Obsah (5)

§ 657§ 230§ 171§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 30. august 2021 Tsiviilasja number 2-2

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

1. Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tööandjalt töövõtulepingjärgset tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid
2. a kevadel suulise töövõtulepingu Elektrijaama tee 63, Narva linn, asuval objektil ehitustööde tegemiseks. Lepingujärgsed tööd on lõpetatud ja tehtud tööde lepingule vastavuse osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hageja esitas kostjale arve 61 252 eurot 39 senti. Kostja nõustub, et ta on tasunud hagejale tehtud tööde eest esitatud arvest osa, 42 300 eurot 84 senti. Hageja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et kostja esitas
3. novembril 2019 hagejale tasaarvestusavalduse.
4. Kostja väitel on tal hageja vastu sissenõutavaks muutunud ehitusmaterjalide, plekitöö ja transporditeenuse tasunõue. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja leppisid kokku selles, et hageja kui töövõtja pidi kandma materjalikulu ja vajaliku ehitustehnika kulu, mille suhtes tegi kostja tasaarvestuse.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et kuna hagejal ei olnud võimalik makseraskuse tõttu saada materjali ning ehitustehnikat, siis kandis kostja materjali ning tehnikaga seotud kulud esilagu hageja eest. Kostja esitatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ esindaja A. Polikarpovi kirjaliku selgituse kohaselt puudus ettevõttel usaldus hageja vastu seoses maksevõlgnevusega ning kostja ja hagejaga sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt esitatakse arved ehitustehnika kasutamise eest kostjale ning kostja tasub arved. Arved osutatud teenuste eest allkirjastab hageja töötaja J. Povilaites. Arved suunatakse edasi hagejale. Ka hageja enda poolt kohtule esitatud sama isiku selgitusest tuleneb, et hageja oli viivitanud ehitustehnika eest tasumisega firmale, kes on Andruse Hulgikaubanduse OÜ-ga seotud. A. Polikarpov leidis täiendavalt, et tema jaoks ei ole tähendust sellel, kuidas on reguleeritud hageja ja kostja omavahelised suhted. Nimetatu ei ole aga vastuolus A. Polikarpovi teiste seisukohtadega. Hageja poolt esitatud A. Polikarpovi selgituse kohaselt võttis temaga ühendust esimesena hageja esindaja, küsimuseks oli autokraanade rent ja see, kas on võimalust anda autokraana sandwitch-paneelide monteerimiseks. Nimetatu kinnitab kostja väidet, et hageja kohustuseks oli tööde tegemiseks vajaliku ehitustehnika rent. Seda, et hagejal oli makseraskusi, tõendab kostja esitatud väljavõte e-krediidiinfost. Iseenesest ei tõenda ainuüksi see, et saatelehed on allkirjastatud hageja töötaja poolt küll hageja ja kostja vahelise lepingu täitmisega seotud kulude kandmise kokkuleppe sisu. Samas ühtib hageja töötaja allkiri A. Polikarpovi ütlustega: hageja tegeles töö tegemiseks vajaliku tehnikaga seonduvaga. Ringkonnakohus leiab, et usutav on ka kostja seisukoht, mille kohaselt oli kostja kui peatöövõtja huvitatud sellest, et tema leping tellijaga (I kd, tl 43) oleks nõuetekohaselt täidetud, mistõttu oli ta nõus tagama hageja kohustuste täitmist kolmandate isikute ees. 5 Kostja esitas Andruse Hulgikaubanduse OÜ poolt kostjale esitatud arved (I kd, tl 62jj). Ehitusmaterjalide ja transporditeenuse loetelu on toodud saatelehel (I kd, tl 60-61). Hageja enda esitatud Andruse Hulgikaubanduse OÜ esindaja kirja kohaselt on kõik esitatud arved tasutud, seega ei ole vaidluse all hageja võlasuhe Andruse Hulgikaubanduse OÜ-ga (apellatsioonkaebuse p 6). Kostja esitas hagejale

1. oktoobril 2019 arve, milles oli märgitud ehitusmaterjalid, plekitöö ja transporditeenus.
2. Hageja ja kostja on pikemaajalised koostööpartnerid. Hageja väitel on pooled ka varasemalt kokku leppinud selles, et lisaks tööle on hageja kohustuseks materjali või tehnika rent. Hageja esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (I kd, tl 102jj) ei erine kuidagi vaidlusaluse töö üleandmise-vastuvõtmise aktist. Ka nendes varasemaid töid puudutavates aktides, kus hageja väitel on pooled eraldi kokku leppinud hageja kohustustes kanda kulusid materjali või tehnika rendi eest, ei ole ühtegi sellekohast viidet. Aktid nimetavad üksnes töid ning selle, et need loetakse nõuetekohaselt täidetuks. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides ei ole viidet võimalikele kostja nõuetele hageja vastu, nimetatud dokumendi sõnastusest tuleneb, et sellega on hõlmatud üksnes tööde täitmine ja nende vastavus kokkulepitule. Üheski teises hageja poolt esitatud aktis ei sisaldu märget materjalile või seadmete rendile, kuigi hageja väitel on pooled selliseid kokkuleppeid sõlminud (apellatsioonkaebuse p 11). Ka hageja esitatud arvetest, mis puudutavad varasemaid töid, ei nähtu, et pooled oleks sõlminud alati eraldi kokkuleppe tehnika ja materjalidega seotud kulude osas. Arvetest ei saa üheselt järeldada, millised olid konkreetse töö tegemise jaoks vajalikud täiendavad kulutused lisaks tööjõule. Kostja väitel toimus hageja ja kostja vaheline koostöö nii, et kostja tellis töö ja kui töö oli tehtud vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt. Seejärel esitas hageja arve, kostja esitas kuluarved, mis tasaarvestati hageja arve osaga. Kostja esitas tõenditena erinevate tööde arved, üleandmisevastuvõtmise aktid ning kostja tasaarvestamise avaldused (I kd, tl 143jj). Hageja ei ole seega ringkonnakohtu hinnangul esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et materjali ja ehitustehnikaga seotud kulude kandmine oleks olnud just selle lepingu täitmise puhul erinev varasemast. Asjaolu, et vaidlusalusel juhul esitati arve hiljem, ei tõenda poolte vahel kokkulepitud kulutuste kandmist. Hageja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad ehitusmaterjali ostmist ja transporditööde põhjendatust, on paljasõnalised. Hageja ei ole põhistanud, et ta oleks saanud töö tegemiseks vajalikku materjali või transporditeenust kusagilt mujalt. Kostja on esitanud Andruse Hulgikaubanduse OÜ poolt esitatud arved. Ehitusmaterjalide ja transporditeenuse loetelu on toodud saatelehel (I kd, tl 60-61). Kostja on selgitanud, miks ta ei ole menetluses esitanud OÜ Specrem pakkumise originaali, maakohus ei ole otsuse tegemisel nimetatud hinnapakkumist aluseks võtnud. Samas on ka hageja ise apellatsioonkaebuses väitnud, et nimetatud pakkumise kohaselt pidi OÜ Specrem kandma materjali- ja tehnikakulud ning kostjal puudus mõistlik põhjendus sõlmida hagejaga kokkulepe nii, et hageja ei oleks pidanud kandma kulutusi materjalile ja tehnikale (apellatsioonkaebuse p 9).
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjal oli hageja vastu tasaarvestatav nõue. VÕS § 186 p 2 järgi lõpeb hageja nõue kostjapoolse tasaarvestusega.
4. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. 6 Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 540 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud (

§ 175lg 1).

Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes kostja esindamisele kulutatud aeg 4,5 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivise kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 7