka lõppastmes XXX Ringkonnakohus leidsid, et võimuliialdust ei esinenud ning kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Ka käesolevas kohtumenetluses uuritud tõendid ei võimalda järeldada vastupidist. 10 10. Karistus

§ 274

lg 1 sätestab sanktsioonina kuni 5-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaur Kadaku süü suuruse määratlemisel arvestab kohus seda, et Kaur Kadak lõi S. K. mitte ühel, vaid kahel korral. Samas tuleb arvestada sedagi, et löömiste tagajärjed olid kergemat laadi (süüdistuse kohaselt valu tekitamine) ega põhjustanud S. K. pikemaaegseid või jäädavaid probleeme.

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei tuvastanud kohus

§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid. Kaur Kadak on küll oma käitumise pärast vabandanud (ja ilmselt seda siis ka kahetsenud) (I kd, tl 36), kuid kohtus ei ole ta vabandavat või kahetsevat suhtumist väljendanud. Vastupidiselt on Kaur Kadak asunud kohtus oma tegusid tervikuna eitama. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Kaur Kadakut on ka varem juba vägivallakuriteo eest karistatud: XXX. a pani ta toime kehalise väärkohtlemise kahe isiku suhtes, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 28.03.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-182141

§ 121lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega (I kd, lk 60, 64-65).

Eripreventiivse külje pealt on oluline seegi, et käesoleva kriminaalasja esemeks oleva vägivallateo pani Kaur Kadak toime ajal, mil ta oli Tartu Maakohtu 28.03.2018. a otsusega määratud katseajal. Lisaks on tal mitu kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on seniajani ära tasumata (I kd, lk 6061). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud kogumis iseloomustavad Kaur Kadakut isikuna, kes kaldub ükskõikselt ja hoolimatult suhtuma talle varasemalt mõistetud karistustesse, aga ka õiguskorda ja kaasinimeste õigustesse (st tervise puutumatusele) üldiselt. Siiski tuleb positiivseks pidada, et pärast käesoleva kriminaalasja esemeks olevat süütegu, s.o enam kui 2 aasta jooksul, ei ole Kaur Kadak kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud. Lisaks on oluline arvestada Kaur Kadaku suhtumist toimepandusse. Kaur Kadaku ebausaldusväärseid ja ennastõigustavaid ütlusi arvestades on ilmne, et ta ei ole senini täielikult aru saanud oma toimepandust ega mõistnud selle tagajärgi. Selline suhtumine tõstab aga riski, et Kaur Kadak jääb samasuguseid käitumismustreid kordama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kaur Kadaku puhul on põhjendatud mõista vangistus alla

§ 274lg 1 sanktsiooni keskmist määra, s.o 1 aasta vangistust.

Kohus leiab, et sellises määras karistus täidab ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 2 päeva, mille jooksul Kaur Kadak oli 17.-18.08.2019. a kahtlustatavana kinni peetud (I kd, lk 46-48). Seega tuleb Kaur Kadaku ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel tuleb Kaur Kadakule mõistetud karistust suurendada Tartu Maakohtu 28.03.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2141 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra ja kohtuotsuste kogumis tuleb Kaur Kadakule mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust alates ajast, mil ta ilmub kinnipidamisasutusse karistust kandma.
2. Kriminaalmenetluse kulud Süüdistusakti kohaselt on kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 90 eurot. Kohtule vastavaid dokumente aga 11 esitatud ei ole. Seega ei saa nimetatud kulu menetluskulude hulka lugeda. Küll tuleb KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 1756,32 eurot (II kd, tl 2-3). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.
3. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.
4. a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Eelnevalt nimetatud menetluskulud kokku on 2632,32 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb riigi õigusabi kulu ja sundraha välja mõista Kaur Kadakult. Menetluskulude vähendamise või ositi tasumise taotlust kohtule ei esitatud. Advokaadibüroo Sirje Must OÜ ja Kaur Kadaku vahel sõlmitud õigusabilepingu alusel välja makstud summad jäävad Kaur Kadaku kanda.
5. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-R plaat Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud kõnede helifailidega (pakend HK1) ja DVD-R plaat vormikaamera jm videosalvestistega (pakend VS1). Kõik asitõendid asuvad kriminaalasja kohtutoimiku juures. Kohus leiab, et eelnimetatud asitõendid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 12